Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2002
Vrvikirev maailm looduses ja toiduletil

Sgisel muutub loodus eriti vrvikirevaks. Osa taimeriigi vrvikllusest juab sgisandidena ka meie toidulauale. Seega on just nd kohane teha juttu nendest ainetest, millega inimene tahtlikult toitu vrvib ehk teisisnu toiduvrvidest.

Toiduvrvid on lisaained, millega antakse toiduainetele meeldiv vrvitoon vi tugevdatakse looduslikku vrvust; E-ainete nimistus jvad nende registrikoodid vahemikku E100E199. Olemuse alusel eristatakse looduslikke, loodusidentseid ja tissnteetilisi toiduvrve. Esimesi saadakse taimedest vi loomadest, teise rhma kuuluvaid hendeid leidub kll looduses, kuid odavam tuleb neid snteesida. Kolmanda rhma vrvained on ties ulatuses valminud inimtahte tulemusena: looduses neid pole, tegu on kehavraste henditega. Ehkki eeskirjad mratlevad tpselt, millistes kogustes tohib lisada vrvaineid hele vi teisele toiduainele, langeb just toiduvrvidele tavaliselt kige suurem etteheidete laviin.

hed vastased vidavad, et toidu vrvimine pakub pelgalt silmailu, muud kasu sellest ei saa. Teised hoiatavad igustatult tissnteetiliste asovrvide phjustatud terviseriskide eest: hoolimata poeetilistest nimetustest, nagu pikeseloojangukollane vi briljantsinine, ktkevad asovrvid endas tepoolest ka mningaid ohte, millest suurim on vimalik allergeensus. Kolmandad toiduvrvivastased nevad kurja juurt selles, et vrvikirevad maiustused ahvatlevad eesktt lapsi.

ldises kihutuskampaanias on sageli valimatult hukka mistetud kik toiduvrvid, kuigi vhemalt osa neist on looduslikku pritolu ning nende kasutuskogemust saab mta sajanditega.


Levinumad toiduvrvid taimeriigist. Loetelu alustame kollajuurega, mida vrtsina kasutati Aasia maades juba mitu tuhat aastat tagasi. Kollajuure kuivatatud risoomi jahvatades saadakse kollakas pulber, mida kutsutakse ka kurkumiks, kusjuures vrvaine on kurkumiin (E100). Kurkumiiniga vrvitakse salatikastmeid, sinepeid ja maiustusi.

Koodi E140 alt leiame kikidele rohelistele taimedele omase pigmendi kloroflli. Taimsest massist eraldatud leherohelist kasutatakse toiduvrvina, millega jumestatakse eesktt maiustusi. Asendades kloroflli molekulis magneesiumi vasega, saadakse aga sinist tooni vrvaine.

Koodide rhm E160aE160f koondab enda alla sarnaste pigmentide perekonna hisnimetusega karotenoidid. Olenevalt konkreetsest hendist varieerub nende vrvus kollakasoranist kuni punakasoranini. Eri vrvi pigmente eraldatakse mitmesugustest taimedest, niteks porgandist, vrvibiksa (annatopsa) viljadest, paprikast, tomatist jne. Karotenoidid on rasvlahustuvad pigmendid, neist tuntuim on beetakaroteen (E160a). A-vitamiini eelhendina muutuvad karotenoidid inimorganismis vitamiiniks. Nende kasutusvaldkond toiduainetetstuses on muljetavaldav: karotenoide lisatakse margariinidele, kondiitritoodetele, maiustustele, majoneesidele, kastmetele, konservidele ja teistele toodetele.

Koondkood E161 thistab mitmesuguseid ksantoflle, mida eraldatakse rohelistest taimelehtedest. Toiduainetele annavad nad kollaka vi orani vrvuse; neid lubatakse kasutada maiustuste ilustamiseks.

This E162 viitab peedipunasele, mille biokeemiline nimetus on betaniin. Seda vesilahustuvat vrvainet lisatakse jtistele, maitsestatud hapupiimatoodetele, karastusjookidele ja maiustustele.

Viimasena tasub mainida antotsaane, mis peituvad koodi E163 taha. Need vesilahustuvad hendid annavad toiduainetele punaka vi sinise vrvuse. Konkreetne vrvus sltub antotsaani olemusest ja toiduaine pH-st. Tstuslikult eraldatakse antotsaane tumeda vrvusega viinamarjadest, kuid meil kasvavatest taimedest sisaldavad neid rohkesti mustika ja aroonia viljad. Antotsaanidega toonitakse karastusjooke, jtisi, magustoite ja kondiitrisaadusi.


Miks ikkagi eelistatakse tissnteetilisi toiduvrve? ige mitmel phjusel. Esiteks, keemiliste hendite snteesiga vrreldes tuleb looduslike toiduvrvide eraldamine kallim. Teiseks, looduslikud pigmendid vimaldavad vaid teatud vrvitoone, snteetiline maailm on aga vrratult kirevam. Kolmandaks, looduslikud vrvained annavad maheda, tuhmi vrvuse, snteetilised aga erksa ja tugeva. Neljandaks, looduslikud vrvid on tujukamad ning psivad toidukeskkonnas vaid kindlatel tingimustel. Snteetilised vrvid silitavad tooni palju mitmekesisemates tingimustes.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012