Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Lnemerel lendab kotkas, nimeks BSR Eagle

Just neil pevil, kui toimetus selle ajakirjanumbri materjalid trkikotta saatis, peeti Tartus ja Alatskivil suure rahvusvahelise loodusharidusprojekti Intereg III B rahastatava BSR Eaglei lpukonverentsi. Loodusajakiri ajas mni ndal varem juttu projekti ldkoordinaatori, phikohal Hiiu maavalitsuses nunikuna ttava Reet Kokovkiniga. Vtan mne ligu sellest jutuajamisest pgusalt kokku.

Projekti nime kolm esimest thte on akronm ingliskeelsetest snadest Baltic sea region. Projektis lvad kaasa kik Lnemerd mbritsevad riigid: Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Venemaa, Leedu, Lti ja Eesti ning kmnenda partnerriigina Norra, ka peaaegu Lnemere-riik. Nimetuse teine pool tuleneb aga toredast seigast, mis juhtus veel projektitaotluse kirjutamise aegu. Kui Malms hiselt nu peeti, elnud ks korraldajaist, et lhme nd lgastuseks kotkaid vaatama. Tsiselt ei vtnud seda juttu kllap keegi, aga ometi sideti linnast vlja ja kui vaatlustorud olid les pandud, tulid ka kotkad!

2004. aasta septembris alanud ja tnavu augustis lppevas projektis lb kaasa poolsada loodusharidusega tegelevat asutust ja institutsiooni: looduskeskusi, haridus- ja munitsipaalasutusi, vabahendusi. Juhtpartnerina veab td Turu likool.

Kui projekti eesmrgid ja t tulemused hte lausesse kokku vtta, siis on see pe omandada hise koostvrguna uusi oskusi ning luua lisavimalusi ja -vahendeid loodusharidusele.

Interreg III B programmist saavad Euroopa Liidu uutes liikmesriikides tegutsevad partnerid kolmveerandi vajalikust rahast, vanades Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal poole. lejnud raha on tulnud omavalitsustelt, krgkoolidelt ja teistelt avaliku sektori institutsioonidelt. Projekti eelarve ldsuurus on 3,3 miljonit eurot.

Eri riikide tegevused projektis vivad suuresti erineda. Niteks norralased, keda esindanud Hamari looduskool ongi oma t projektis juba lpetanud, tegid huvitava ja mitmekesise ppeprogrammi riigi suurimast jrvest Mjsast. Valmis on projektit ka sakslastel, Lneburgi likooli keskkonnakommunikatsiooni instituudil. Nende koostada oli BSR Eaglei teoreetiline alus: uuriti loodusvahenduse ja -hariduse seisu piirkonnas ja ttati metoodiliste aspektide kallal.

ks projekti suurepraseid tulemusi on kindlasti temaatilised programmid. Nd on olemas hulk metoodilisi juhendeid, kuidas ht vi teist aspekti looduses tutvustada. Seitsmest Eesti partnerist tegeldi sellise tga niteks Matsalus, kus koostatud mrgalade linnuvaatluse juhendid on Eaglei kodulehel www. bsreagle.net kigile huvilistele kttesaadavad, nagu hulganisti muudki materjali. Eriti kiidab Kokovkin Malm lhikonna Nynshamni looduskooli, kus on tehtud kmmekond kikvimalikku temaatilist programmi alates lindude talvisest toitmisest ja sstvast kempsukasutusest kuni rhni vi orava elutsklivaatlusteni. Oma temaatilisi programme on koostanud ka leedulased ja ltlased.

Rootsi Uddevalla omavalitsus vttis seevastu projekti kigus nii oma munitsipaalorganites kui ka koolides kasutusele keskkonnajuhtimis- ja auditiskeemi EMAS, plvides sellega Euroopa Liidult rohkesti kiitust ja lausa auraha. Poolakad vikesest Bobolice linnast tegid loodusfilmi ja rndnituse, mis nd mda Poolat ringi rndab ja mille materjalid juavad peagi ka Eaglei veebile. Venemaa osaleb projektis TACIS-e programmi kaudu. Nemad on vtnud asutada fondid loodushoidlikult tegutsevate maaturismiettevtjate toetuseks; toetusrahaga kaasneb mistagi koolitus.

Eesti Eaglei-tdest tuleb kindlasti vlja tuua kaks looduskeskust. Tartumaa Alatskivi vanasse misaaita ehitasid entusiastid vallavalitsuse aktiivsel toetusel ja viksemate projektide raha toel keskuse juba varem; tnu BSR Eagleile on see saanud lausa suurepraseks. Hiiumaal saab aga teoks Palade phikooli teeneka bioloogiapetaja Karin Poola ammune unistus Palade looduskeskus. See moodustab Orjaku, Salinmme ja Kpu looduskeskusega saare kogu loodust mitmeklgselt tutvustava vrgustiku.

Mitmes riigis Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes, Eestis on koostatud strateegiaid. Eestis kirjutasid haridus- ja teadus- ning keskkonnaminister 2006. aastal alla loodusharidusstrateegiale. Kuidas see strateegia ellu viia, on kindlasti ks Tartu konverentsi phiteemasid. Rootsi ja Taani strateegiad on veidi viksema mastaabiga: ksitletakse looduskeskuste koostd.

Strateegiais on oluline koht tulevasel koostl. Oleks rmiselt kahetsusvrne, kui projektitga loodud koostvrgustik edaspidi lihtsalt rahapuudusel krvale heidetaks. Kokovkin ei usu, et lhitulevikus viks tulla sama suurt projekti kui BSR Eagle, aga kindlasti aitaks edasi bilateraalne koost viksemate projektide ja hisrahastuste kaudu. ks vimalus avaneb ilmselt niteks Kesk-Lnemere programmiga. Ja vib-olla, tleb projekti ldkoordinaator Reet Kokovkin, saadakse kahe-kolme aasta prast jlle niipalju vaimset judu kokku, et saab teha ka he suure, kogu Lnemere piirkonda hlmava projekti.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012