Eesti Looduse fotov�istlus
2007/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2007/2
Hea looduspildi saladus: kannatlikkus ja pika objektiiviga fotoaparaat

Aavo Plenik on sndinud 13. veebruaril 1938 Viljandimaal praeguses Ko vallas Kobinsaare klas. Lpetanud Kirivere mittetieliku keskkooli ning Tallinna kinotehnikakooli. 19531955 olnud kolhoosis traktoril haakija. Alates 1955 ttanud kinodes mehhaanikuna, 1976. aastast Tartu kinos Ekraan kinomehaanikuna. Avaldanud loodusfotosid Eesti Looduses ja teistes vljaannetes ning hulga piltpostkaarte ja Fred Jssi hutusel ka kaardikomplekte.

Kuidas sa judsid looduse ja eriti just lindude pildistamiseni?


Olen peaaegu metsas sndinud. Linde on rohkem nha ja kuulda kui loomi, nad on huvipakkuvad. Esimesed vtted, kus lind ka ratuntav oli, tegin 1962. aastal. Olen ikka elnud, et mis praegu viga linde pildistada! On vaid ks mure: kust saada kokku raha, et osta aparatuur. Kui mina alustasin, oli muresid rohkem, olulisim kust neid asju ldse saada? Oli ks Meka Tallinnas, Pika tnava komisjonipood, sealt sai vahel ht-teist. Siis tuli asju kokku sobitada: seda polnud, et ostad he firma asjad, ja nnestub klapitada ksnes neid. Zenidid ja muu Vene aparatuur oli philine, hiljem ka Praktika. Need kisid aga keermega. Kui said ktte bajonetiga toru, tuli see mber ehitada keerme peale ning loomingulist td oli mrksa rohkem.

Vlkudega oli oma probleem. Tollal oli hiiglama raske Lut, 300-voldise patareiga. Seda polnud tavaliselt saada ja oli hea, kui mni tuttav Moskvasse lks ja sealt ti. Nii et philine aeg kulus siis konstrueerimisele.

Esimesed linnupildid tegin Jupiter 11-ga, 135-millimeetrise objektiiviga. Kotkale sellega ligi ei lhe, aga prgilindu saab sellega kll jdvustada riista saab poest ikka, valik on lai.

Nukogude ajal polnud ju ka filme saada.


Filmidega oli asi eriti huvitav. Diapositiive hakkasin tegema siis, kui tuli Orwo Chrom. Orwo Colori peale ma varem ei teinud. Materjal oli, nagu ta oli, kuid sellest ji mul klge ks viga, mis saadab mind surmatunnini. Orwol oli kalduvus mingi tooni poole ja eesktt rohelisse. Kui vrtoon nihkub loodust pildistades rohelisse, on seda vtet prast kllaltki vastik vaadata. Ndsetel meestel on phimure, kuidas raha kokku saada. Orwo filmi aeti partiide kaupa taga, sest partiid olid erisuguse kvaliteediga. Seda vaadati emulsiooninumbrite jrgi. Kui film enam-vhem klbas, siis hangiti seda kas vi Eesti teisest otsast.

Mulle ji klge viga pildistada lindu liiga suurelt. Et koledat rohelist tooni lmmatada, pidi lind katma kaadrist vga suure osa. Fred Jssi on mulle kunagi elnud, et anna ikka linnule hingamisruumi ka. Kui see soovitus mul meelde tuleb, siis jtan ka. Aga kui meelde ei tule, siis ei mahu mul pisike lind praegugi kaadrisse ra. (Naerab.)


Sel juhul peab ju linnule vga lhedale saama?


Vttekaugusega oli varem testi rohkem vaeva. Varblasesuuruse linnu pildistad niteks 300-millimeetrise objektiiviga kahe meetri pealt ra. Aga Jupiter 11-ga tuli juba meetri kaugusele saada. Lihtsalt lheb rohkem aega: paned varjendi les, harjutad linnu sellega ra ja tasapisi, vaksa kaupa nihutad ligemale. Vikeste lindudega see nii hull ei ole, oleneb linnust. Muidugi on juhtunud, et lind ei harjugi, ja tuleb kodinad kokku panna. Aga kui aega anda, harjuvad nad ra kll.


Siis peaks ju ka krgel, puu otsas passima, sest kiki linde ei saa ju maast pildistada?


Seda kll, aga eks neid linde ole maas ka kllaltki palju. Nooremast peast sai muidugi puu otsa ka ronitud, kui lhedal juhtus olema sobiv puu. Ei lhe ju sama puu otsa, millel on pesa! Maa peal vi nii naba krgusel ukerdad ikka kuidagi juurde. Ainult aega ja kannatust peab olema, ja eriala peab selleks aega jtma.

Olen ikka uurinud, mis headest pildistajatest prast saab. Mni hakkab koolis pildistama ning kui ta hiljem ameti pib ja pere loob, siis tal pole enam aega. Kunagi ji mulle silma hea kega poiss Kiv, aga nd on ta kadunud. Kui elu hakkab oma nudma, siis pole midagi parata. Looduse pildistajal peab pevavarga moodi t olema. (Naerab.)


Sa pole viimasel ajal vistlustel osalenud ega oma pildiraamatuid avaldanud, kuid pildistanud oled ju seniajani?


Ma ei ole ldse midagi kuskile saatnud. Kui keegi sellest juttu teeb, olen lohutanud, et edevamaid mehi on maailmas kllaga. Praegu on ju mitu vga hea kega meest, kellele pildistamine on elukutse. Omal ajal need paar nitust siin kino fuajees polnud ka minu algatusel. Aga kodus seinte peal on mul pilte palju, tapeedi eest.

Vahel on siiski pilte ksitud ja eks neid ole ka ilmunud. Ise ma neid ei paku, aga kui keegi ksib ja mul on sobiv foto, siis annan ikka: niteks pikutes on mu linnupilte avaldatud. Mul pole kinnismtet, et iga huviala peaks tingimata mu taskut paisutama, kannan selle rahuga kulude kirja.


Tnapeval kasutatakse digitehnikat. Kas sina pole sellega kaasa linud?


Digitehnika ei anna mulle mingit eelist. Neil, kes palju pildistavad, tuleb juba arvesse vtta filmi kulu. Samuti on digitehnikast kasu neil, kes tahavad fotosid arvutis tdelda. Ma pildistan praegu tis 510 filmi aastas, mul poleks sellest mingit vitu. See aparatuur, mis mul filmiga ttamise olemas, vimaldab kike, mida ldse teha oskan. Digiaparatuuri jaoks peaks kuskilt vga juka sugulase leidma, seebikarbiga ei saa ju seda td teha. Triist peab olema krgel tasemel, krgemal kui ma ise.

Praegu on mul Yashica FX3, mille bajonett on vindiks le viidud. See on klmakindel aparaat ja lubab kasutada vlku 125.-ndiku puhul. ht mberehitatud Canon A1 kasutan eesktt seetttu, et tal mootor vinnastab teinekord on vaja, et vinnastamise ajal oleks masin paigal. Kasutan ka pensionri FUJICA ST-701, phiaeg kulub kll selle masina lbivaatamisele.


Ilmselt sellest kunagisest tehnika isetegemisest prinevad ka su parandajaoskused kui Tartus kellegi mehaaniline fotoaparaat vi binokkel katki lheb, otsitakse ikka sind les.


See kuulsus mu hinge eriti ei soojenda, aga alati ei nnestu krvale vingerdada. Siin vlgnen tnu kunagisele teenindusmaja mehaanikule: kll ta vttis hoogu ja leidis vabandusi, miks ta ei saa mu fotoaparaati parandada. Ei jnudki muud le, kui tuli masin endal lahti vtta ja ra parandada. Nii hakkasingi lihtsamatest tdest peale. Suur remondimehekuulsus on le pakutud, ega ma imet teha ei saa. Vanematel aparaatidel, mis tehtud rauast nagu Vene ajal, mitte plastirbust nagu praegu, saab ju ht-teist ra teha.


Kas vajaduse korral treid ise puuduva jupi juurde?


Kui vaja, siis saab ka seda tehtud. Fotokaamera lagunemine ei thenda ju tavaliselt seda, et ta lheb lausa puruks, pigem kiilub miski kinni. Muidugi vib ka mni detail katki minna, aga neid saab enamasti jrele teha. Rohkem tuleb Vene aparaatidel seda ette, et vabakigud ja ltkud on liiga suured ja masin jooksebki hunnikusse. Uusi juppe hirmus palju vaja ei lhe.

Digiaparaatidel ei pse paraku millelegi ligi: nad on nii tihkelt elektroonikat tis, et vhestele mehaanilistele osadele ei saa juurde. Parandan selliseid masinaid ainult siis, kui omanik on julgust tis ja tleb, et tal pole sellega nagunii midagi teha. Et kui asja ei saa, ra hakka kokku panemagi. Mned ksikud kordaminekud on mul ju olnud, aga see on rohkem kriidiga j peale kirjutatud vimalus. Kaamera lahtivtmine nuab kvasti vaeva, ja pealegi, kui oled ta tkkideks lammutanud, ei klba ju prast tagasi anda kilekotitit juppe, peaks ikka masina uuesti kokku panema. (Naerab.) Seetttu olen digikaameratest hoidnud nii kaugele, kui saab.


Sul on kujunenud omad pildistamiskohad, kuhu aastast aastasse naased?


Muidugi, peamiselt Puhtu. Sinna sattusin peaaegu nelikmmend aastat tagasi tnu Jri Keskpaigale, kes oli seal juhataja. Kui ta likoolis kis, maadlesime koos samas spordiklubis. Tema mu sinna meelitas ja sinna ma olen jnudki. Tema enam Puhtus ei tegutse, aga mina kin seal ikka edasi. Puhtu eelis seisneb selles, et seal ei kogune uudishimulike klubi mber sinu, kui oma telgi les paned. Kui ongi tudengite praktikum, siis need on samasugused veidrikud ja austavad omasuguseid kui nevad, et keegi on midagi les pannud, ei lhe sinna nina sisse toppima. Puhtus on hulganisti linde paljudest liikidest ei pea palju liikuma.

Tartu mbruses kin ikka jgede res, olen vtnud, s.o. pildistanud nii Ahja kui ka Vhandu res. Omal ajal liikusin mrksa rohkem, nd olen paiksem, ja Puhtu ongi hea, vahemaad on vikesed. Kui mul linnast kll saab, vtan oma telgi ja magan natuke Vhandu res, ega tingimata ei peagi fotokott kaasas olema.


Mis linnuliike sa eriti hea meelega pildistad?


Erilisi lemmikuid mul Puhtus polegi. Armastan jlindu, kes on vga fotogeeniline ja kannatliku meelega, pole mingi pipar. Ma ei aja taga neid linnuliike, keda ma veel pole pildistatud. Pildistan ikka neid, keda saan jdvustada paremini kui seni: niteks ilusam pesakoht vi mbrus. Ka haruldusi pole ma jahtinud, mul pole phegi tulnud niteks kotkaid pildistada. Kuigi mul on kotka foto. Kotkas on kaitse all ja tema ligi ei tohi ma trgida, tegin nii, et ta trgis minu juurde.


Mingi sda peale siis?


Ei, ma ei andnud talle mingit altkemaksu. Omal ajal oli Puhtus Toome ninal saarepuul oks, nagu vljasirutatud ksi, kus ta vahel istumas kis. Polnud kll tpselt teada, millal. Tuli hommikul kuue-seitsme ajal, istus seal mned tunnid ning lks minema. Kas ta kis seal paar peva jrjest vi pidas ndala vahet, seda ei teadnud kunagi. Tegin sinna alla kunstliku heinasao ja kisin seal siis hommikuti magamas. Lpuks kotkas tuligi. Aga nnetuseks tuli neid koguni kaks ja tol ajal mul suumi veel polnud. Oli Tair-3 fotosnaiper ja nad ei mahtunud mlemad kaadrisse. Krvuti nad seal oksal istusid. Fotoaparaat Praktika teeb paraku kaks lolli plaksu: vtmise ja vinnastamise ajal. Kotkad on erksad linnud ja ega ma palju pildistada saanud, natukese aja prast lksid nad lendu.


Kas sul tuvist on ikka pilti tehtud?


Kodutuvi mul testi pole, aga metstuvi ehk meigas on, igemini asitend, et olen teda pildistanud. Tema, kurivaimuga, ei tahaks ma rohkem iendada, ma ei tundnud tol korral ta kombeidki. Passisin pesa juures terve peva, aga tema toob poegadele hommikul terve pugutie teri, sdab selle neile sisse ega nita ngugi enne jrgmist peva.


Kas Puhtus on neljakmne aastaga midagi muutunud?


Mets on ikka pisut muutunud: kib kvem torm le ja mni sulle tuttav puu on prast kljeli maas. Metsas on kike rikkalikult ega seda he inimese elu jooksul les ei vta. Kadunud Kumari tles, et pildista merelinde ka. Aga ma pole seda siiani teinud, sest ma ei tunne nende kombeid ja hingeelu. Ma vin ju kll melda, et nd lhen merelinde pildistama, aga kui kord olen Puhtus, siis leian end peagi metsast metsalinde ma tunnen, ja merd ei paista enam kusagilt.

Sant lugu on see, et rannas tungib roog peale. Kui oled seal aastakmneid kinud, vib kll elda, et on koledaks linud ja roogu kasvanud. Kes praegu lheb esimest korda, tleb ikka, et kll on ilus!


Roolinde saab siis nd edukamalt pildistada.


Roos elajaid on muidugi palju ja neid tuleb jrjest juurde. Rstas-roolind lrmab sel, ja kui nad veel kik korraga laulma hakkavad! Puhtus pardimaja lhedal Karukivi juures pesitsesid ptid ja kajakad, neid pole seal enam htki.


Mis on Puhtu metsalinnustikus aastakmnetega muutunud?


Vrvuliste pesitsemine on viimasel ajal kehvemaks muutunud. Varesed on tulnud, olen ninud neid seal kolmkmmend tkki korraga, ja ka ronk tegi oma elamise paadikuuri juurde kui neil hakkavad pojad kaela kandma, tulevad nad kogu perega pesi rstama. Esimesel pesitsusajal, kui mets alles lbi paistab, pole linnupildistajal seal midagi teha: kski rstas ei saa seal pesitseda. Vainurstas on vist kige targem, ta on Puhtus pesitsemisest tiesti loobunud. Laulu- ja mustrstad siiski ritavad, nad ikka munevad varestele omletti. Kevadel peaks juba nha olema sabata noori rstaid, praegu pole neid Puhtus peaaegu htki. Alles teine kurn, kui puud on lehes, on pisut edukam: siis jb rvlitel ka midagi kahe silma vahele. Suluspesitsejad on muidugi paremini kaitstud. Mnikord on linnul pesa kaugele nha ja varesed seda ei vta ning samas on pealtnha hsti varjatud pesa jrgmine pev rstatud.


Kas sa talvel ka pildistad?


Paar viimast talve pole viitsinud vlja minna, varem sai ikka pildistatud. Siis tuleb linde vluda altkemaksuga. Kige parem, kui saad kuuseokstest onni ehitada. Riidest onni vib ju ka panna, aga parem on siiski loodusliku materjaliga katta, siis eriti ei vrastata. Talvel neb neid linde ka, keda suvel thele ei pane, nagu tavaline rasva-Ants.


Kas on juhtunud, et pesa on pildistamise prast hukka saanud?


Paar korda on testi juhtunud, et pesa hvib. ks kord pesitses madalal kaelustuvi. Panin oma onni les, toksisin vaiad maasse, kuid lind istus kogu aeg pesal, ei linud ra. Kui hakkasin ra minema, lks tema teisele poole, ja ma olin kindel, et nii kartmatu lind tuleb oma pesale tagasi. Aga ta kurivaim ei tulnud. Kui pojad on viksed, tuleb vaadata, et emalind ikka kiks. Emalind soojendab sel poegi kui ema ei tule, vib pesakond hukkuda. Isalind kib peval sa toomas.


Kuidas praegune Eesti loodusfoto tundub?


Vga hea kega pildistajaid on, mulle niteks Zaeki pildid vga meeldivad ning Ader, aga temast me ei rgi, ta on proff. Samuti Jaanus Jrva ning mitmed teised meie loodusfotol pole midagi hbeneda.


Kuidas sa teise tehtud looduspilte hindad?


Mul ei tule ette, et oleksin kedagi vga kritiseerinud vi arvanud, et ma oleksin sel hetkel parema foto teinud: ma ei tea ju, kuidas ta seda tegi vi sinna juurde pses. Muidugi, mnel fotograafil on pilt ja teisel asitend, et ta kohal kis. Krgem pilotaa on ikkagi lennu pealt tabatud lind, kellel elu sees, sest fotosid kivi otsas tukkuvatest kajakatest sigineb palju tiesti iseenesest.


Kuidas sa linnud selgeks said?


Ma ei tunne neid kaugeltki nii hsti, kui arvatakse! Enamasti olen neid teadnud enne pildistamist, aga on juhtunud kll, et olen pildistanud, ja hea sber, kadunud Heinrich Veromann mras prast liigi ra. Omal ajal kisin usinasti LUSi ornitoloogiasektsioonis ja eks Puhtus on ka ornitoloogid vtta olnud. Mrajad on olemas ja kui looduses lindu ned, tahaks ju ikka teada, kellega on au kohtuda.

Eks ornitoloogidki ole mnede linnuliikide mramisega hdas. Kas vi soo- ja phjatihane vlimraja jrgi on vga lihtne, aga lhed ornitoloogiga metsa, jb liik mnikord mramata, tunnused pole selgelt vljendunud, ja teeks siis lind hlt ka!


Kas mnest liigist linde on raskem pildistada kui teisi?


Metsalindudel suurt vahet pole. Ent samast liigist linnud kituvad hoopis erimoodi. Niteks tavaline metsvint kunagi ei tea ette, kuidas ta kitub. Mni on vga julge, aga enamasti on nad vga piredad. Olen ninud metsvinte, kus pesal kib kas ainult ema, ainult isa vi mlemad, ning on ka juhuseid, kus pikka aega ei ki kumbki. Muidugi vib juhtuda, et mni on vga julge ja tegutseb julgelt juba enne, kui onn psti saab.

Mida viksem lind, seda julgem. Mingi mlu on neil ka. Olen kunagi pildistanud kodukakku. Kakud on enamasti agressiivsed ja lendavad hletult. Ta pesa oli kaunis krgel, murdunud mnni tkas. Iga kord, kui sinna lksin, andis ta mulle vastu pead: tuli hletult selja tagant. Kui pojad said suuremaks, kukkus ks neist pesast vlja. Kuidas ta tagasi viia, kui ronimiseks on vaja kaht ktt? Panin ta endale pea peale ja viisin tagasi. Kisin pesa juures prast palju kordi, kuid kakk ei rnnanud mind hiljem kunagi.


Mida viks algajale loodusfotograafile soovitada?


Tnapeval ei maksaks Jupiter 11-ga kll alustada. Vhemalt 300-millimeetrise objektiivi peaks endale hankima. Muidugi pole vaja 1000-millimeetrist objektiivi: see on raske, selle jaoks ehita peaaegu et betoonist vundament ning pealegi on sgavusteravus ja valgusjud vike. Varitsusonnita viksemaid linde ei ne, suuri luiki saab muidugi ka ilma. Philine: vaja on kannatust, pikkamda linnule lheneda.

Tehnikat nii vga palju vaja polegi. Ndisajal on suumobjektiivid, selline kolme-neljasajani ulatuv viks olla. Paar vlklampi ka metsas pole loomuliku valgusega midagi teha, kaht vlku oleks ikka tarvis.

Statiiv on muidugi thtis, aga ma kasutan seda ise haruharva: vlguga pole seda tarvis ja putkast pildistades toetad aparaati niigi. Ma ei viitsi statiivi kaasa vedada: korralik on raske ja kergel pole mtet, vriseb. Kui on teada, et kaamera peab tundide kaupa paigal olema, olen statiivi siiski kasutanud.


Kas lind vlklampi ei karda?


Looduses lb ikka vlku ja seda nad thele ei pane. Kuid helide suhtes on linnud vga tundlikud. Talvel kasukas natuke ragiseb ja ongi plats lindudest korrapealt thi.


Millised on kige suuremad juhused, mida on nnestunud tabada?


Suurimad juhused on jnud tabamata. Tegin niteks lokesest fotot ja panin ta pesa lhedale kivi. Ma ei teadnud tema kombeid. Niteks lambahnilane ronib igal juhul pesa juures kivist le, kuid metskiur lheneb pesale kas vi vihmaussi kombel, kuid helgi krgemal asjal ta ei peatu. Lokese pesa juurde kivikesele istus vlja-loorkull, ent ma polnud selleks valmis, ja pilt jigi tegemata.


Kas looduse pildistamisel on mtet?


Eks enda jaoks muidugi ma pole seda kunagi tahtnud omale tuluallikaks teha. Kui keegi tahaks sellega teenida, tuleb endal kirjutada ka. Eestimaa on vike ja palju neid proffe ikka siia mahub. Eelkige endale ja alles siis teistele! Looduse pildistajal peab olema eesli kannatus ja natuke ka enesevalitsust: kui on nha, et lind ei tule pildi peale, tuleb oma koli kokku korjata ja sellega leppida. Lpptulemus peab olema selline: mina olen pildi saanud ning lind on oma pojad les kasvatanud.

Kui on tegemist perekonnainimesega, on vaja ka head ja flegmaatilist naist, kes ei vihaseks vi teist meest otsima, kui oma mees ksi metsa kaob! Elusa looduse pildistamine ei vrdu alati perekondliku jalutuskiguga rohelusse.



Loodusfotograaf Aavo Plenikku ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012