Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Koolivaheajal kaameraga looduses

Gmnaasiumis kies on raske leida kooli krvalt aega, et minna metsa loodust nautima. Seekordne mrtsivaheaeg oli selleks parim oma soojakraadide ja pikesega ning maakodu Matsalus lausa ideaalne koht puhkuseks.

Gmnaasiumis kies on raske leida kooli krvalt aega, et minna metsa loodust nautima. Seekordne mrtsivaheaeg oli selleks parim oma soojakraadide ja pikesega ning maakodu Matsalus lausa ideaalne koht puhkuseks.

Oi, kui ilus oli heinapld hommikupikese kiirtes! Veerand tundi ootamist, siis mrkasin htul meelde jetud kohas liikumist. Binokkel vaikselt les


Metskitsed. Kigepealt ilmus sokk, kes kiikas mbruskonna le, seejrel hakkas neid tulema nagu kuulipildujast: esimene, seejrel teine, kolmas, neljas ning tagatippu viieski kitsepereline! Vaikselt nksides sammusid nad le pllu, mina jlgisin pisikese psa taga. Aeg-ajalt kaameraga mni klps: sokk tstis pea, kuid ei ninud mind. Olin mugavalt vastu tuult ja pikest. Imeline vaatepilt!

le pea lendasid rndlinnud, keda samuti sai rahus jlgida ja pildistada. Kitsed aga, judnud pllu keskele, hakkasid eemalduva nurga all liikuma metsa poole, ikka oma vanu radu pidi. hel hetkel taipasin, et kaamera ei ulata neid enam tabama, liikusin eespool olevasse oksargastikku. Seda mrgati, kuid ei pgenetud, aeti omi toimetusi edasi. Oleksin ilmselt saanud veel pikalt neid jlgida, kui traktor poleks selja tagant mda sitnud: see peletas kitsed otsejoones metsa.


Pder ja hiireviu. Jrgmisel peval tulin tpselt samal ajal samasse kohta, ikka uute lootustega. Kaugemal hakkas silma heinakuhi, mida enne seal polnud Hetk hiljem taipasin pder! Binokkel ti ta lhemale: ngin, et ta jllitas mind. Ilmselt olin ta just les ajanud ja nd ritas tema mind jlgida, tpselt samuti, nagu proovisid seda pev varem kitsed vastu valgust. Tkk aega seisnud, seadis uhke loom sammud metsa poole, aeg-ajalt peatudes ning siit-sealt paar hommikust ampsu haarates, kuni kadus metsa.

Lksin uurisin kohta, kus algul arvasin heinakuhja ngevat: seal oli testi vrske magamisase. Esimese pdraga kohtumise pildid pstis nneks pildistabilisaator: sellist elukat nhes tekib ikka tugev vrin.

Hiljem majahoovis tabas krv tugevaid viuu-helisid. Polnud kahtlust: hiireviud on tagasi! sna meie maamaja ligidal on hiireviu pesa. Nd on nad siis talvevaheajalt tagasi judnud ning vahetavad vlja mulle talvel seltsiks olnud hndkaku.

Kiirelt kaamera ktte ja uuesti pllule, kell lheneb juba keskpevale. Ngin hiireviud lendamas sama pllu poole, kus ennist olid olnud kitsed ning pder. Ent vaikselt mda klateed minnes avastasin ta hoopis vastaspllult kase otsast. igemini avastas tema minu, sest enne kui judsin teda silmata, tusis viu puu otsast lendu. Ja oh imet! vlja ilmus ka teine. Mda plluserva neile jrgnedes, kuid lootusetult maha jdes, leidsin taas oma heinakuhja: le pllu jooksis ilus pder, ning mul nnestus saada kaader, kus on korraga peal nii pder kui ka hiireviu.


Kolm kotkast ja kolm hiireviud korraga. Selle ndalaga sain kvasti targemaks loomade kitumise alal: ppisin ennustama, millal ks vi teine vlja ilmub. Ning ka peibutama.

Olin kodus prooviks laadinud telefoni jnese hdakisa (mida kike need ka tnapeval ei vimalda!). Seda aias katsetades kuulsin pea kohal uut heli: merikotkas tiirles lahe kohal. Lasksin jnesel veel kisada: vlja ilmus teine ning kolmaski kotkas. Tiirlesid krgel ja liikusid vaikselt minu poole. Esimene mte oli: ne, toimib! llatus oli veel suurem, kui taas klas tuttav viuu: le pllu lhenes liueldes tervenisti kolm hiireviud. Peagi olid merikotkad minu pea kohal. Niisiis kolm hiireviud ja kolm merikotkast, kahjuks vga krgel, nii et eriti head pilti minu kaamera sealt vlja ei vlunud.

Aga paremat koolivaheaega ei oleks kll osanud oodatagi.



RENE VISKAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012