ÜRO kuulutas rahvusvahelise planeet Maa aasta (http://www.planeetmaa.org/) välja detsembris 2005 kolmaastakuna 2007–2009, mille haripunkt on 2008. See on üks paljudest sama laadi üritustest (näiteks tänavune heliofüüsika aasta ja polaaraasta), mille siht on juhtida üldsuse tähelepanu meie koduplaneedi probleemidele ning Maa-teaduste võimalustele neid leevendada. Viimast aspekti rõhutab ka alapealkiri: “Maa-teadused ühiskonna heaks”. Pisut enne seda, kui ÜRO oli aasta teema heaks kiitnud, juhtis loodus ise Kagu-Aasia tsunamiga ilmekalt tähelepanu Maa-teaduste eiramise tagajärgedele. Pole kahtlust, et piisava seire korral olnuks õnnetuse tagajärjed märksa tagasihoidlikumad.

Rahvusvahelise Maa-aasta idee käisid juba hulga aastate eest välja rahvusvaheline geoloogiateaduste liit ja UNESCO, kuid edu saavutati alles 2005 tänu paljude partnerite (rahvusvahelised erialaliidud geodeesia ja geofüüsika, geograafia ning mullateaduse alal, rahvusvaheline litosfääriprogramm, mitmed seltsid ja geoloogiateenistused) ning rahvuslike komiteede ja valitsuste toetusele. Eesti geoloogia rahvuskomitee esimehena on mul hea meel märkida ka Eesti TA juhatuse ja UNESCO Eesti komitee toetust sellele üritusele.

Kavades on kaks poolt: teadus- ja teavitusprogramm, mis on tihedalt põimunud, kuid avalikkusele mõeldud tegevus võiks isegi olulisem olla. Teaduses on vaatluse all eelkõige ühiskonna seisukohalt eriti tähtsad valdkonnad, nagu põhjavesi, loodusõnnetused, Maa ja tervis, kliima, maavarad, hiidlinnad, Maa süvakihid, ookeanid, mullad, Maa ja elu. Korralduskomitee ootab võimalikult paljude riikide teadlaste aktiivset osalust ning kohalike tegevuskavade koostamist.

Eestis on geoloogia seltsi eestvõttel see töö alanud. TA juhatuse otsusega loodi mullu juunis Maa-aasta ürituste korraldustoimkond, kus on esindatud mitu seltsi (EGeoS, EGS, ELUS) ning Maa uurimisega seotud asutused ja ülikoolid (EMÜ, TTÜ, TÜ, geoloogiakeskus, meteoroloogia ja hüdroloogia instituut, Maaleht, TA ja UNESCO Eesti komisjon). Korraldustoimkonna hiljutine koosolek seadis Eestis teadusuuringute kõrval esiplaanile teavitustöö. Kuivõrd teaduse arendamise süsteem on meil olemas, on palju tähtsam parandada rahva haritust maateaduste vallas ning ühtlasi teabelevi.