Kui tahad näha tõelist looduslikult kujunenud pärnametsa, siis leiad neid kindlasti Järvseljalt.

Professor Oskar Daniel on oma raamatus “Metsanduse põhijooned” kirjutanud [1]: “Pärn esineb meie metsades võrdlemisi vähesel arvul ja sedagi üksikseguna, enamikus leidub teda aga alusmetsana, millisena ta leiab vähe kasutamist.” Niisiis saab Eestis tõepoolest väga vähestes paikades näha pärnametsa, aga peale kuulsa Heimtali pärniku (vt. lk. 22) võib neid siiski näha siin-seal ka mujal, näiteks Järvseljal.

Järvselja õppe- ja katsemetskonnas kasvab pärnamets viimase metsakorralduse (2001) andmeil kokku 20 hektaril, umbes 2/3 neist puistutest on küpses eas. Pärnikute pindala on siin viimasel poolsajandil suurenenud, sest Aleksis Ostrati andmetel [5] oli kuue aastakümne eest neid siin kokku vaid 8,1 hektaril. Pärnametsad ei kasva Järvseljal suurtel aladel, enamasti on tegu 0,3 kuni 0,8 hektari suuruste puistutega.

Metskonna keskust ümbritseb vana parkmets, kus pole viimastel aastakümnetel tehtud lageraiet. Koristatud on vaid surnud puud. Kvartalil 241 gleistunud leetjal mullal kasvab 90–100-aastane pärnamets üksikute kuuskedega, täius 0,9, I boniteet. Ka alusmetsas kasvab siin pärn koos sarapuu, kuslapuu, lodjapuu, pihlaka ja näsiniinega, liigirikas alustaimestik viitab naadi kasvukohatüübile. Kvartalil 274 kasvab pärnik gleistunud leetunud mullal ning kuulub alustaimestikult jänesekapsa-naadi kasvukohatüüpi. Esimese rinde moodustavate pärnade vanus on ligikaudu 80 aastat, täius 0,85, I boniteet. Järelkasvuna sirguvad pärna kõrval ka rühmiti kuusk ja haab.

Looduskaitsekvartalil (kv. 226) on kahes puistus jõudnud pärn viimastel kümnenditel valitsevana esimesse rindesse. Sel kvartalil pole alates 1924. aastast sekkutud looduse majapidamisse. Et ka varem pole sel kvartalil tehtud lageraiet, saab seal jälgida puuliikide looduslikku vaheldust. Metsakorralduse andmetest selgub, et kvartali kirdenurgas kasvas 1922. aastal kuusik üksikute kaskedega, pärna pole üldse märgitud. 1952. aastal on seal täheldatud pärna järelkasvu, 1972. aastal on ta jõudnud juba teise rindesse. 2000. aastal on samas kohas pärna enamusega segapuistu koosseisuvalemiga 4 Pä 3 Ku 1 Lm 1 Ks 1 Sa ehk 4 pärna, 3 kuuske, 1 sanglepp, 1 kask ja 1 saar. Kõrgeim pärn küünib 32 meetrini, tema rinnasdiameeter on 48 cm. Selle puistu teises rindes on ülekaalus samuti pärn.

Ka looduskaitsekvartali kaguosas on vana kuuse-haava segapuistu hõrenemisel tõusnud teise rinde pärnad esimesse rindesse. Siin on ülarinde koosseis 5 pärna, 3 kuuske, 1 vaher, 1 saar ja teises rindes 7 pärna, 3 kuuske. Kuue aastakümne eest on Teodor Krigul selle puistu kohta kirja pannud [2]: “II rindes leidub rohkesti kuuski ja pärni, kohati saari, harvemini vahtraid ja pihlakaid, seejuures üksikud pärnad – 40 cm läbimõõduga küünitavad endid peaaegu I rindesse.” Paarkümmend aastat hiljem oli pärn jõudnud juba esimesse rindesse [3].

Oma mineraalainerikaste ja kiiresti lagunevate lehtedega parandab pärn pinnast, samuti on ta hea meetaim. Mõnedel andmetel [6] õitseb pärn meie metsades harva, ent sel suvel olid küll kõik Järvselja pärnikud õites.

Kunagine Järvselja metsaülem Martin Maurach on oma raamatus “Praktikaline metsaasjandus” kirjutanud pärna kohta [4]: “Temal ei ole meie metsaasjanduses suurt tähtsust; kasuline on tema meile sagedaste selle läbi, et tema kui varjamist kannatav puu metsas tühjad kohad ära täidab ning maa ära katab.”

1. Daniel, Oskar 1930. Metsanduse põhijooned. Riigimetsade Valitsus. Tallinn.

2. Krigul, Teodor 1940. Looduskaitsereservaadi seisund praegusel ajal Tartu Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonnas Kastre-Peravallas. – Looduskaitse II. Tallinn: 151–164.

3. Krigul, Teodor 1961. Järvselja looduskaitsereservaadi puistute seisukorrast 1958. ja 1959. a. vaatluste andmeil. – Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 53. köide. Tartu: 131–141.

4. Maurach, Martin 1893. Praktikaline metsaasjandus. H. Laakmann, Tartu.

5. Ostrat, Aleksis 1944. Pärna niinest. – Eesti Mets, 2: 40–41.

6. Reim, Paul 1937. Metsamajandus Eestis. Riigi Maade ja Metsade valitsus ja Konjunktuuriinstituut. Tallinn.