Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 10/2002
Prnametsad Jrvseljal

Kui tahad nha telist looduslikult kujunenud prnametsa, siis leiad neid kindlasti Jrvseljalt.

Professor Oskar Daniel on oma raamatus Metsanduse phijooned kirjutanud [1]: Prn esineb meie metsades vrdlemisi vhesel arvul ja sedagi ksikseguna, enamikus leidub teda aga alusmetsana, millisena ta leiab vhe kasutamist. Niisiis saab Eestis tepoolest vga vhestes paikades nha prnametsa, aga peale kuulsa Heimtali prniku (vt. lk. 22) vib neid siiski nha siin-seal ka mujal, niteks Jrvseljal.

Jrvselja ppe- ja katsemetskonnas kasvab prnamets viimase metsakorralduse (2001) andmeil kokku 20 hektaril, umbes 2/3 neist puistutest on kpses eas. Prnikute pindala on siin viimasel poolsajandil suurenenud, sest Aleksis Ostrati andmetel [5] oli kuue aastakmne eest neid siin kokku vaid 8,1 hektaril. Prnametsad ei kasva Jrvseljal suurtel aladel, enamasti on tegu 0,3 kuni 0,8 hektari suuruste puistutega.

Metskonna keskust mbritseb vana parkmets, kus pole viimastel aastakmnetel tehtud lageraiet. Koristatud on vaid surnud puud. Kvartalil 241 gleistunud leetjal mullal kasvab 90100-aastane prnamets ksikute kuuskedega, tius 0,9, I boniteet. Ka alusmetsas kasvab siin prn koos sarapuu, kuslapuu, lodjapuu, pihlaka ja nsiniinega, liigirikas alustaimestik viitab naadi kasvukohatbile. Kvartalil 274 kasvab prnik gleistunud leetunud mullal ning kuulub alustaimestikult jnesekapsa-naadi kasvukohatpi. Esimese rinde moodustavate prnade vanus on ligikaudu 80 aastat, tius 0,85, I boniteet. Jrelkasvuna sirguvad prna krval ka rhmiti kuusk ja haab.

Looduskaitsekvartalil (kv. 226) on kahes puistus judnud prn viimastel kmnenditel valitsevana esimesse rindesse. Sel kvartalil pole alates 1924. aastast sekkutud looduse majapidamisse. Et ka varem pole sel kvartalil tehtud lageraiet, saab seal jlgida puuliikide looduslikku vaheldust. Metsakorralduse andmetest selgub, et kvartali kirdenurgas kasvas 1922. aastal kuusik ksikute kaskedega, prna pole ldse mrgitud. 1952. aastal on seal theldatud prna jrelkasvu, 1972. aastal on ta judnud juba teise rindesse. 2000. aastal on samas kohas prna enamusega segapuistu koosseisuvalemiga 4 P 3 Ku 1 Lm 1 Ks 1 Sa ehk 4 prna, 3 kuuske, 1 sanglepp, 1 kask ja 1 saar. Krgeim prn knib 32 meetrini, tema rinnasdiameeter on 48 cm. Selle puistu teises rindes on lekaalus samuti prn.

Ka looduskaitsekvartali kaguosas on vana kuuse-haava segapuistu hrenemisel tusnud teise rinde prnad esimesse rindesse. Siin on larinde koosseis 5 prna, 3 kuuske, 1 vaher, 1 saar ja teises rindes 7 prna, 3 kuuske. Kuue aastakmne eest on Teodor Krigul selle puistu kohta kirja pannud [2]: II rindes leidub rohkesti kuuski ja prni, kohati saari, harvemini vahtraid ja pihlakaid, seejuures ksikud prnad 40 cm lbimduga knitavad endid peaaegu I rindesse. Paarkmmend aastat hiljem oli prn judnud juba esimesse rindesse [3].

Oma mineraalainerikaste ja kiiresti lagunevate lehtedega parandab prn pinnast, samuti on ta hea meetaim. Mnedel andmetel [6] itseb prn meie metsades harva, ent sel suvel olid kll kik Jrvselja prnikud ites.

Kunagine Jrvselja metsalem Martin Maurach on oma raamatus Praktikaline metsaasjandus kirjutanud prna kohta [4]: Temal ei ole meie metsaasjanduses suurt thtsust; kasuline on tema meile sagedaste selle lbi, et tema kui varjamist kannatav puu metsas thjad kohad ra tidab ning maa ra katab.


1. Daniel, Oskar 1930. Metsanduse phijooned. Riigimetsade Valitsus. Tallinn.

2. Krigul, Teodor 1940. Looduskaitsereservaadi seisund praegusel ajal Tartu likooli ppe- ja Katsemetskonnas Kastre-Peravallas. Looduskaitse II. Tallinn: 151164.

3. Krigul, Teodor 1961. Jrvselja looduskaitsereservaadi puistute seisukorrast 1958. ja 1959. a. vaatluste andmeil. Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 53. kide. Tartu: 131141.

4. Maurach, Martin 1893. Praktikaline metsaasjandus. H. Laakmann, Tartu.

5. Ostrat, Aleksis 1944. Prna niinest. Eesti Mets, 2: 4041.

6. Reim, Paul 1937. Metsamajandus Eestis. Riigi Maade ja Metsade valitsus ja Konjunktuuriinstituut. Tallinn.



Heino Kasesalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012