Loopealsetel köidavad pilku eelkõige taimede värvikirevad õied, ent seal kasvab ka esmapilgul märkamatuks jäävaid samblaid, teiste seas väga haruldasi. Et jäika keerdsammalt on Eestis seni leitud vaid kuuest ja könt-tanukat kolmest kohast, ei tähenda, et nad meil kusagil mujal ei kasva. Me pole neid mõneski kohas ehk lihtsalt üles leidnud.

Samblad ei kasva ainult soos ja metsas, neid võib leida ka väga kuivadel aladel. Loopealsete karmid tingimused – tuultele avatud kasvukoht, mis talvel jääb sageli kaitsva lumevaibata, ja suvine kuumus ning kuivus – seavad taimedele omad nõudmised. Seetõttu kasvavad samblad seal madalate tumedamalt värvunud padjanditena, mis esmapilgul näivad üsna ühesugused. Kuid peale tavaliste sammalde kasvab meie loopealsetel koguni kaks Euroopa loodusdirektiivi II lisasse arvatud liiki – jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja könt-tanukas (Encalypta mutica). Mõlemad kuuluvad haruldase liigina ka Eesti punasesse raamatusse.

Loopealsed iseenesest on haruldased kooslused, mis väärivad kaitset. Kui lakkab tavapärane majandustegevus, eeskätt karjatamine, siis kipuvad nad kinni kasvama. Samas võib õrn kamar puruneda suurte masinate all. Jäik keerdsammal ja könt-tanukas ei kasva mitte igasugusel loopealsel, vaid ainult seal, kus mullakiht on väga õhuke ja kohati paljandub paas, seega keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikel aladel.

Jäik keerdsammal on üks neljast Eestis kasvavast keerdsamblaliigist, kes kasvavad sageli koos. Et olla kindel just haruldase liigi leius, tuleks pisut materjali kontrolliks kaasa võtta. Jäik keerdsammal moodustab madalaid, kuni kolme sentimeetri kõrgusi tihedaid padjandeid. Haprast keerdsamblast eristub ta lühemalt teritunud lehetipu ja lühemalt välja ulatuva leheroo poolest, madalast keerdsamblast aga padjandi tumedama värvusega; madalal keerdsamblal on veel tanujas lehetipp ning kollakalt värvunud noored võsud, mida jäigal keerdsamblal pole.

Jäik keerdsammal on väga piiratud levikuga: teda on seni leitud vaid kuuest kohast Eesti läänesaartel (vt. kaarti), umbes niisama palju leiukohti teatakse ka Rootsis.

Könt-tanukas on nii pisike, et võib jääda hoopis kahe silma vahele. Ta on tanukate seas kõige väiksem ja oma alla sentimeetri kõrguste vartega just kaugele ei paista. Tanukatele iseloomulikud talbjad lehed kasvavad sellel liigil kuni kahe millimeetri pikkuseks. Leht on nõgusa tipu ja kaugel enne lehetippu lõppeva rooga. Teistest sama perekonna liikidest eristab teda eoskupart katva tanu lühikeste hõlmadega serv.

Seegi liik on Euroopas haruldane, põhiareaal hõlmab Skandinaavia maid ning ulatub Põhja-Ameerika kirdeosani. Eestis on seni teada vaid kolm leiukohta (vt. kaarti). Haruldane on see sammal ka Norras, kus ta kuulub punasesse raamatusse, pisut sagedasem aga Taanis ja Rootsis. Lisauurimist nõudva liigina on könt-tanukas kantud Euroopa sammalde punasesse raamatusse. Just väikeste mõõtmete tõttu jääb ta kergesti märkamatuks, nii et tema levikut tuleb veel täpsustada.

1. European Committee for the Conservation of Bryophytes (ECCB) 1995. Red Data Book of European Bryophytes. ECCB, Trondheim.

2. Ingerpuu, Nele 1998. Sammaltaimed (Bryophyta). – Lilleleht, Vilju (koost.). Eesti punane raamat, Tartu: 37–49.

3. Ingerpuu, Nele jt. 1998. Eesti sammalde määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu.

4. Vellak, Kai jt. 2001. Additions to the list of the Estonian bryophytes, 1997–2001. –Folia Cryptog. Estonica, 38: 71–78.

Kai Vellak (1963) on samblauurija, töötab zooloogia ja botaanika instituudis. Uurib peamiselt samblakoosluste liigilist mitmekesisust ning samblaliikide leviku ja kaitsega seonduvaid probleeme.