Eesti Looduse fotov�istlus
2007/4



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2007/4
Niidu maastikukaitseala Pärnu linnas

Linnades ja nende lähiümbruse rohevööndites võib olla väärtuslikke metsakilde, millega võrdväärseid on tänapäeva majandusmetsades raske leida. Pealegi on vanad linnapargid ja -metsad oluline osa Eesti looduspärandist.

Pärnu linnas asuv Niidu mets võeti kohaliku tähtsusega objektina riikliku kaitse alla juba 1958. aastal. Sellest ajast alates on see ala olnud kaitstud üksikobjektina, nüüd, 2007. aasta veebruaris, loodi seal aga Niidu maastikukaitseala [1].

Väikese linnakaitseala väärtused. Üsna väike Niidu maastikukaitseala (85 ha) hõlmab rohkesti eri elupaiku: lõunast piirneb ala Pärnu jõega, kuhu suubuvad Ruunaoja ja Niiduoja, samuti leiab kaitsealalt vana parkmetsa, veidi aedlinna elemente, jõeäärseid niite ja mis kõige olulisem – rohkem kui 20 hektaril erisuguseid vanametsa vääriselupaiku.

Niidu metsad ongi maastikukaitseala olulisim kaitseväärtus, sest puistud on siin erivanuselised, mitmerindelised ja liigirikkad. Väärtuslikest
metsakooslustest leidub siin soostunud sanglepapuistuid ning üsna
haruldast lammimetsa. Sangleppade vanus küünib kohati kuni 130
aastani. Alal kasvab ka 150–200-aastasi mände ning üle 100-aastasi
tammi. Kümne meetri sügavuses uhtorus kasvavad kuni 180-aastased pärnad. [2]

Mosaiiksel Niidu maastikukaitsealal leiduvate elupaikade rohkusest tuleneb, et erinevalt tavalistest linnahaljasaladest on Niidu metsas küllaltki liigirikas linnustik. Põnevamatest liikidest väärivad märkimist üsna pidevalt pesitsev koldvint (kuni kaks paari) ja aeg-ajalt ühe paarina tait, õõnetuvi, kodukakk, jäälind, vaenukägu ja hallpea-rähn. Pärnu kauaaegse harrastusornitoloog Tenno Lauri andmetel on läbi aegade Niidu pargi linnuvaatlustes kirja saanud 65 pesitsevat liiki.


Niidu – linlase mets. Niidu mets on alati olnud pärnulaste armastatud väljasõidukoht. Vanasti sõideti sinna hobuse või paadiga. 20. sajandi alguses rajati linnapea Oscar Alexander Brackmanni eestvedamisel rahva kooskäimiskohta – Niidu metsa – alamast seisusest linnakodanikele rahvapark, kuhu ehitati tantsuplats ja kus pühapäeviti mängis orkester [3]. Alamrahvale mõeldud Niidu tantsuplats loodi eelkõige seetõttu, et 19. sajandi lõpus härrasrahvale ja supelsakstele mõeldud Pärnu Rannapargis hakkasid käima ka Pärnu Waldorfi tselluloosivabriku töölised, kes loomulikult kõrgemat seltskonda häirisid [4]. Pööblile mõeldud rahvapargi asukoht Niidu metsas tundub praegu veidi irooniline, sest tantsuplatsi läheduses paiknes teinegi alama rahva jaoks mõeldud „kokkukäimise koht” – Peksumänd. See kõvera tüvega puu oli mõned aastad enne rahvapargi rajamist olnud pikalt kasutuses talurahvale ihunuhtluse andmise kohana.

Niidu rahvapargi võtsid aga pärnakad hästi omaks ja seal korraldati mitut moodi rahvaüritusi: Tammiste laata, augustikuist jaarmarki ning linlaste ühist jaanituld [4]. Seetõttu on siinsetel maastikel oluline osa ka Pärnu kultuuriloos, näiteks võib Niidut ära tunda August Jakobsoni Rääma agulielu kirjeldavas „Vaeste patuste alevis” ja näha Konstantin Süvalo maalidel.

Linna laienedes ei ole Niidu enam kauge väljasõidukoht, kuid ka praegu on sealsetes metsades palju teid ja radu, mida pärnulased aasta ringi kasutavad. Talvel käivad Niidu radadel suusatajad ja kelgutajad ning Pärnu jõe jääl õngemehed, kevadel ja suvel on metsarajad jooksjate ja jalgratturite päralt ning sügiseti pakub metsaalune leidmisrõõmu marjulistele ja seenelistele. Tavaks on saanud Niidul korraldatavad iga-aastased orienteerumispäevad.

Tuntuim Niidu maastikukaitseala radadest on Jaansoni kahe silla terviserada: pimedal ajal valgustatuna on see linlaste väga armastatud sportimise ja puhkusekoht aasta läbi.

Linnaarendusega kimpus. Niidu metsa, nagu iga teist linnas asuvat kaitseala, ohustab peamiselt linnaarendus. Uus sild, haigla teine juurdepääsutee ja Niidu elamurajooni laiendus on vaid mõned arendusprojektidest, millega on plaanitud Niidu metsa tükeldada, selle pindala vähendada. Siiski on mets senini üsna kenasti püsinud.

Praegu on kaitseala peamine probleem Pärnu jäätmemajandus. Linnaelanike komme oma olmeprügi metsa alla vedada ohustab ka paljusid teisi Pärnu lähiümbruse metsi, kuid hea juurdepääsuga Niidu metsaalune on üks enim risustatutest.

Niidu maastikukaitseala kaitsekord. Maastikukaitseala peamine kaitse-eesmärk on metsamaastike ja seal kujunenud metsakoosluste, puisniitude ja muude niidukoosluste kaitse. Kogu ala kuulub Niidu sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord loob soodsad tingimused igakülgseks puhkuseks, kuid seab piirangud ala arendustegevusele ja loodusvarade kasutusele.

Kaitseala valitseb Pärnumaa keskkonnateenistus, täpsemalt võib kaitsekorra kohta lugeda Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjast (Riigi Teatajas avaldatud RTI, 15.02.2007, 12, 68).


1. Eesti looduse infosüsteem, EELIS.

2. Kiristaja, Piret; Timm, Uudo 2005. “Kaitseala Niidu mets kaitse-eeskirja eelnõu”. Käsikiri Pärnu keskkonnateenistuses.

3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud 2003. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”: Pärnu maakonna planeering, lisa 1. http://www.mv.parnumaa.ee/fileadmin/parkla/failid/planeering/koondraport

4. Rajaste, Tiit, 1986. Niidu parkmetsa looduse õpperada Pärnus. – Eilart, Jaan (toim.). Looduse õpperajad. Valgus, Tallinn: 159–166.



MUREL MERIVEE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012