Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/6
Kalametsa kanjon

Raske uskuda, et seal kusagil Mehkamaa servas peidab end selline koht: vrale ootamatu ilmutis, mingi Phja- ning Lne-Eesti looduse harukordne ristand, poetatuna kaugele Vrumaa metsade taha paraku juba Ltimaale.

Eesti looduse pnevaimad paigad kipuvad jma millegiprast rohkem maa servadesse: Phja-Eesti klint, lnesaared, Peipsi kaldad ... Ka Luna-Eesti kuplite taga algab midagi sootuks teistsugust, ootamatut: htkki leiad end nagu Phja-Eestist, sest maapuest paljandub pudeda liivakivi asemel tugev paas, luues panku, jugasid, kurisuid, suisa kanjoni. Muidugi pole see enam ordoviitsiumi lubjakivi. See on devoni ajastu Plavinase lademe dolomiit.

Paepaljandid Luna-Eestis. Kui geoloogid vlja arvata, siis tuntakse meil devoni paekivi vrdlemisi vhe. Ka pilkukitvaid paljandeid leidub napilt ja needki on vikesed. Aga neid neb Vastseliinast lunasse jvate ojade kaldail ning Tiirhanna karjris. Tuntuim on Kalkahju Mehkamaal, Eesti rmises lunanukas. Setumaal on aga veel uhke paene Irboska linnamgi ning dolomiidikihtidelt purskuvad allikad. Kahjuks jb see tnapeval Venemaa kontrolli alla, mistttu hlpsaim on kigepealt ikka ra kia Mehkamaal.

Kui Karisdi pargis laiutab veel lunaeestilik Amata lademe liivakivi, siis piki Peetri jge vaevu paar-kolmsada meetrit lesvoolu ilmutab end hes sgavas jrakus juba paas, luues ojanirele suisa jalakrguse minijoa. Kalkahjul tuleb lisa: kigepealt teada-tuntud nelja meetri krguse pangana. Suurem osa sellest on hukeste liistudena pudenev dolomiit, tugevat urbset jagub vaid natuke laserva. Just viimasest koosneb aga tervenisti kaks lemist panka: paremkalda paljand ning ks vheldasevitu, ent ngus paljand vasakkaldal, otse vana metsavahimaja akende all.

Peale paepaljandite ning meeleolukalt krestikulise Peetri je pakub see kant llatusi ka taimestiku poolest. Seegi kannab paekivi pitserit: kaldasarapikud ja nurmenukulised rohumaad, lubikas, keelikurohi ja sdame-emajuur, aga ka ohtralt kpalisi. Mehkamaal on leitud kasvamas kokku 11 liiki orhideid.

Aga seda kike jb ikkagi natuke nagu vheks. Siit Mehkamaaga paealad ju alles algavad. Paraku jookseb riigipiir ruttu ette ning Luna-Eestist saab mne sammuga Phja-Lti.


Jtk Phja-Ltis. Otse piiri taga asub Ape linnake, mis oma dolomiidist majadega meenutab mingil mral Kuressaaret. Kohalikku devoni paasi on aegade jooksul murtud samast linnakese lhedalt.

Kuue versta kaugusel piirist asub Vaidva-Joa (Vaidavas Grbe). See oleks Liivimaa looduse prl ja thelepanu vrt paik kogu Eesti misteski. Siin voolaks Lti krgeim (4,3 m) looduslik juga. Kui inimene poleks vahele astunud: sna veerohke Vaidva jgi ahvatles astangult kukkudes hea energiaallikana ning juba le-eelmisel sajandil rakendati ta tstuse teenistusse. Nd laiutab sellel kohal elektrijaama tamm. lemine kahemeetrine astang on tielikult betooni valatud, ka alumise peal on betoonikiht. Tolle servas, roheliste sammalde tagant siiski paistab massiivset urbset dolomiiti, millelt tol maipeval sorises paar tillukest niret, hoides elus mlestust kunagi nii uhkest joast. Seal ta siis nd oli Vaidva juga, uinunud iludus.

Torudesse ja betoonrennidesse on surutud ka kolm Vaidva-Joa allikat. Ainsana on tiesti looduslikuna psinud kunagi joa taganemisel tekkinud pank, mille paljanduva osa krgus ulatub nelja meetrini.

ks Liivimaa meeldivamaid asulaid on Koivaliina (Gaujiena). Esimese asjana torkab silma Koiva poole laskuv maantee, mis on raiutud paremat serva pidi paekaljusse. hel knkal kerkivad paekivist linnusevaremed, teisel vimas misahoone loendamatute knkaveere paemridega.

Koivaliinal on ka oma kurisu, mille infopunkti lahke naisterahvas isiklikult ktte juhatas. Oja oli rmiselt veevaene ja kurisu seega vhetlev. Teejuht ruttas vabandust otsima, ajades kik puase maikuu sks. Muidu ikka mllavat sel ajal tublisti! Seejuures ilmnes tema patriootlikkus, milles Koivaliina-taolise koha puhul pole ka midagi imestada.

See on parim koht elamiseks, kinnitas ta. Vastasin, et usun. Ja et veel rohkem usun, kui olen ra ninud ka Kalametsa kanjoni Kalamecu grav.


ks tiuslikumaid kohti lepea Saingi temalt ksikasjaliku kaardi ning ta juhatas mu igele teeotsale. Liivane tee lookles lbi lhnavate luitemnnikute. Valdas rannikulhedane tunne. Metskla (Meeiems) knkavludel itsesid nurmenukud ja viimastel pevadel puhkenud toomingad, silma hakkas paar paekivivaret. Taamal sinetasid Mehkamaa metsad. Oleks see piir ometi tmmatud paar miiligi lne poolt, siis ... Noh, siis ei peaks Kalkahjult tulles tegema seda tohutut ringi ida kaudu, lbi Ape piiripunkti. Siis viks tulla otse lnde, Kalametsa kanjonisse, mis oleks ks Eesti ilusamaid loodusmlestisi. Paraku on ta ks thelepanuvrsemaid Lti loodusmlestisi, sellega peab leppima. Kalametsa kanjon ise muidugi piiridest ja riikidest ei ksi. Tema on nagu on: vrale ootamatu ilmutis, mingi Phja- ning Lne-Eesti looduse harukordne ristand, poetatuna kaugele Vrumaa metsade taha.

Tundlikuma inimese paneb Kalametsa kanjon suisa ohkama ning ha imestama. Sa astud ja astud piki Kverje (Polistupe) kallast ega oska mista, kuidas selline vike veelint on kll suutnud tekitada sherduse kanjoni. Algul tttab ta le madala paeastmestiku, hakates seejrel noolima esilekerkinud madalat panka. Siis kukub juba umbes poole meetri krguselt, tekitades kanjoni ainsa tsiseltvetava joa. Eestis on millegiprast joa alammduks kehtestatud ks meeter, mis vhemalt devoni maaliliste vikeste veelangude puhul tundub lekohtune: mis nemad siis on? Siinse intiimse joakese kaljud nivad olevat kige auklikuma juustu moodi lbi puuritud, on vilsandlikult knkras ja sakilised, olles vilsandlikumad kui vrdluspildi loonud Vilsandi dolomiidid ise.

Vhem paeluv pole ka kolmas veelang, kus vesi tttab le ksteise jrel ette sirutuvate siledate paeastmete. Kohalik Treppoja! Seal hakkavad krgust koguma ka kanjoniseinad: nad kerkivad kahel pool oja kuni kuue meetri krguseni, eendudes lal rstaina kaugele ettepoole. See joalik ja kanjonlik meeleolu kannab mtted ra kaugele Soome lahe serva. Teisalt meenutavad paksud urbsed dolomiitkaljud pigem Muhu vi Vilsandi panku.

Selle kige keskel ma nd istun: samblasel varisenud kaljuplokil, kuumavad labajalad klmas sulisevas paeoja vees. Haaran pilguga paepragudesse klammerduvaid, hiljuti lahtirullunult rnas tuulehoos vrelevaid hapraid pisjalgu, prnade noorte lehtede uut algust orupervedel, pikesekildude prkumist arvukailt astanguilt ja usun: see on ks tiuslikumaid kohti lepea. Vhemalt tollel maipeval tundus nii.

Muide, lhedal, veel tiba Karisdi poole, asub teinegi paeorg. Krgussuhtelt on Markuse org vimsamgi: oja voolab varisenud paerusu vahel umbes kmne meetri sgavusel. Tuttavad Plavinase lademe punakad urbsed dolomiidid paljanduvad oru laservis paari-kolme meetri paksuselt. Siiski jtab varjuline Markuse org mrksa enesessetmbunuma mulje.

Too kevadreis viis ka piki Koivat lesvoolu, kus kerkib Lti krgeim, kll sna mattunud 25 meetri krgune dolomiitpank. Ning edasi Vizla krestikele, kus samuti leidub vike juga ning llatavad (juba Daugava lademe) punasekirjalised dolomiidid.

Ent kige enam ji siiski hinge Kalametsa kanjon. Endiselt ei usu ma hsti, et seal kusagil Mehkamaa servas peidab end selline koht. See on nagu kevad ise, mille telisuses veendumiseks pead ta jlle priselt leidma.



TAPIO VARES
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012