Eesti Looduse fotov�istlus
2007/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/3
Jrverku teate? Kindlasti!

Nad tulevad siis, kui algab jminek, neid on palju vga palju. Nad on lrmakad, seltsivad ja sdivad ning juavad igale poole: rannikule ja sisemaale, suurematele ja viksematele veekogudele. Nad ei tle ra lahkete inimeste pakutavast lisasdast, nad lausa nuavad seda, ikka oma valju hle ja bravuurika oleku saatel. Hirm inimese ees on neile vras.

Naerukajakas (Larus ridibundus) on meie kajakatest kindlasti kige kuulsam. ks kuulsuse kandjaid on kindlasti hl, millega oma kodupiirkonnast teada antakse, sissetungijaid eemale aetakse ning mida niisama edukalt suhtlemiseks ja tlide lahendamiseks pruugitakse. Kuulsuse hbumatuse eest hoolitseb ka must nokiiver, mis tiskasvanutel silmngu katab. See oleks justkui valesti phe pandud: ngu peidus, aga kukal ja kael katmata. Vikekajakad, kes esmapilgul tunduvad naerukajakatega ravahetamiseni sarnased, on tmmanud kiivri le terve pea, ka kukal on ilusti kaetud.

Must nomask ees ja punane suulagi kiljatuste vahel vlkumas niisugusena svib naerukajakas paljudele mllu. Seda llatavam on avastus, et puhkesulestikus linnud loobuvad oma iseloomulikust maskist: tumedad laigud psivad vaid krvadel ja silma mbruses. Sellisena tundub muidu krapsakas ja agar lind kuidagi paljana, nagu oleks unustanud endale hommikul aluspksid jalga tmmata. Lind ise on ka kohmetum ja arglikum, vi nib see ainult nii?


Kartmatu kambajmm. Rahvasuus ka jrverguna ja krr-kajakana tuntuks saanud linnud on rmiselt seltsivad. Nad on judnud arusaamisele, et henduses peitub jud, eriti siis, kui ise oled rvlindude krval vike, kuid sinu hl tugev. Seeprast pesitsevad naerukajakad mitmesajast (harvem ka le tuhandest) linnust koosnevate kolooniatena kuskil mrjemal pinnal mtaste vahel jrvesopis vi merelahel, kus nad leiavad head kaitset rvloomade eest.

Rvlindude vastu aitab kambakas. Jah, kui kedagi kolooniasse kuuluvatest lindudest hvardab hdaoht, sstab terve koloonia talle appi. See on karjaelu phimte: kui oled karja liige, siis pead vitlema kigi eest ja kik vitlevad vastutasuks sinu eest. Nagu ka hes tuntud musketriloos. Vib-olla ppisid inimesedki selle kitumismalli lindudelt ja vib-olla olid need linnud naerukajakad.


Toidu juures riiukukk. Toidu hankimiseks on neil kavalpeadel vlja ttatud palju huvitavaid nippe. Kige igavam on kindlasti ise sukeldudes pisikesi kalu pda. Igav selleprast, et siis jb teistele vimalus see saak endale npsata. Palju pnevam oleks ju ise mne ullikese kest kalapalake oma noka vahele pda. Jah, toitu hankides unustatakse kambavaim sootuks, siis maksavad ainult iseenda huvid ja tugevus: kala minu noka vahel thendab ski ainult mulle ja mu jrglastele. Seda pole mtet jagada. Samamoodi kitutakse ka teist liiki lindudega.

Paljudes kohtades, kus inimesed sinikael-partidele ja khmnokk-luikedele toitu viivad, on ennast sisse seadnud ka naerukajakad. Nemad on lennus vga osavad manverdajad ja jultumuse poolest eelnimetatutest tunduvalt le. Nii polegi midagi imestada, kui armsale pardile visatud saiatkikese haarab lennult hoopis mustmask. Kui hele musta maski kandjatest satub teise mustmaski arvates noka vahele teenimatult suur saiatkk, siis algab kohe halastamatu klaperjaht, millega kaasneb mlema ennastunustav kiljumine. Kui nitemngu peaks mrkama veel mni liigikaaslane, vib tagaajajaid olla peagi mitu. Sellises olukorras proovib tagaaetav tavaliselt natuke toidumoona endale khtu sokutada, kuid suurema osa on ta siiski sunnitud lahti laskma. Nd sstab selle peale kogu ahne kamp kui ks suur valge parv, ja algab uus vitlus. Niisuguste vahepalade ajal saavad ka sinikaelad ja khmuga nokkade omanikud mned saiaampsud kugistada. Ent peagi on eelmine jahisaak jagatud ja jagajad jlle platsis.


Peidikut pole vaja. Nagu paljud teised inimtegevuse ja -lhedusega harjunud linnud, lubavad ka naerukajakad ennast lhemalt ja kauem jlgida. Isegi jrglasi teha ei hbeneta inimeste silme all. Need linnud pole mitte ainult julged, vaid ka vga vilkad ja toimekad, mistttu tenosus neid jlgides midagi huvitavat nha on seda suurem. Sel kevadel jmineku ajal lhen kindlasti rndelt saabunud linde vaatama ja nende muljeid kuulama: mis sellest, et ma nende valjust keelest aru ei saa.

Must nomask ees ja punane suulagi kiljatuste vahel vlkumas niisugusena svib naerukajakas paljudele mllu. Seda llatavam on avastus, et puhkesulestikus linnud loobuvad oma iseloomulikust maskist: tumedad laigud psivad vaid krvadel ja silma mbruses. Sellisena tundub muidu krapsakas ja agar lind kuidagi paljana, nagu oleks unustanud endale hommikul aluspksid jalga tmmata. Lind ise on ka kohmetum ja arglikum, vi nib see ainult nii?


Kartmatu kambajmm. Rahvasuus ka jrverguna ja krr-kajakana tuntuks saanud linnud on rmiselt seltsivad. Nad on judnud arusaamisele, et henduses peitub jud, eriti siis, kui ise oled rvlindude krval vike, kuid sinu hl tugev. Seeprast pesitsevad naerukajakad mitmesajast (harvem ka le tuhandest) linnust koosnevate kolooniatena kuskil mrjemal pinnal mtaste vahel jrvesopis vi merelahel, kus nad leiavad head kaitset rvloomade eest.

Rvlindude vastu aitab kambakas. Jah, kui kedagi kolooniasse kuuluvatest lindudest hvardab hdaoht, sstab terve koloonia talle appi. See on karjaelu phimte: kui oled karja liige, siis pead vitlema kigi eest ja kik vitlevad vastutasuks sinu eest. Nagu ka hes tuntud musketriloos. Vib-olla ppisid inimesedki selle kitumismalli lindudelt ja vib-olla olid need linnud naerukajakad.


Toidu juures riiukukk. Toidu hankimiseks on neil kavalpeadel vlja ttatud palju huvitavaid nippe. Kige igavam on kindlasti ise sukeldudes pisikesi kalu pda. Igav selleprast, et siis jb teistele vimalus see saak endale npsata. Palju pnevam oleks ju ise mne ullikese kest kalapalake oma noka vahele pda. Jah, toitu hankides unustatakse kambavaim sootuks, siis maksavad ainult iseenda huvid ja tugevus: kala minu noka vahel thendab ski ainult mulle ja mu jrglastele. Seda pole mtet jagada. Samamoodi kitutakse ka teist liiki lindudega.

Paljudes kohtades, kus inimesed sinikael-partidele ja khmnokk-luikedele toitu viivad, on ennast sisse seadnud ka naerukajakad. Nemad on lennus vga osavad manverdajad ja jultumuse poolest eelnimetatutest tunduvalt le. Nii polegi midagi imestada, kui armsale pardile visatud saiatkikese haarab lennult hoopis mustmask. Kui hele musta maski kandjatest satub teise mustmaski arvates noka vahele teenimatult suur saiatkk, siis algab kohe halastamatu klaperjaht, millega kaasneb mlema ennastunustav kiljumine. Kui nitemngu peaks mrkama veel mni liigikaaslane, vib tagaajajaid olla peagi mitu. Sellises olukorras proovib tagaaetav tavaliselt natuke toidumoona endale khtu sokutada, kuid suurema osa on ta siiski sunnitud lahti laskma. Nd sstab selle peale kogu ahne kamp kui ks suur valge parv, ja algab uus vitlus. Niisuguste vahepalade ajal saavad ka sinikaelad ja khmuga nokkade omanikud mned saiaampsud kugistada. Ent peagi on eelmine jahisaak jagatud ja jagajad jlle platsis.


Peidikut pole vaja. Nagu paljud teised inimtegevuse ja -lhedusega harjunud linnud, lubavad ka naerukajakad ennast lhemalt ja kauem jlgida. Isegi jrglasi teha ei hbeneta inimeste silme all. Need linnud pole mitte ainult julged, vaid ka vga vilkad ja toimekad, mistttu tenosus neid jlgides midagi huvitavat nha on seda suurem. Sel kevadel jmineku ajal lhen kindlasti rndelt saabunud linde vaatama ja nende muljeid kuulama: mis sellest, et ma nende valjust keelest aru ei saa.



SVEN ZAEK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012