Eesti Looduse fotov�istlus
2007/2



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2007/2
15.–18. jaanuaril kohtusid INTERREG-i projekti raames Eesti ja Loode-Venemaa keskkonnakaitsjad (vt.

See oli selle projekti raames esimene üldine kokkusaamine. Viimase mõneteist aasta kokkupuuted Vene kolleegidega on olnud üsna episoodilist laadi; seda ma ei mäleta, et looduse fondil oleks idapoolsete naabritega olnud lepingulist koostööd.

Probleem on küll see, et ega meie noorem põlvkond vene keelt väga julgelt ei räägi; hea, kui arugi saadakse. Aga häbeneda pole siin midagi: jutud said kõik aetud, vead antakse andeks, peaasi, kui on ühine huvi asjast rääkida.

Märgalad on koostöö alustamiseks väga hea teema – soised on nii Peipsi lääne- kui ka idakallas. Meil on Emajõe Suursoo ja Emajõe ülemjooksul Alam-Pedja kaitseala, Vene poolel suur soo Rämeda või Remidovi poolsaarel. Rämeda sood on teistsugused kui Suursoo: seal on ka kõrgemaid tükke – rabasid – ja kunagi on seal olnud külasid ja kirikuid, mis praeguseks on hüljatud. Nii et looduskaitseala aitaks sinna ehk ka inimesi tagasi tuua.

Aga soode elustik on meile ühine teema: meie kalad ujuvad vabalt nende juurde ja nende linnud lendavad sama vabalt meile. Märgalateemat saab hiljem juba kindlasti laiendada näiteks loodusturismi ja koolituse valdkonda. Sestap loodame, et sellest projektist saab omamoodi sild või vähemalt purre. Teatud mõttes on tegemist isegi kolmiksillaga, sest ega naabrid – Pihkva ja Leningradi oblast koos Peterburiga – ole senini kuigivõrd koostööd teinud, nüüd on nad aga väljas “ühendmeeskonnana”.

Juba sel kohtumisel saadi esimesi mõtteid, mida teha kalastiku vallas. See pole oluline mitte ainult Suursoole ja Rämedale, vaid tähendab kogu Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärve vesikonna kalastiku süvendatud uuringuid. Tekkis mõtteid, mida ette võtta soode linnustiku uurimise alal; Vene poolel on seda seni üsna kehvasti tehtud. Põhilise rõhu paneme edasistele ühisuuringutele: mõlemal pool piiri tasub teha ühisekspeditsioone, siis ei ole pärast probleeme näiteks metoodiliste lahknevuste, erisuguste kaartide või geoinfosüsteemidega. Nii oli see koosolek usutavasti stardipauk pikemale koostööle. Järgmine kohtumine on Venemaal, suve teises pooles teeme lõpuseminari Eestis, kus vormistame edasise koostöö kava ja otsime ühiselt rahastusvõimalusi.

Kindlasti tuleb tänada Eesti kaasrahastajaid: siseministeeriumi ja keskkonnainvesteeringute keskust.




Mart Jüssi Eestimaa looduse fondist, projekti koordinaator
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012