Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Pilk üle Carl Linné koduläve

Maailmakuulus teadlane Carl Linné ei ole Eesti Looduse püsilugejale tundmatu. Ligi kolm aastakümmet tagasi, Linné 200. surma-aastal pühendas ajakiri temale kolmandiku septembrinumbrist (1978 9, lk. 548–568). Nagu toonane, on ka selle aasta tähtpäev tähelepanu all kogu maailmas, eriti aga Rootsi Kuningriigis. Paotame sel puhul pisut ka tema kahe kodumaja ust.

Carl Linné sündis Smålandi maakonna Kronobergi lääni Älmhulti valla Råshulti külas aedniku ja kohaliku pastori Nils Linnaeuse ja Stenbrohulti mõisa eelmise pastori tütre Christina Brodersonia esiklapsena. Suurema osa oma elust veetis ta Uppsalas ja selle lähistel Hammarbys. Noor Carl tuli Uppsala ülikooli õppima 1728. aastal ning juba 1741. aastal sai temast sama ülikooli meditsiini ja botaanika õppetooli juhataja. Ta töötas seal professorina elu lõpuni (1778). 1655. aastal Olof Rudbecki rajatud Uppsala ülikooli botaanikaaed sai peagi ka tema koduks.

Pärast Linné surma jäeti vana botaanikaaed maha, ent selle kunagi maailmakuulsa botaanikaaia taastas 1919. aastal asutatud Rootsi Linné ühing, võttes aluseks Linné botaanikadissertatsioonis “Hortus Upsaliensis” (1745) esitatud aia plaani.

Taimeliikide paigutus seal on praeguseni täpselt selline nagu Linné päevil – vastavuses tema taimede seksuaalsüsteemiga. Ühel pool asuvad mitmeaastased, teisel üheaastased taimed. Nende hulgas on esileküündiv osatähtsus ravimtaimedel, maitsetaimedel ja muudel majandusliku väärtusega ürtidel.


Kodu Uppsala botaanikaaias. Majas otse taimekollektsioonide kõrval elas Carl Linné 35 aastat koos „viis aastat oodanud pruudi” (abieluettepanek 1735, kihlus 1738, laulatus 1739) Sara Lisaga (Elisabeth). Nende kuuest lapsest said täisealiseks poeg Carl (1741) ning tütred Lovisa (1749), Sara Christina (1751) ja Sophia (1757). Maja ees on Linné elusuurune mälestussammas – üks paljudest maailmas püstitatuist.

Nüüd muuseumina avatud maja alumise korruse avar söögituba paelub barokse mööbli ja hõbedast ning portselanist lauanõudega, nende hulgas hunnitu maasikavaagen, millelt arstist-botaanikust pereisa sõi suurtes kogustes podagraraviks tarvilikke metsmaasikaid, ning isiklike vapilillede harakkuljustega kaunistatud veiniklaasid ja Hiinas valmistatud teeserviis. Teistes tubades on mitmesugust Linné pere majakraami ja riietusesemeid, aga Sara Lisa esindustoa seinu ehivad tema maalid, sealhulgas vaade ta isa Johan Moraeniuse maakodule Sveden Dalecarlia (Dalarna) maakonnas Faluni lähistel, kus 1739. aastal peeti ka pulmapidu.

Teisel korrusel on Carl Linné kabinet, töötoad, herbaarium, putukakogu, loomakogu piiritusepurkides. Raamatukogu aknast oli hõlpus juhendada tööliste ja üliõpilaste toimetamist botaanikaaias, samas oli ka loengusaal.

Nendes ruumides on rohkesti mälestusesemeid ja kingitusi kõrgetelt aukandjatelt, Saksa, Vene, Prantsuse, USA ja paljude teiste riikide teaduste akadeemia diplomid ja tunnistused, ent muu hulgas ka maalidel kujutatud Lapi ðamaanitrumm.

Siin valmis 1753. aastal kaheköiteline “Species Plantarum”, mille kallal töötades koormas Linné end sedavõrd, et tekkisid pidevad valud rindkeres. Jälle sai ta abi metsmaasikatest. Samal aastal annetas kuningas Adolph Frederik talle, esimest korda tsiviilisikule, Rootsi Kuningriigi Põhjatähe ordeni.


Teine kodu Hammarbys. Suviti meeldis kogu perel olla looduses, sest Uppsala õhk tundus olevat ebatervislik ja linn ise kärarikas. Seepärast ostis Linné 1758. aastal linna lähistel (13 km) kaks talu – Hammarby ja Sävja, aasta hiljem veel ühe naaberkrundi Edelby. Seal rajas ta võõrliikide istanduse ja kasvatas kodumaiseid liike, mis ei talunud Uppsala botaanikaaia niisket pinnast. Keisrinna Katariina II seemnekingituse abil rajati Sibiria osakond.

Pärast Uppsala suurt kahjutuld 1766. aastal hakkas Linné muretsema oma kollektsioonide pärast: nende tarvis ehitati muuseumihoone Hammarby mäele peahoone taga. Kahekorruseline peahoone oli valminud 1762, seal elas 1778. aastal leseks jäänud Sara Lisa koos kahe tütrega (vallalise Lovisa ja Sophiaga) oma elu lõpuni (1808).

Riik ostis noorema tütre Sophia pärijatelt kogu Hammarby ja alates 1879. aastast kuulub see muuseumiks sisustatuna Uppsala ülikoolile. Rohke valiku seas (riietusesemetest Linné-aegse tapeedini) on väärtuslikumad portreemaalid, sealhulgas pulmapilt ja 48-aastase Carli portree, tema äia dr. Johan Moraeuse portree, tema õepoja S. N. Hööki maalitud pildiseeria Linné pereliikmetest, Linnéporträtt prof. T. Tullbergilt, suur kogu kuulsat teadlast kujutavaid skulptuure ja graveeringuid, nende seas Inglanderi valmistatud medaljon, millel on teadaolevalt parim portree von Linnést: see on laialt tuntud koopiatena Wedgwoodi portselanil. Magamistoa ukse kohale on pintseldatud: Innocue vivito, Numen adest (ela süüta, Jumal on siin). Ukse taga on Carl Linné surivoodi.

Linné töökohustused võttis 1777 üle tema akadeemilise kraadita audoktorist poeg Carl. Oma viimasel eluaastal otsustas isa, et ta ei päranda oma herbaariumi väheste botaanikuvõimetega pojale. Herbaarium jäi emale, küll aga päris poeg muud kollektsioonid ja raamatukogu.

Vallaline Carl suri peagi kollatõppe (1783). Herbaarium, muud kogud, raamatukogu, kirjavahetus ja käsikirjad müüdi (1784) Londonisse. Kogud omandas inglise loodusteadlane sir James Edward Smith 900 Inglise kuldmündi eest.



Eesti Looduses on varem Carl Linné kohta ilmunud:
1.

Kallak, Henni 1978. Karl Linné ja liik. – Eesti Loodus 29 (9): 558–560.
2.

Kukk, Erich 1978. Karl Linné, teadusliku süstemaatika rajaja. – Eesti Loodus 29 (9): 548–552.
3.

Laasimer, Liivia 1978. Karl (Carl) Linné ja taimesüstemaatika. – Eesti Loodus 29 (9): 561–564.
4.

Masing, Viktor 1978. Eluslooduse suurjaotistest. – Eesti Loodus 29 (9): 553–558.
5.

Roost, Virve 1978. Mõnda Rootsi botaanikaaedadest ja parkidest. – Eesti Loodus 29 (9): 564–568.
6.

Roost, Virve 1990. Kuulsaid orhideeuurijaid 1: Carl von Linné (1707–1778). – Eesti Loodus 41 (1): 36–37.



TOOMAS FREY
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012