Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/6
Soolalemb merikapsas

Lhiminevikus on tavainimese arusaam kapsast oluliselt avardunud. Kas ise kasvatades vi kaubandusvrgu vahendusel on paljud meist kokku puutunud roos-, nui- ja spargelkapsaga. End kui paljud tunnevad merikapsast?

Eesti keeles on kibel kaks nimetust: merikapsas ja merekapsas. Esimesega on lood selged: see thistab ristieliste sugukonda kuuluvat psikut, ladinakeelse vastega Crambe maritima. Seda nimetust kasutavad nii taimemrajad, botaanika teatmeteosed kui ka aiandushuvilistele meldud ksiraamatud.

Teise nimetusega on aga probleeme. Termin merekapsas thistas kunagi merest saadavat sdavate vetikate kogumit, kusjuures peamiselt peeti silmas lehtadru (Laminaria). Sellise ksitluse leiame ka Eesti entsklopeediast (1992, VI, lk. 275). Nagu kirjapildist ilmneb, erinevad need kaks nimetust vaid he the jagu ning ndisaegne pealiskaudne kaubandusterminoloogia kasutab mlemaid sna suvaliselt. Poes vib inimene osta nii merekapsa kui ka merikapsa salatit, aga tegelikult on need mlemad valmistatud vetikatest.

Eelmise aasta lpus ilmunud tlkeraamatu Maailma toiduainete entsklopeedia aineregistrist leiame vaid he termini merikapsas. Ja viide juhatab kahele lehekljele (100 ja 299), millest hel tehakse juttu Crambe maritima nimelisest taimest, teisel aga rgitakse kapsalehti meenutavatest meres kasvavatest rohevetikatest Ulva lactuca ja Ulva fasciata. Nii et ks nimetus ja kaks tiesti erisugust organismi! Tsi kll, neil on ka ht-teist hist: nad on rohkemal vi vhemal mral seotud merega ning mlemad klbavad ka inimtoiduks. Tsi, bioloogiliselt veidi kahtlasena klab viimati nimetatud entsklopeedias toodud vide, et merikapsast (!) on 2030 liiki. Vahest meldakse selle all ikka sorte vi teise variandina perekonda krambe kuuluvaid liike?


Mererannal kasvav kapsas. Erinevalt paljudest muudest meie taimedest pole rahvasuu rannajoonel kasvavale merikapsale erilisi lisanimetusi andnud. Vib-olla on siin phjuseks taime kohatine levik vaid teatud Eestimaa piirkondades. Igatahes vanemas kne- ja kirjakeeles tunti meil merikapsast sna sarnaste nimetuste all, nagu merekaapsad, merekaapsus, merre kapstad.

Taime ladinakeelne nimetus tuleneb kreekakeelsest snast krambe kapsas, ladinaprane maritima thendab merelist. Inglise keeles on see taim tuntud kui sea kale, saksa keeles Meerkohl, prantsuspraselt chou marin, hispaania keeles crambe vi col marina, soome keeles merikaali, hollandlastel zeekool jne.


Silmapaistvalt kogukas rannataim. Jrgnev jutt kib vaid ristieliste sugukonna krambe perekonda kuuluva merikapsa kohta. Kasvukohana eelistab see liik rannalhiseid klibuvalle ja liivaribasid. Vlimus tavaprast kapsast kll ei meenuta: suured ja paksud, rtest kergelt sulghlmised lehed on kaetud sinakashalli vahaja kirmega. Lehed ei paigutu kapsapeale omasesse asendisse, vaid laotuvad taime keskosast sirguva varrekogumi mber enam-vhem ringjalt laiali. Alumised lehed on lemistest tunduvalt lihakamad ja suuremad, pealegi teise kujuga.

Suvekuudel, juunis-juulis, kasvatab taim vimsad kandilised isikuvarred, mille tippu ehivad valkjate itega isikud. ied lhnavad sna tugevalt ning taim toodab ka rikkalikult nektarit. Jrelikult on merikapsas hea meetaim.

Kogukal taimel on ka vriline juur. Et merikapsas kasvab tuultele avatud kohtades, siis on juurel peale vee ja toitainete hankimise veel oluline lesanne taime kinni hoida. Merikapsa juur annab ka rikkalikult maa-aluseid vsundeid, neist omakorda arenevad uued vrsed. Kahelliline vili vib uutesse kasvukohtadesse kanduda vee vi tuulega.

Kui novembris 1963 tekkis Islandist 20 meremiili kaugusele uus vulkaaniline saar, siis juba 1965. aasta suveks oli merikapsas seal kanda kinnitanud.


Mida ja milleks sakse? Merikapsast on toiduks pruugitud juba sajandeid. Eesti alalt leidub kirjalikke teateid lnesaartelt: seal on looduslikult kasvavatest taimedest suppi keedetud. Hoopis rohkem on merikapsast toidupoolisena hinnatud Inglismaal, kus seda taime on lausa sihipraselt kasvatatud ja sdud juba 18. sajandist alates. Ndseks on seal jutud isegi merikapsa sortide aretuseni.

Kui esialgu sdi merikapsa lehti ja leherootse, siis tnapeval hinnatakse kige rohkem hoopis noori vrseid, mis pole veel maapinnale judnud ega sisalda seetttu kloroflli. Millegiprast kasutatakse selliste vrsete puhul sna pleegitatud, millest vib kergesti tekkida ekslik mulje: tavathenduses mistame pleegitamisena pigmendi kadu pikesekiirguse toimel. Merikapsa ja spargliga toimitakse aga teisiti: kloroflli snteesi takistatakse sellega, et arenevad vrsed maetakse mullakihi alla ja neil lastakse pikkusesse kasvada pimedas. Vrsed koristatakse tavaliselt siis, kui nende pikkus knib 1520 sentimeetrini ning lehealgmed pole lahti rullunud. hel aastal saab sel moel taimedelt vrseid koguda kolm-neli korda.

Peale noorte vrsete on sdud ka merikapsa lehti, kuid need pole mitmel phjusel nii maitsvad. Esiteks: mida vanem leht, seda puisem see on. Teiseks: vanad ja suured lehed on maitselt kibekas-mrkjad. Viimane eripra on tingitud kogu ristieliste sugukonnale iseloomulikest tioglkosiididest, mis lagunedes annavad sinepilisid. Toidunappuses on sgiks kpsetatud ka merikapsa lihakat juurt, sest see sisaldab arvestataval hulgal taimseid varussivesikuid, peamiselt trklist. Gurmaanid armastavad toidupalana aga merikapsa veel puhkemata iepungi, millega maiustatakse kas toorelt vi kpsetatult.

Kui esialgu hinnati merikapsast eesktt vitamiin C vrdlemisi rikkaliku allikana ja taimi veti skorbuudi vltimise mttega isegi merereisidele kaasa, siis ndisajal on esiplaanile tusnud just selles taimes rikkalikult sisalduvad mikroelemendid. Phjus on selles, et looduslikult kasvab merikapsas rannikuribal, mida merevesi teatud sagedusega le ujutab. Veelgi enam: merikapsale on oluline ka vee soolsus, mis ei tohiks jda alla kuue promilli.

Arvestades nii merevees kui ka ranniku pinnases leiduvate keemiliste elementide mitmekesisust ning taimede vimet koguda endasse kasvukoha pinnases leiduvaid keemilisi hendeid, saamegi phjenduse, miks merikapsas sobib mikroelementide allikaks. Tsi, see kehtib ikkagi vaid mererannas kasvavate taimede suhtes, mitte aga koduaias kasvatatud merikapsaste puhul, kui neid just kas rannast toodud pinnasel ei kasvatata vi mereveega ei kasteta.

Peale merikapsa kasutatakse toiduks ka teisi perekonna krambe liike. Niteks tatari krambel (Crambe tatarica) sakse lihakaid mahedamaitselisi juuri ja noori vrseid. Seevastu abessiinia krambet (Crambe abyssinica) kasvatatakse hoopis lirikaste seemnete saamiseks.


Merikapsa vrtus toidulaual. Kige hinnatavamad on toidulaual kahtlemata noored vrsed, mis meenutavad sparglit, kuid on sellest tunduvalt odavamad. Vga menukad on sellised vrsed Inglismaal ja Prantsusmaal. Lviosa merikapsast saksegi pleekvrsetena. Need on sna maheda vrsket kapsast meenutava maitsega, nrga phklit meenutava lhnaga ning smisel krmpsuvad. Tavaliselt kuumutatakse vrseid enne smist aurus, kuid neid vib pruukida ka toortoiduna.

Merikapsa vrseid lisatakse salatitele, aga serveeritakse ka lihast, kalast ja mereandidest valmistatud roogade juurde. Erisugustes kastmetes serveerituna pakutakse kuumtdeldud vrseid ka iseseisvalt, see on tiesti nauditav roog. Toitevrtuse poolelt peab rhutama, et pleekvrsetes on vitamiini C ige vhe. Kll aga leidub nendes mitut B-rhma vitamiini, niteks tiamiini ja foolhapet. Phitoitaineid on sellises toidukraamis samuti vhe, sellele viitab juba vrsete vhene kuivainesisaldus (kuni 7%). Paari protsendi piires leidub ssivesikuid ja valke, lipiide veelgi vhem.

Tegu on ka sna energiavaese toiduga: sajagrammine toiduports annab kuni 20 kilokalorit. Tegelikkuses on olukord teistsugune, sest vaevalt keegi ainult vrseid ilma lisanditeta sb. Krgelt hinnatakse vrsete rohket kaaliumisisaldust, mis tiendab organismi kaaliumivarusid ja aitab ka kehast vett vljutada.

Kik eeltoodu on tore, kui arvestame, et merikapsa pleekvrsed on siiski harv ja eriprane toidulisa ksikute inimeste toidulaual, mitte aga laialt levinud phitoit meie igapevases mens.



URMAS KOKASSAAR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012