Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/3
Tsklonid soojendavad talvesid

Viimastel aastatel on palju rgitud 20. sajandi teisel poolel ilmnenud globaalsest kliima soojenemisest. Keskmine hutemperatuur on tunduvalt tusnud ka Eestis, eriti talvel ja kevadel. Phjaliku levaate siinsetest muutustest on Eesti Loodus avaldanud 2002. aasta sgisel [2].

ks peamisi ilmastikunitajaid on hutemperatuur. Selle muutused viitavad sna selgelt muutustele ldises huringluses. Atmosfri ldise tsirkulatsiooni toel kandub klmal poolaastal Atlandi ookeani kohalt Phja-Euroopasse, sealhulgas Eestisse, olulist soojalisa. Ilma importsoojuseta valitseksid meil sellised arktilised olud nagu Siberis vi Kanadas samal kuuekmnenda phjalaiuse piiril. Eriti selgelt ilmneb ookeani soojendav mju talvel: kui Kanadas ja Siberis on 4050-kraadised klmad sna tavalised, siis meil tuleb alla 30-kraadist pakast siiski vga harva ette.

Peamine transpordivahend, millega soojad ja niisked humassid ookeani kohalt meieni kanduvad, on madalrhkkonnad ehk tsklonid. Tsi, soojemaks saab Atlandilt tulevaid humasse nimetada peamiselt talvel, mil nendega kaasnevad kontrastsed ilma- ja temperatuurimuutused: sula, lrts, vahel isegi vihm. Suvel on tsklonite toodud hk jahedam kui krgrhkkonna pikesepaistelise ilma oludes.

Tsklonid on vga suured, Coriolise ju mjul vastupeva prlevad hukeerised, mis ldiselt tekivad kaht eri omadustega humassi eraldavas frontaaltsoonis. Meie jaoks on sna tavaline, et siia judvad tsklonid tekivad Islandi lhedal, kus polaarset ja arktilist hku lahutaval frondil tekkinud pris paisub le Golfi ja Phja-Atlandi hoovuse soojade vete itta liikudes vimsaks madalrhkkonnaks. Soe hk liigub keerise lunapoolses osas ldsuunas lnest itta.


Tsklonite keeruline teekond. Teadlased on jreldanud, et viimaste kmnendite pehmete ja lumevaeste talvede phjus on meieni judvate tsklonite rohkus. Selleks on le loetud kik Lnemere piirkonda judvad tsklonid [3] ning leitud, et Eesti lhimbruses on ajavahemikus 19482000 tsklonite koguarv testi mnevrra suurenenud.

Soojemaid talvi ei saa siiski seletada vaid tsklonite hulga muutustega. Kui snoptik annab teada lhenevast madalrhkkonnast, siis thendab see meie jaoks tavaliselt lihtsalt viletsat ilma. Ent milliseks ilm tegelikult kujuneb, oleneb suuresti sellest, millist trajektoori pidi need tsklonid meist mduvad.

Tavaliselt juavad tsklonid siia nii, et selle kige madalama rhuga ala ehk madalrhkkonna kese liigub meist mda phja poolt, le Luna- vi Kesk-Soome (☼ 1). Eesti satub tskloni lunaserva mju alla ja lnetuuled kannavad Atlandilt meieni talve kohta suhteliselt soojemaid humasse. Sellised tsklonid toovad meile sulailma ja halvemal juhul muudavad kaasnevad vihmasajud Eestimaa talve poriseks.

Ent talvel pole harvad ka srased madalrhkkonnad, mille kese mdub meist lunast, liikudes niteks le Lti vi Leedu (☼ 2). Sel juhul mjutab Eesti ilma kigepealt tskloni ida-, siis phja- ja lpuks lneserv. Seega valdavad siis peamiselt phjakaarte tuuled algul idast ja kirdest, siis phjast, lpuks loodest. Nende tuulte mjul kanduvad siia klmad humassid Arktikast vi mandri siseosast. Sademed langevad lumena, ilm lheb klmaks.

htlasi tuleb arvestada, et klimatoloogia toetub keskmistatud andmetele. Mtmisi tehakse korrapraselt kuue tunni jrel, ent andmete seast ei olegi lihtne leida selgeid seoseid tsklonite liikumistee ning kohaliku hurhu ja -temperatuuri vahel. Mtmishetke ilm ja lheneva tskloniga kaasnev ilm oleneb paljudest asjaoludest: niteks varasemate rhkkondade liikumisest, siinset ilma mjutava tskloni vimsusest (s.t. milline on hurhk prise keskel), selle arengujrgust, frontide asetusest ning ilmastikuoludest: kas lumi on maas jne.

Silmas tuleb pidada sedagi, et kik meie ilma mravad tsklonid ei liigu vaid Soome vi Lti kaudu. Kuigi Euroopasse tungivad madalrhkkonnad ei ole nii vimsad ja purustavad kui troopilised tsklonid, hlmavad nad viimastest mrksa suurema ala. Nii vib madalrhkkonna kese olla kaugel Ukrainas vi Koola poolsaarel, ent siiski juba mjutada ilma Eestis.

Kik meieni judvad tsklonid ei teki Islandil. Pikaajalised tsklonite trajektooride uuringud nitavad, et Eestini on judnud ka Kariibi merel sndinud madalrhkkondi. Vga haruldased pole tsklonid, mis on alguse saanud Vahemerelt, Mustalt ning vahel isegi Kaspia merelt. Viimaste puhul on samuti oluline, kust need meist mduvad: kui idast, siis valgub tskloni lneservast meile klma arktilist hku, ent kui lnest, avaneb tee soojale troopilisele hule.


80 tsklonit aastas. Eesti ilmavaatluste puhul on otstarbekas jagada talvised tsklonid kaheks: need, mis mduvad Eestist luna poolt, ja teised, mis liiguvad phja poolt. Neid oli sna lihtne le lugeda: saame kasutada Moskva likoolis koostatud tsklonite andmebaasi [1]. Sellest sortisime vlja tsklonid, mille kese letas Eesti lhedal le Lnemere kulgevat meridiaani: 20 idapikkust. Vaatleme liku, mis jb 7545 phjalaiuse vahele. Jagame ligu kolmeks 10-kraadiseks ja kuueks 5-kraadiseks vndiks. Joonisel 3 on need ligud thistatud vastavalt thtedega A, B, C ning A1 jne.

Ajavahemikul 1. jaanuar 1948 kuni 31. detsember 2000 letas lnest itta liikudes 20 idapikkuse 30-kraadist liku kokku 4284 tsklonit. Seega peaaegu 81 tsklonit aastas ehk umbes poolteist madalrhkkonda ndalas. Tsi, vaid 1584 puhul on alust arvata, et need olid tulnud kaugemalt kui Lnemere lneosast vi Phjamerelt, ehk siis letasid lnest itta samasuguse 30-kraadise ligu 5 idapikkusel.

Selline suur vahe 20 idapikkuse letanud tsklonite koguarvu ja n.-. pikaealiste tsklonite hulga vahel annab mrku mitmest asjaolust. Esiteks kinnitab, et nii Phja- kui ka Lnemeri ise on tskloniloomelt sna aktiivsed piirkonnad. Ent teiseks viitab andmebaasi nrkustele: enamik Lnemerel tekkinud madalrhkkondi on nn. osatsklonid Skandinaavia mestiku taha jvate tsklonite kaja Lnemerel. Peamise madalrhkkonna kese ei pruugi lnest le mgede ronida, kuid ida pool tekib tskloni mjul uus madalrhulohk. Sisuliselt on see he madalrhussteemi sopistis, mille areng ja toime oleneb suuresti peamise madalrhkkonna omadustest ja arengust. Kuna peatskloni ja osatskloni vahele jb siiski pisut krgema rhuga ala, peetakse andmebaasis neid eraldi madalrhkkondadeks. Siiski mjutavad osatsklonid meie ilma sna samamoodi kui pristsklonid, kuigi mitte nii tugevalt.

Kolmandaks ei tohiks unustada, et kui me vaatleme kaht meridiaani, siis nende vahekaugus kilomeetrites suureneb luna suunas. Kui 75 phjalaiusel on 5 ja 20 idapikkuse vahel 433,5 km, siis 45 phjalaiusel juba 1183 km. Seega tuleb lunapoolsetel pikaealistel tsklonitel 20. meridiaanini judmiseks lbida le kahe korra pikem teekond.

Siiski vib elda, et Phja-Euroopas liigub tskloneid nii vi teisiti tunduvalt rohkem kui Kesk-Euroopas. le poole nii kikidest loendatud kui ka pikaealistest tsklonitest letavad 20 idapikkuse vahemikus 6575 phjalaiust.

Talvel (detsembri, jaanuari ja veebruaris kokku) on 20 idapikkuse meie vaadeldaval ajal ja meridiaaniligul letanud kokku 1064 tsklonit. Enamik neist on mdunud meist phja poolt. Ent kui vtame arvesse tsklonite sageduse ja nende muutuste suundumuse, siis ilmnevad 53 aasta suurimad muutused just Eestist lunas. Kesk-Euroopas, eriti Ungari kohal liigub tskloneid mrksa vhem: perioodi 19482000 lpus letas aastas meridiaaniliku 4555 phjalaiust ligi kolmteist tsklonit vhem kui ajajrgu alguses. See on oluline vahe: lnest itta liikuvaid tskloneid tuleb seal kandis aastas ette keskmiselt vaid 21. Esmajoones on tsklonite sagedus selles piirkonnas vhenenud suvel. Jrelikult: kuigi teated leujutuste kohta Vltaval, Doonaul ja teistel Kesk-Euroopa suurjgedel on harjumusprased, kujuneb Luna-Poolas ja Tehhimaal, ennekike aga Ungaris peatselt probleemiks hoopis pud.


Meil vimutsevad soojad tsklonid. Eelkirjeldatud muutuste tttu oli 20. sajandi teisel poolel Eestis mrksa vhem tskloneid, millega kaasneb arktilise humassi sissetung, ja rohkem madalrhkkondi, mis toovad kaasa sooja humassi. Selle suundumuse jrgi oli aastatel 19482000 madalrhkkondi, mille kese liikus le 20 idapikkuse vahemikus 5565 phjalaiust (ehk siis otse le Eesti vi siit phja poolt) perioodi algul keskmiselt kuus tsklonit talve jooksul, ent perioodi lpul, 1990. aastatel oli neid juba kmme. Eestist luna poolt mduvaid tskloneid (madalrhkkonnad, mille kese letas 20 idapikkuse vahemikus 4555 phjalaiust) oli uuritava perioodi algul talve vltel viis ning perioodi lpus kaks (☼ 4).

Mistagi kehtivad need uurimistulemused vaid eespool kirjeldatud metoodika raamides. Seda tika tuleb silmas pidada iga teadust tulemuste tlgendamisel. On ju selge, et Eestimaal ei ole igal talvel vaid tosin tsklonit kmme phjapoolset ja kaks lunapoolset. Neid on olenevalt aastast kas mnevrra rohkem vi vahel ka vhem. Antud juhul on vlja sorditud vaid kindlate omadustega madalrhkkonnad need, mis vastavad uurija huvidele. Teiste kriteeriumide alusel tehtud valik oleks ehk andnud teistsugused tulemused. Kuid ldjoontes htivad laltoodud tulemused maailmas tehtud tde jreldustega: tsklonite trajektoorid on nihkunud phja poole ning see vib olla ks Phja-Euroopa ja Arktika soojenemise phjusi.

Paratamatult tekitavad sellegi uurimuse tulemused rohkem ksimusi, kui annavad vastuseid. Niteks: kui lisanduks kolm-neli tsklonit, kuidas mjutaks see Eesti kliimat? Kas siia kanduvad senisest soojemad humassid? Miks on ht tpi tskloneid rohkem ja teisi vhem kui varem? Seega: saanud vastuse hele lihtsale ksimusele, ilmneb kmneid uusi teemasid, mida tuleks uurida.


1. Gulev, Sergei et al 2001. Extratropical cyclone variability in the Northern Hemisphere winter from the NCEP/NCAR reanalysis data. Climate Dynamics 17, 795809.

2. Jaagus, Jaak et al. 2002. Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis. Eesti Loodus (53) 11: 613.

3. Sepp, Mait et al. 2005. Tsklonite esinemissageduse ja trajektooride pikaajaline muutumine Phja- ja Kesk-Euroopas. EGS 35, Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn: 221239.



Mait Sepp, Jaak Jaagus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012