Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/6
Rdi-rdi, risla

Vaesed linnud! Vhe sellest, et nende elupaigad aasta-aastalt aina kesisemaks jvad, mnel neist pole ka hest nimetust. Isegi Eesti ornitoloogiahingu koduleht annab otsingutulemuse: soordi ehk soorisla. Vanemad linnuhuvilised tlevad risla; rdi on uuema aja tuletis.

Asja teeb veelgi keerukamaks see, et ornitoloogid tunnevad rdil kaht alamliiki niidurdi ja tundrardi , keda vhem kogenud silm eristada ei suuda. Siiski lubatakse alamliiki eristamata nimetada neid omapraseid linde lihtsalt soordiks. Jme siis selle juurde. Nimi ei riku meest, antud juhul siis ka lindu. Linnud toimetavad omasoodu, inimeste tegemisi ja arvamisi aimamata. Kahjuks on just inimene see, kellest nende toimetused meie kodumaal kige enam olenevad.

Meie rannaniite on proovitud judumda taastada ning hoida sellisena, nagu nad seda olid pllumajanduse tippaegadel. Siis oli tippaeg ka rdidel. Mnel pool Lnemaal on rannaniite hooldades suudetud rdide arvukuse vhenemist pidurdada, kuid kindlust, et nad psima jvad, veel ei paista. Praegu on neid juba mitukmmend korda vhem kui kunagisel tippajal. Niisiis peame leppima asjaoluga, et elukeskkonna muutuste tttu ei saa me vanadel rannaniitudel nautida seesuguseid vaatepilte, mis olid meie vanematele ja vanavanematele tavalised. Muidugi on koos silmale nhtavaga muutunud ka helimaastik.


Sgisrnne vrib vaatamist. Soordi on meil vga arvukas lbirndaja, kes ilmub Eesti rannikualadele toitu otsima ja kaaslastest kurvitsalistega kisklema nii kevaditi kui ka sgiseti. Sgisesed lbirndajad ilmuvad juba juuli lpul, mil nad on oma vanemlikud kohustused titnud. Minu kokkupuuted rdidega prinevadki sgis- ja kevadrnde aegadest. Kui kevadrnne on justkui ksikute julgete tilkumine ned hte siin, kahte seal , siis sgisrnde aegu avaneb hoopis teine pilt: linnuparved on suured, koosnevad paarikmnest kuni paarisajast rndajast. Kes on ninud rdide ja nendega tihti sama tarterlennukiga reisivate tllide, tutkaste ja teiste kurvitsaliste lennustiili, need aimavad, kui imeline on vaatepilt suurest kurvi vtvast linnuparvest. Jb testi mulje, et tuhatnelja kihutavat parve juhib ksainus piloot. Neil on lihtsalt imestamapanev vime kik hekoos ja ksmeelselt teravaid tisnurkseid prdeid teha, ilma et kski parve liige maha pudeneks vi teistmoodi mtleks.

Peale kkprete kib suurte parvedega kaasas ka omamoodi melu. Tuleb ette kisklemist toidu ja puhkekohtade prast, ldse kib aktiivne suhtlus. Suheldakse vga mitmes keeles, et mitte elda pudikeeles. Nagu juba mainitud, ei pra soordid thelepanu nendega koos reisivatele teist liiki lindudele. Seeprast tasub alati kogu tegutsev rdiparv le vaadata, sest niimoodi vib avastada telisi haruldusi.

Mina olen Srve srel koos rdidega ninud reisimas jrgmisi liike: liiva- ja viketllid, vikerdid, kvernokk-rdid ja tutkad. Vtsaba-vigled pole ka tavaliselt kaugel ning mu tuttavad linnuhuvilised on rdiparves ninud isegi leeterdisid, vrbrdisid ja pltte. Seega, kaugemalt vaadates ksluine ja htlaselt podisev rndeparv vib peita endas omajagu saladusi ja llatusi.


llatusi otsides ei pea aga alati rdiparve svima. Kord htusele vaatluspostile suundudes avastasin, et keegi oli juba koha sisse vtnud. Toituvast parvest vaevalt paarikmne meetri kaugusel istus kivide vahel varitsedes raudkull, kes siis minu saabumise tttu ilmselgelt nrdinuna lahkuma pidi.

Teisel korral sattusin lausa keset linnuparve: tegutsev parv oli lamava loodusfotograafi lihtsalt endasse neelanud ja ma olin sna segaduses, kuhu poole objektiiv suunata, sest mber minu toimetas igas ilmakaares eri liiki linde. Jrsku kostis hdapiiks, ja kik see mees tusis lendu ning kadus, ilmutades samasugust ksmeelt nagu eespool kirjeldatud huakrobaatiliste trikkide etendamisel. Mina jin suu lahti lamama, ei osanud teha piiksugi. Ent kohe hakkas mulle silma ka paanika phjustaja: parve oli sstnud vikepistrik seekord ebannestunult.

Mrksnad rnne, suured parved ja intensiivne tegevus thendavad looduses llatusi ja seningematuid juhtumisi. Seeprast ongi rndetee ja -aeg lindudele pris ohtlikud. Koos teistega liiguvad ju ka rvlid. Toitumisega on samamoodi: sa tahavad nii taimtoidulised kui ka lihast lugu pidavad rndajad.



SVEN ZAEK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012