Eesti Looduse fotov�istlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/1
Oli musta kure aasta

Ilmselt pole meie must-toonekured kunagi varem sedavrd inimeste thelepanu all olnud kui mullu. Nende lendu jlgiti Interneti vahendusel, neist said telekangelased, nendest kneldi raadios ja kirjutati pevalehtedes. Peale laiema publiku said uusi teadmisi ka toonela linde uurivad kotkaklubi liikmed.

Must-toonekured, kotkameeste knepruugis lihtsalt mustad kured, on haruldased linnud, kellega inimesed naljalt kokku ei puutu. Nende arglike erakute elu tundma ppida on teliselt raske, sest oskamatult tegutsedes vib kurepaari pesitsemise kergesti nurjata ning linnud pesapaigalt alatiseks peletada.

Turvalisemalt vimaldab kureelu uurida neile kinnitatud satelliit- vi raadiosaatja, mis edastab teavet lindude asukoha kohta. Mullu sttisimegi kahele must-toonekurele, kellele olime andnud ka nimed Jaak ja Tooni srased aparaadid selga. Tnavu pstitasime kolme kurepaari pesa juurde varjetelgi, et jlgida, millega need inimpelglikud linnud kodus tegelevad. Nd tidavad thelepanekud kolme kurepere pevadest mu mlu ja vlipeviku leheklgi.


20. aprill, Tartumaa. Istun Jaagu pesa juures varjendis, kaasas vaatetoru ja fotoaparaat, ning ootan kannatamatult kohtumist must-toonekurgedega lindudega, keda tavaliselt olen ninud kaugelt binokliga ja vaid paaril korral metsakraavilt les ehmatanud. Tna loodan lpuks teha lhemat tutvust salapraste mustade ksiklastega, ehk jdvustada mne pildigi.

Tsine fotograaf kirtsutaks siin istudes muidugi nina, sest varje asukoht pole pildistamiseks ldse sobiv: telk on pesast liiga kaugel ning madalal, pesa taust aga liiga hele. Mina siiski lepin olukorraga, sest varje panime ju les hoopis selleks, et koguda uusi teadmisi nende ohustatud lindude elust: pame seelbi aru saada nende halva kekigu phjustest, seejuures pesaomanikke vimalikult vhe segades. Maailmas on klluses lihid ilupilte must-toonekurgedest, kuid need ei aita meil taibata, miks lheb sel liigil Euroopa lneosas sna hsti, meie kandis aga kehvasti. Kaunid pildid ei anna ka nu, mida peaksime ette vtma, et oma musti kurgi psta. Teisalt on niikuinii siin varjes istudes mistlik ht-teist ikkagi kaamerasse salvestada. Pealegi ei saa ju tiesti vlistada kaduvvikest vimalust, et just siin ja praegu tehtud pildid aitavad kunagi inimeste mtteid ja tundeid liigutades tuua kasu mnele must-toonekurele.


[autor soovib igas alaligus ht thirida]

Varustus on paigas, mina olen valmis, kuid pesal ei paista kedagi. Teen igaks juhuks siiski mned proovipildid ning asun nende suurendusi uurima. Tohoh, pesaokste vahel paistab midagi punast: see on ju musta kure pea! Lind on end sgavale pesaokste vahele peitnud ning soojendab seal vimalikele vaenlastele mrkamatult oma valgekoorelisi mune. Vaid iga paari-kolmekmne minuti tagant tuseb ta ja nokitseb midagi pesa phjas: kllap seab oksi vi stib oma valget varandust, et seda htlaselt soojendada. Saatjat kurel seljas ei paista ning vrvirngast jalas samuti mitte niisiis ei ole see Jaak, ilmselt tema kaasa.

Mne aja prast saabub pesale teine must-toonekurg. Kllap see on nd Jaak ja ta vetakse rmuga vastu, loodan ma. Aga ei, hauduja tuseb kll, aga tmbab end kohe kru, prdub tulijale vastu ja hlitseb hvardavalt, takistades sellel pesale laskuda. Saabunul ei j muud le kui nutult krvaloksale passima jda. Ent stopp, ka see kurg on mrgistamata! Kui ka see pole Jaak, kes ta siis on? Juhuslik mduja? Majasber? nnetu, kelle pesapaik on hvinud vi kaasa rndel hukkunud, ning kes pab nd leida uut?

Peagi ritab konkurent uuesti pessa tungida, kuid siin ootavad teda valusad nokahoobid ning vras peab paremaks lahkuda. Kas testi toimuvad laantes mustade erakute vahel samasugused vitlused pesa ja paarilise prast nagu nende valgetel suguvendadel vi on siin tegemist erandiga? Seda saame loodetavasti teada tulevikus, tna tuleb edasi oodata.

Poole tunni prast laskub pesale taas ks must kurg, aga nd lubatakse sel rahulikult toimuda, pesavalvur tuseb tervituseks pstigi. Tulija seljalt paistev saatjaantenn ja vrvirngas mber jala reedavad, et nd on tegu kauaoodatud Jaaguga. Tore, meie sbra pereelu nib Etioopias veedetud talve jrel siiski korras olevat, selle tunnistuseks asub kurepaar samas sooritama akti, mis igas peres jrglaste saamiseks mdapsmatu.

Nd tabab mind jrgmine llatus, mille eest, tsi kll, on varasemad vaatlejad juba hoiatanud: Jaak, keda me ristimise ajal isaslinnuks pidasime, vtab kopulatsioonil sisse emaslinnu positsiooni ... Nojah, olgu meil siis pealegi naissoost Jaak, inimesed panevad tnapeval oma ttardele veelgi sobimatumaid nimesid. Terve htu jooksul saan jlgida, kuidas proua Jaak munade eest hoolitseb ning jb kski pesale hauduma, kaasa truult krval valvamas.


28.29. juuni, Hiiumaa. Kisime eile saare ainsat teadaolevat must-toonekure pesa le vaatamas ja naasime heatujuliselt: paar aastat tagasi toestatud pesas kasvab neli toredat kurepnni.

Kui Saaremaa rohked ojad ning kohati sna tammerikkad metsad vimaldavad seal pesitseda tervelt kmmekonnal must-toonekure paaril, siis meie suuruselt teisel saarel pole elutingimused sellele linnule kaugeltki mitte nii soodsad. Tenoliselt pesitseb siiski ka Hiiumaal mitu paari toonela linde, kuid selles ei saa kindel olla enne jrgmiste pesade leidmist, sest must-toonekure toiduotsingud ulatuvad sageli paarikmne kilomeetri taha. Saare keskosas pesitseva kurepaari vimalik lennupiirkond kataks enam-vhem kogu saare. Seda enam, et Hiiumaal pole kuigi palju toitumiseks sobivaid vooluveekogusid ning maaparanduse tagajrjel on metsaojasid jnud hoopis vhe.

Kraave on nd kll palju ja kevadel voolab neis ka ohtralt vett, kuid suvekuudel jvad kraavid kuivaks, nii et kured on sunnitud otsima teisi, kaugemaid toitumiskohti. Seetttu peavad pesapojad olema juba varases nooruses kaua kaitsetult ksi: tenosus, et nugis, kanakull vi mni muu pesarvel nad sel ajal nneks vtab, on sna suur. Halvemal juhul vivad pojad aga lihtsalt nlga jda.

Meenub he metsamehe vide mne aasta taguses Eesti Looduses, et maaparandustd Hiiumaa sdames must-toonekure pesitsemist ei mjuta. No kuulge, isegi kui kraavi pesa alt lbi ei kaevata, mjutab toitumisala veessteemi muutus musta kurge isegi vga.

Tna kehtib pesa juures mrksna ootamine. Millal ometi saabub vanalind toiduga, on minu, ja kllap ka nelja udusulis kurepoja peamine mte. Looduses ei vaheldu sndmused nii kiiresti, nagu tundub loodusfilmi vaadates. Aeg voolab kurepesas rahulikult ja suuremalt jaolt ei tee pojad ldse mitte midagi. Vahelduseks niisama konutamisele nokitsetakse oma sulestikku, kakerdatakse mda pesa ringi, nakitsetakse ksteise kallal, jageletakse mne oksarao prast vi tehakse muud rohkem vi vhem pnevat.

Mind ratab mtteist neljast nokast vallanduv ruigamist meenutav hl: see saab viidata ainult peatselt algavale sgikorrale. Kohe laskubki vanalind pesale ning thjendab sinna oma makku kogutud toidu. Nd on oksakuhik tis liikumist: vlkkiirelt shvivad igast suunast nokad pesa keskele ja ksteise vidu ahmivad pojad kurku kalu, konni, vi mis neile nd parajasti toodigi. Pidusk vltab vaid kmmekond sekundit, kuid veel enne selle lppu on vana kurg juba sukeldunud metsasgavusse. Pojad jvad veel toiduriismeid nokitsema, jrgmist sgikorda tuleb oodata tunde.


1. august, Jgevamaa. Siinse pesa leidsid kotkamehed just must-toonekurgede raadiojlgimise abil. Tooni seljas olevast saatjast lhtunud signaalid nitasid kevadel, et ta kib peale oma mulluse pesapaiga istumas sellest kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas plismetsas. Sealt leitigi uus kurepesa vimsa haava klgoksal, mis ongi meie must-toonekurgede ks tpilisemaid pesaaluseid.

Ehkki teadsime varemgi, et hirimine pesapaigal vi selle lheduses sunnib must-toonekurgi sageli uusi pesi ehitama, arvasime seni, et kaugemale kui paar kilomeetrit nad kolida ei tavatse. Aga mis sa lind hdaga teed, kui jrgmine sobiv pesamets jb peaaegu penikoorma kaugusele! Uus teadmine sunnib meid le vaatama senised hinnangud must-toonekure arvukuse kohta Eestis: tenoliselt oleme olnud liiga optimistlikud.

Karge augustihommik sundis mind mitu kihti riideid selga ajama. Tundub, et kurenoorukid on pesas samamoodi kohmetud. Alles esimeste pesale paistvate pikesekiirte soojuses hakkavad nad end liigutama, pesas ringi vaatama ning seejrel oma sulestikku korrastama, unustamata seejuures nakitseda ka venna vi e kukalt.

Tna saan teiste tde krvalt veeta mustade kurgede seltsis vaid mned hommikutunnid. Nende jooksul saan ainult korra nha pesal vanalindu: pisut enne kella kmmet saabub Tooni ning toidab kolme nljast suud. Nende suude omanikud on temaga juba peaaegu hte kasvu, vanalinnust eristavad noori vaid rohekashallid nokk ja jalad.

Ega kurepojad enam kaua pesas psigi. Juba tna turnivad nad aeg-ajalt pesapuu okstel ning kontrollivad pesal hpeldes oma tiibade kandevimet. Lhipevil teevad nad ilmselt oma esimese lennu.

Ma ei tea, kui palju aega vajavad toonela linnud, et meie maailma olemust taibata. Mina olen selle aastaga neilt igatahes palju teada saanud, kuid see kik on vaid piisk meres. Uurimisele tuleb kulutada veel palju tunde, pevi ja aastaid, et suudaksime must-toonekurgi mista ja aidata neil psida. Tugevatele teadmistele on igatahes julgem toetuda kui puhvis esmamuljetele. Loodetavasti on mustadel kurgedel selgi kevadel nne naasta kaugetelt talvituspaikadelt koju.



LO VLI
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012