Eesti Looduse fotov�istlus
2007/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/2
Udria maastikukaitseala

Selle kaitseala peamine vrtus on rannikumaastik krge pankranniku ning eriilmeliste kooslustega. Siin vib mere ja pankranniku vahel nha ka ht Eestimaa kaunimat ja vimsamat kiviklvi.

Udria maastikukaitseala (375 ha) asub Phja-Eesti rannikul Ida-Virumaal Vaivara vallas Perjatsi, Pimestiku, Udria, Merikla ja Arume kla maadel, kus hlmab maastikuliselt Phja-Eesti rannikumadaliku ja paekalda.

Maastik. Rannikumadalik on siin kitsas, kohati vaid mnekmne meetri laiune maariba Soome lahe ja Phja-Eesti paekalda (klindi) vahel. Kohati ulatub klint veepiirini. Ilusamad kuivad liivarannad on Perjatsi, Kannuka ja Merikla kohal. Madalama laiema rannikumadaliku pinnas on niiske ja toitainerikas: siin katab rannikumadalikku laialehine mets, kus leidub ka kuuske.

Rannikumadalikku piirab maa poolt krge klint. Maastikukaitseala hlmab Vaivara klindiliku, mis on vaadeldav ligi 15 kilomeetri pikkuselt Sillame ja Merikla vahemikus. Siin vib nha tektooniliselt mjustatud ja tugevasti deformeeritud astanguid. Eristatakse kolme viksemat maastikuksust: Pimestiku klindisaared, Vaivara Sinimgede kerkeala ja Udria klindisaar.

Pankrannik tuseb siin enamasti jrsu seinana, mille jalamiosa on mattunud kas rusukalde vi mereliste setete alla. Psiva rusukalde piirkonnas on varinguid phjustav edasine murenemine peatunud, sest rusukalle ise juba kaitseb panka murrutuse eest. Kohati katkestavad paeseina nn. pangalahed, kus paekallas tuseb kahe astanguna. Pangalahtede phjas voolav vesi on uuristanud sgavad orud (Udria oja). Krgeimad pangad on siin Perjatsi ja Udria kohal (25 m).

Paeastangust langeb Udria juga samanimelisel viie kilomeetri pikkusel ja 15 km suuruse valgalaga ojal. Oja vasakpoolses kaldarinnatises on sgav koobas, mida htakse Nahkhiirekoopaks. Teine svend, Rvlikoobas, asub samuti Udria oja vasakus kaldas. Sinna tuleb ronida mda vsastunud kaldarinnatist ja le aastakmneid tagasi otse ojasillale ehitatud sauna. Hiilgeaegadel on joaastang olnud 3,2 meetri krgune, praegu aga sauna ehitusega kaasnenud astangu lhkumise tttu peaaegu olematu [3]. Thelepanu vrivad kohati enam kui 20 meetri sgavune slkorg ning Udria pank. Astangus paljanduvad kivimid alates Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe lubjakivist kuni Kambriumi sinisavini [4].


Udria kiviklv. Oja suudmest lne pool mererannas lasub umbes 450 meetri pikkusel ja kuni 15 meetri laiusel rannaligul Udria kiviklv: klg klje krval seisavad rahnud, mille krgus on enamasti meeter kuni poolteist ning suuremate mbermt 1018 meetrit. Mned on veelgi suuremad.

Rndrahnude kivimiline koostis rgib nende laialdasest pritolualast: siin on segunenud paljude lhtepiirkondade kivimid. Merevesi, nii praegune kui ka varasem, on pesnud siia mandrijga kandunud moreeni lbi, uhtes lainetega peenemad osakesed eemale. Seejrel on mandrij lkanud rahnud jrsu rannaastangu jalamile kokku. Vee ja rsij histoimel ongi siin kujundatud ks Eestimaa kaunimaid ja ilmekamaid kiviklve.

Vaivara kihelkonnas on ks mratu suur kivi. Kivi hel pool res on mratu hulk veiksemaid kivisid klvatud. Rahvas rgib nendest kividest jrgmiselt. Peterburi linna ehitamise ajal pole tohtinud keegi ilma kingituseta linna vaatama menna. Siis teinud Vanapagan suure kivist koorma vankri peale, ise asunud ette ja sitnud Peeteri linna vaatama ja abi viima. Tee peal ajanud mehikene oma koorma kivi otsa mber, siis nendaviisi saanud need kivid sinna. (H II 37, 115/6 (3) < Vaivara khk. - H. Hendel (1892)).


Vrtuslikud elupaigad. Udria maastikukaitseala kattub suures osas Natura 2000 vrgustiku alade nimekirja kantud Udria loodusalaga. Vrtuslikud on siin psitaimestikuga liivarannad, metsastunud luited, kuivad niidud lubjarikkal mullal, lubjakivipaljandid, vanad laialehised metsad, rusukallete ja jrakute metsad (pangametsad).

Vriselupaikadena on siin arvele vetud pangaalust rusukallet katvad kuukressi-metsad, mis on oma asukoha tttu olnud raskesti majandatavad ning seetttu raietest peaaegu mjutamata. Vriselupaiga kriteeriumidele vastab ka Udria parkmets ja osa pangapealseid metsi. Usari lahustkil kasvavad selle piirkonna viimased vanad laialehised metsad.

Kaitsealale jb le 50 hektari niite, millest vrtuslikumad kuivad niidud lubjarikkal mullal asuvad Perjatsi piiranguvndis. Neil niitudel tunnevad end hsti orhideed. III kategooria

kaitsealune liik mets-kuukress kasvab nii Udria oja kanjonis kui ka mitmel pool pangaalusel rusukaldel.


Huvilistele. Udria maastikukaitsealale tasub minna juba vahelduvate maastikupiltide prast: vaated krgelt klindiastangult, Udria parkmets ja kanjon, lubja- ja liivakivipaljandid, pangaalused rusukalded ja nendel kasvav mets, kiviklv ja mererand jne. Seda kike saab nha, liikudes mda phjarannikut kulgevat Eurorada E9 kas jalgsi vi jalgrattaga. Huvitavatesse paikadesse pseb ka auto vi bussiga.

Loodusmlestistest saab peale kiviklvi Udria je suudme lhedal nha liivakivipaljandit. Mdunud sajandil oli Udria rannas ka ks omaprane kivi, mis meenutas kujult tugitooli vi sohvat. Merikla misapreili soovil veeti see misaaeda. Siit rndas sohvakivi edasi Narva-Jesuusse, kus ta praegugi puhkajatele silmarmu pakub. Mummassaare rannas oleva ohvrikivi mber koguneti mningatel andmetel tantsima veel 20. sajandi algul.

Udria kla (Ydrigas) on ks mbruskonna plisemaid, ehk siis ks kolmest Ida-Alutaguse klast, mida on mainitud Taani hindamisraamatus [4]. Muistsest asustusest rgivad neli kivikalmet. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Udria klas 28 inimest.


Kaitsekord. ks osa Udria maastikukaitsealast juba knes olnud kiviklv on Utria rndrahnude klvi nime all kaitse alla vetud juba 1939. aastal. 1986. aastal laiendati kaitstava ala piire Udria je oru ja parkmetsa kaitseks. Praegune kaitseala hlmab kogu Sillame ja Narva-Jesuu vahele jva klindiastangu ja selle ees kasvava metsariba. Lahustkina kuulub maastikukaitseala koosseisu metsaala Arume klas. Kaitseala eesmrk on klindi, pangaaluste koosluste, Udria parkmetsa ja kiviklvi, Udria oja oru, Usari metsade ning rannamaastiku kaitse.

Udria maastikukaitseala jaguneb neljaks sihtkaitsevndiks ja kaheks piiranguvndiks. Udria ja Usari sihtkaitsevndis tuleb tagada metsade looduslik areng: loodusvarasid puitu ja maavarasid siin ei kasutata. Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevndid on leebema kaitsekorraga: siinseid liigirikkaid niite tuleb hooldada, et hoida kpalistele sobivaid kasvualasid. Pealegi hoiab rohumaade jrjepidev niitmine ilusaid vaateid kinni kasvamast.

Kuigi kaitsealal on lubatud jahti pidada ja kala pda, ei ole see kant kuigi sobiv suurulukite elupaigana. Kalapk kaitseala ojades on vimalik vaid kevadise suurvee ajal. Kll aga hoitakse siin kalapaate ja minnakse siit merele.

Udria piiranguvndis on enne viimast sda ja suures osas ka nd tavapraselt pldu haritud. Samal viisil tuleks seda ala kasutada edaspidigi. Endine Kupanje-Udriase talumaa on osaliselt olnud Nukogude sjave kasutuses ning seetttu ehitistega ja pinnase vallitamisega rikutud. Kaitsekorralduskava neb ette siinsete alade korrastamise puhkeotstarbeks. Kaitseala Perjatsi piiranguvndi klindialust tasandikku kasutavad valdavalt sillamelased tervisespordi- ja puhkekohana.

Kaitseala valitseb Ida-Virumaa keskkonnateenistus, kaitset korraldab looduskaitsekeskuse Ida-Viru regioon.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Looduskaitseregister 19361941. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.

3. Suuroja, Kalle 2003. Eesti joad. Ilo, Tallinn.

4. Suuroja, Kalle 2004. Phja-Eesti pangad. Ilo, Tallinn.

5. Timm, Uudo (koost.) 2006. Udria maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 20072016. Ksikiri looduskaitsekeskuses.



PIRET KIRISTAJA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012