Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Uppsala Linn linn

Suure osa oma elust veetis Carl Linn Ida-Rootsi likoolilinnas Uppsalas. Suurmehest peetakse siin lugu tnapevalgi, peale selle on Uppsala meeldiv elukeskkond ning viljakas pinnas uutele loodusteaduslikele ideedele.

>Kui Linn Uppsalasse saabus, oli ta vhene raha peagi otsas. Tvimalused kodupetajana, mis oli tudengite tavaprane lisateenistuse vimalus, jid piiratuks, sest meditsiini peeti tol ajal alamaks petuseks. Ta pidi raha laenama, et osta sa, ega suutnud maksta isegi oma kingade parandamise eest, olles sunnitud neid paikama paberiga vi kndima paljajalu. [1]

Sellised olid 1728. aastal Carl Linn esimesed pevad Uppsalas, kui ta 21-aastasena siia ppima asus. nneks ei peletanud raske algus noort meest siiski eemale. Peagi leidis ta td botaanikaaias ning andekast tudengist sai lpuks Uppsala likooli rektor ning tuntuim professor.

Pikka aega Linn hallata olnud Uppsala likooli botaanikaaed kannab nd Linn aia nime ning on suviti avatud kigile. Siinsamas asuvast teadlase omaaegsest kodust on saanud muuseum, kus igaks vib saada levaate Linn elust ja tst. Rootslased peavad oma suurmehest lugu: Linn aiaga klgnev tnav on nimetatud Linn tnavaks, temanimeline on ka niteks lhedal asuv kool. Otse loomulikult kasutab Linn nime ks Uppsala peenemaid hotelle, kohvi vib juua mnes Linn kohvikus jne.

Kel aega rohkem, tasuks ette vtta pikem kik Uppsalast vlja, omaaegsesse Linn suveresidentsi Hammarbys, kus asub teine kauni pargiga mbritsetud Linn-muuseum. Talvisel ajal saab esmatutvust suurmehe ja tema kaasaegsete tdega teha Uppsala likooli muuseumis Museum Gustavianum vi evolutsioonimuuseumis.

Linn tnavast kilomeetri jagu kirdes asub Uppsalas aga Tartu tnav. Muidugi, Tartu ja Uppsala on ju spruslinnad. Elanike arvult on Uppsala kaks korda suurem, kuid tnapeva Tartust siiski oma kaks korda rahulikum. Nagu Tartu, on ka Uppsala kerkinud je kallastele. Siinkohal ei pea aga Eesti linn piinlikkust tundma Emajgi on Fyrise jest laiuselt le. Ka Uppsalas on kaks likooli: siin asub Phja-Euroopa vanim, 1477. aastal loodud Uppsala likool ning Rootsi pllumajanduslikool (Sveriges Landbruksuniversitet, SLU). Uppsalal ja Tartul on veel paljugi hist ning vabalt vib esimest teise suuremaks eks vi vennaks nimetada. See ei thenda loomulikult, et Tartu peaks Uppsalale alt les vaatama, kll aga viks meil olla nii mndagi ppida.


Eluteaduse keskus tnini. Sageli jb see ksnes snaklksuks, kuid Uppsalas on tepoolest tunda, et endiste aegade kuulsust peetakse au sees ning samas psitakse tnapevalgi teaduse esirinnas. Kiki Uppsalas ttanud kuulsaid teadlasi ei jua loetleda, aga kindlasti on enamik meist vhemalt korra nimetanud Anders Celsiuse vi Anders Jonas ngstrmi nime. Minevikku vaadates vib Uppsala likool uhkustada kaheksa Nobeli preemia laureaadiga.

Praegust tunnustust nitab aga kas vi seegi, et just Uppsalas peavad igal sgisel loenguid samal aastal Nobeli preemia plvinud teadlased. Samuti on tavaline, et just siin korraldatakse sageli vga mitmesuguste erialade teaduskogunemisi. Loomulikult ptakse sttida siia konverentse eriti 2007. aastal, et koos Uppsalaga Linn snnipeva thistada. Niteks peetakse siin tnavu Euroopa evolutsioonibioloogia hingu konverents, rahvusvahelise jahindusbioloogide henduse konverents, phja- ja baltimaade entomoloogiakongress jt.

Kahtlemata on just loodusteadused ks Uppsala likooli tugevamaid klgi ning pllumajanduslikooli alustala. Eluteadustega tegelevad likoolide allksused on hendatud mitmeks keskuseks, nagu niteks biomeditsiini keskus (Biomedicinskt centrum, BMC) vi evolutsioonibioloogia keskus (Evolutionsbiologiskt centrum, EBC). Eri trhmade koondumine annab vimaluse tihedalt lbi kia ning loob soodsa pinnase uutele ideedele.

Siinse teaduskeskkonna taset tunnustavad oma lhemate ja pikemate klaskikudega tippteadlased le kogu maailma ning kraadippesse korraldatavad rahvusvahelised konkursid. Seetttu on inglise keel siinsetes laborites vhemalt sama tavaline kui rootsi keel. Uppsala likoolidele on kahtlemata tnu vlgu ka Eesti loodus- ja meditsiiniteadus, sest siin on end tiendamas kinud palju Eesti teadlasi ning tudengeid. Uppsala likoolil on koguni eraldi stipendium siin ppida soovivatele Tartu likooli tudengitele.


Roheline keskkond. Uppsala ei ole ksnes tugev kants n.-. rohelistele teadustele. Ka siinset elukeskkonda ja inimeste suhtumist vib pidada kaunis roheliseks. Kik, kes vidavad, et Eesti kliimas saab jalgrattaga sita vaid mned kuud, peaksid kindlasti talvel minema Tallinnaga samal laiuskraadil asuvasse Uppsalasse. Rattaga sidavad siin aasta ringi kik: pilasest pensionrini ja koristajast professorini. Ei tasu sdistada ilma, kik oleneb ainult korraldusest tegelikult piisab vaid hangedest puhtaks lkatud rattateedest. Igaks juhuks kiiver phe, talikummid rattale alla ja sadulasse! Muuseas, samamoodi on jalgratas aasta otsa ldlevinud siduriist ka tundvalt kaugemal phjas, kas vi pool tuhat kilomeetrit phja pool asuvas Umes. Vhemalt mulle on jnud mulje, et Uppsalas elades vib sul auto olla, ja enamikus peredes ka on, kuid ratast peetakse enesestmistetavaks ning see on kindlasti igal pereliikmel.

Loodusesse psuks ei ole Uppsalas hdavajalik kasutada autot vi hissidukit. Vid hakata linnasdamest astuma vi pedaalima kskik kummale poole: mda Fyrise kallast, lbi parkide vi rohealade oled peagi linna servas. Tartul tasub olla thelepanelik, et samasugust vimalust mitte kest lasta.

Mda Fyrist allavoolu liikudes juab varsti jrvetaolise laiendini nimega vre Fret, pooleteise kilomeetri prast jrgneb ka Nedre Fret. Mlemad veekogud ja neid mbritsevad mrjad niidud meeldivad lbirndavatele lindudele ning on seetttu loomulikult hinnatud ka linnuvaatlejate seas. Peale pliskohalike haneliste-kurvitsaliste vib siin nha ka Rootsis tugevasti kanda kinnitanud vrliike, niteks peatub siin sadu kanada laglesid. Taimehuvilistele on vre Fretit mbritsev Kungsngeni loodusreservaat tuntud eelkige Upplandi smboli kirju pvilille kasvukohana.

Enam kui ruutkilomeetrise ala Uppsalast vtab enda alla Linnamets Stadsskogen, mis pole mitte nsitud park, vaid oma nime vriliselt annab tepoolest metsa mdu vlja. Seetttu on siinne metsaelustik sna rikkalik. Niteks pesitseb siin linde umbes 40 liigist, mis on Rootsi tingimustes hea nitaja. Keegi ei soovi siin alusmetsa vi surnud puid eemaldada, rkimata eramute rajamisest. Osa metsast on jetud lausa iseenese hooleks.

Linnametsa lbivad mned suuremad rajad, mida mda uppsalalased armastavad joosta, jalutada vi lihtsalt hest linnaosast lbi metsa teise siirduda. Paljusid viksemaid radu mda liiguvad seenelised, linnuvaatlejad ja teised loodusenautijad. Linnametsas armastas jalutada ka Carl Linn. ks tema lemmikradu, mida mda ta sageli tudengitega kis, kannab tnapeval Linn raja nime.


Kel tahtmist Linn vi Uppsalaga lhemat tutvust teha, tasuks just nd sammud sinna seada. Linn snnipeva thistatakse suurejooneliselt paljude sndmustega, eriti tihedalt on ritusi Linn-ndalal mai lpus. Asjakohast infot leiab Internetist, alustada tasub aadressilt www.linneuppsala.se



1. Blunt, Wilfrid 2001. The Compleat Naturalist: A Life of Linneaus. Francer Lincoln, London.



LO VLI
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012