Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KSIB EL 10/2002
Kuidas sobis likuiv suvi Hiiumaale asustatud euroopa naaritsatele?

Praegu on naaritsad ilmselt teliselt nnelikud, sest vett peaaegu pole ja konnad on kogunenud viimaste niiskuseallikate juurde ainult nopi neid toiduks. Ka vhke ja kalu on vhesest veest lihtne ktte saada. Jrgmisel aastal vib olukord olla paraku hoopis kehvem, sest rmuslik kuivus annab vooluvee elustikule kahtlemata tsise hoobi. Nii et naaritsate toidubaas vib edaspidi olla hoopis nigelam kui varasematel aastatel.

Aga peale suure pua jb see aasta meile meelde ka he olulise julge otsuse poolest. Plaan asustada Tallinna loomaaias tehisoludes paljundatud naaritsad Hiiumaale sai vlja kidud 1999. aastal ja selle aja jooksul on meil olnud kaks teliselt rasket momenti.

Esimene oli siis, kui hakkasime euroopa naaritsale kikjal saatuslikuks saanud minke ehk ameerika naaritsaid Hiiumaalt vlja pdma ning selgus, et me ei tule sellega kohalike jududega toime. nneks oli mujal asjatundjaid, kes meile appi tulid.

Teine n.-. kriisimoment tuli selle aasta alguses. Seire tulemused nitasid, et nendest loomadest, keda me oleme loodusesse lasknud, on ellu jnud liialt vhesed kuus-seitse-kaheksa, vib-olla heksa looma. Midagi erakordset selles tegelikult pole: looduses ongi naaritsa suremus suur ehk oma viiskmmend protsenti, phjuseks toidunappus ja suuremad kiskjad, Hiiumaa oludes rebased ja hulkuvad koerad. Aga sellele lisanduvad antud juhul veel tehistingimustes sndinud loomade kohanemisperioodist tulenevad peaaegu niisama suured kaod.

Seeprast tegimegi julge, aga paratamatu otsuse. Ehkki Tallinna loomaaias on naaritsate kunstlikes tingimustes sigitamise kunst hsti ktte saadud, pole seal puht-majanduslikel phjustel ometi vimalik le 100150 n.-. tulooma pidada. Nii otsustasime astuda sammu, mida niteks ameeriklased ei julgenud oma mustjalgtuhkru taastamisel teha: lasksime loodusesse loomaaias tiinestatud emasloomad.

Vhemalt praeguste andmete phjal on selline lhenemine osutunud edukaks. Meile on teada vhemalt kolme loomaaias tiinestatud emasest sndinud pesakonna olemasolu, aga neid vib olla veel paar-kolm.

Niiviisi vib oletada, et koos sgisel vabadusse lastavate loomadega nnestub neist looduses sndinud naaritsatest panna alus teliselt looduslikule asurkonnale ja et kompleksne liigitaastamise metoodika on sellega vlja ttatud.

Rbiti tga looduses jtkub muidugi ka loomaaia paljunduskeskuse arendamine; tnu LIFE-Nature rahale ei ole paranenud mitte ainult loomade elu-, vaid ka talitajate ttingimused. Ja suvel hakkasime koostama euroopa naaritsa kaitsekorralduskava. See peaks muu hulgas ette ngema ka selliseid tid nagu naaritsate toidubaasi suurendamine Hiiumaal vi vimalike konfliktialade, naaritsakaitse ja hiidlaste majandushuvide kokkuprkepunktide selgitamine ja neile lahenduste otsimine.



Sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012