Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/6
Raamatuga seenele

Vhem kui kmme aastat tagasi polnud seenele minejal muud kui mned ige vanad, mitte just kige selgemas ofsettrkis vrvipiltidega brorid ja ehk ka ainus, kolmkmmend aastat varem ilmunud ksiraamat. Nd on valida vhemalt 18, peagi 21 eestikeelse raamatu vahel.

Teline murrang toimus 2002. aastal, kui Eestit tabas suur seeneikaldus. Seeni ieti polnudki, ja just siis leidsid meie kirjastajad, et aeg on ulatada seenelkijale abistav, raamatut hoidev ksi. Enne seda ei tahtnud nad seeneteadlastestki suurt midagi teada.

Tsiuudishimulikul seenesbral on muidugi kik 19 teost riiulil, mned ka metsa minnes taskus. Kellel veel pole, neile tasub ehk nu anda. Vib juhtuda, et igas raamatukaupluses kiki mainitavaid enam mgil pole, kll aga leiab neid ehk vanaraamatupoest. Sulgudes olev hind on sel kevadel peamiselt Tartu kauplustes nhtu, igal poeomanikul on aga igus ksida sellest rohkem vi vhem.


Algajal tuleks alata lihtsamast. Ain Raitviir avaldas Maalehe Raamatu sarjas kolm hukest, aga head tasku mahtuvat, originaalsete vrvifotodega teost: Vike seenemeelespea (2004, 71 lk., 89 krooni), samade piltidega, kuid veidi erineva tekstiga Vike sgiseeneraamat (2006, 72 lk., 79 kr.) ja Vike mrkseeneraamat (2005, 93 lk., 7989 kr.). Esimestes on kirjeldatud ja nidatud 30, kolmandas 37 liiki. Sgiseeni on neis ehk algajalegi kasinalt, mrkseente raamat on aga vga asjalik: seal ksitletakse ka neid mnele kahjutuid liike, mida teine inimene aga ei talu, samuti neid, kes seenesgi juurde napsu vtjat vga punaseks mineva ninaga karistavad. Maiasmoka kalduvustega algajale sobib ka ilusate piltidega Michael Kirkorevi rootsi keelest tlgitud raamatuke Hrgud sgiseened (kirjastus Sinisukk 2007, 112 lk., hind umbes 120 kr.), milles ksitletakse 34 liiki.

Ligi 85 leheklge seente kirjeldusi, aga ka 215 ilusat vrvifotot on Tarmo Niitla ja Vladislav Koretsi koostatud Korilase ksiraamatu I kites (Niaraamat, 2004, 260350 kr.), mille seente peatki on koostanud Tarmo Niitla ja Eeva Jeletsky, fotod saadud enamasti Vello Liivilt.

Ema petas mulle esimesi seeni siis, kui olin viieaastane. Eks varane noorus olegi ige aeg alustada kige ppimist, paraku on sellele seente puhul mtelnud ainult Kanadas elav Andrus Voitk. Ta avaldas 2004. aastal laste teaberaamatu Sida seenele (Eesti Loodusfoto, 32 lk., 7988 kr.) ja jagas selle omal kulul umbes heksale tuhandele Eestis kolmandas klassis ppivale lapsele. le ji niipalju, et mnes ksikus raamatupoes vib tiskasvanu seda toredat raamatukest ka oma laste jaoks leida.


Edasijudnutele. Jrgmistes raamatutes on juba veidi le saja liigi: need annavad uudseid teadmisi sna paljudele seenelistele, ei sunni neid aga veel harrastusteadlasteks. Lasse Kosoneni Sada parimat sgiseent (Sinisukk 2002, 128 lk., 205 kr.) esitab 119 sdava ja 11 mrkseene foto ja kirjelduse. Et raamat on tlgitud soome keelest, siis on selles ka mitu Eestis veel leidmata liiki, see aga raamatu kasutamist ei sega. Suureprase sgiseenena on selles (nagu ka mnes teises tlkeraamatus) pakutud khrikut (Sparassis crispa). rge seda korjake ega sge: see liik on meil haruldusena kaitse all. rge muutuge isukuse sunnil kurjategijaks!

Trkist on tulemas vi juba tulnud Kuulo Kalamehe ja Vello Liivi 100 Eesti sgiseent, milles lisaks 112 parimale sdavale on ka mrkseeni (Eesti Loodusfoto 2007).

Liikide arvult (umbes 150) jrgmine on samuti soomlase koostatud: Mauri Korhoneni Tunne seeni (Varrak, ilmub 2007. aasta suvel, umbes 320 lk.). Korhonen on sedasorti raamatute koostajana klassik, paljude uute liikide kirjeldaja ja suureprane pildistaja. Selles raamatus leiduvat ka hid seenetoidu retsepte.

Ent nendest raamatutest ei piisa, et kiki metsas nhtud sgiseeni ra tunda. Sisult tsiteaduslik, esitusviisilt aga kigile kohane on Eesti oma seeneteadlaste thtteos, Kuulo Kalamehe teksti ja Vello Liivi fotodega thus taskuraamat 400 Eesti seent (Eesti Loodusfoto 2005, 316 lk., 259295 kr.). Raamat sisaldab 405 liiki, peale selle viidatakse ksitletutega sarnastele allmrkmeis. Peale sgi- ja mrkseente on siin ka valimik iluseeni liudikuid, khrikuid ja teisigi. See raamat jb kllap pikemaks ajaks meie seenelkijate teadmiste phivara phitoeks.

Teine ligilhedaselt sama liikide arvuga (le 440), kuid mnevrra teistsuguse valikuga ja Eestis leiduvate liikide varieeruvust nitavate fotodega raamat on tlgitud inglise keelest: S. Evans ja G. Kirby Looduse taskuraamat. Seened (Varrak 2006, 296 lk., 189263 kr.). Esialgu oli see meldud Phja- ja Lne-Euroopa huvilistele. Nagu paljudes sealsele piirkonnale mratud seeneraamatutes, ei tunnustata ka selles kupatamist ning seetttu on neis maades suures osas mrgiseks peetavaid (!) riisikaid ja pilvikuid raamatus kasinalt. Samas on siingi Eestis leidmata liike, kuid selle asjaolu vi siis leviku Eestis on tlkija mrkinud iga liigi puhul.

Kolmas, 900 liiki kujutav ja kirjeldav ning seente valmiku poolest meilegi sobiv raamat on tlgitud soome keelest: Pertti Salo, Tuomo Niemel ja Ulla Salo Phjala seeneraamat (Sinisukk 2007, 512 lk., ilmub suvel 2007). Selles, nagu Soome raamatutes ldine, on eriti palju riisikaid, pilvikuid ning muidugi ka puravikulisi. Esile on tstetud ka mitu alles hiljuti Soomes kirjeldatud uut liiki, mida Eestist veel kirja pandud pole, kuid vivad siingi kasvada.


Lauaraamatud tasku panna ei snni, neid saab kasutada korvist vetud seente uurimisel htul kodus; mnes neist on ka hulk hid toiduretsepte. Umbes 175 liiki on ilusate suurte fotodega soome keelest tlgitud Irma Jrvineni, Lasse Kosoneni ja Marita Joutjrvi raamatus Parimad sgiseened ja maitsvaimad seenehrgutised (Sinisukk 2004, 352 lk., 299 kr.; sama raamatu eelminegi trkk on 1999. aastal eesti keelde tlgitud, tolles on aga tlkevratusi). Paljudele on ehk meelt mda 115 leheklge seenetoitude retsepte, teistele sama raamatu ilma retseptideta kloon, mis on odavam ja ka kergem paunas metsa kaasa vtta: Irma Jrvineni ja Lasse Kosoneni Parimad sgiseened (Sinisukk 2005, 235 lk., 157185 kr.).

Seeneilm ei piirdu ainult sdavate vi ohtlikult mrgiste liikidega, mis hivavad alla poole jrgmise raamatu sisust. Esimene pool nitab kmnete teiste seenerhmade ilusat, omaprast ja vormirikast maailma. Siin on nii meil leitud kui ka (veel?) leidmata liike. Tlkeraamat oli esialgu koostatud Beneluxi maadele, seejrel kohendatud inglise lugeja jaoks ning hiljem tlgitud paljudesse Euroopa keeltesse. See on enam kui 700 seent nitav ja kirjeldav Gerrit J. Keizeri Seente entsklopeedia (Sinisukk 2006, 288 lk., 224250 kr.). Selleski raamatus on tlkija lisanud iga liigi juurde, kas seda leidub ka Eestis.

Lauaraamatute hulka tuleb ilmselt arvata ka arvuti abil loetavale laserplaadile kirjutatud ja joonistatud teos Kuulo Kalamehe peatoimetusel koostatud ja Georg tukini 146 vrvitahvliga Eesti seenestik (EM zooloogia ja botaanika instituut 2000, 558 lk., 95120 kr.). le tosina aasta ei sandanud Eesti kirjastajad seda vga tielikku levaateteost trkis vlja anda et kas seened ikka kedagi huvitavad? Nii tuli see koostajail enestel lasta kirjutada CD peale. Tegemist on entsklopeedilise teatmeteosega, mille andmestikku, liiginimetusi ja terminoloogiat on hiljem kasutanud ka kik seeneraamatute tlkijad.


Puuseened. Hulk seeneliike tekitab tvemdanikke puiesteede ja parkide puudel, mnede viljakehi vib nha isegi kogu aasta vltel. Levinud linnamtide, rahaahnuse vi ka lausrumaluse tttu kiputakse sageli saega pargipuude kallale siis, kui seda polegi vaja. Selle vastu, ja ka puude ravitsemisel aitaks Sulev Jrve raamat Puuseened pargi- ja ilupuudel (Maalehe Raamat 2006, 127 lk., 219 kr.). Selles leidub 43 seene ksitlus koos paljude vrvifotodega ning juhtnre, kuidas pargipuudega inimese kombel mber kia.

Metsades kasvab puudel ja lamapuidul veelgi rohkem seeneliike, neist mrgatavamad kuuluvad enamasti torikseente hulka. 2008. aastal ilmub tlkena soome keelest Tuomo Niemel ohtralt illustreeritud raamat Torikseened puidu seened, milles ksitletud 300 liigi seas on ka asjakohaselt kommenteerituna kik Eestis leitud torikulised (Eesti Loodusfoto 2008, umbes 320 lk., hind keskkonnainvesteeringute keskuse toetuse tttu odavapoolne).


Avarama pilguga. Seenekirjanduse riiul ei piirdu ainult asjalike ksiraamatutega. Ainulaadne kogu Euroopas on Aivar Jrgensoni Seened kultuuriloos (Argo 2005, 357 lk., 178225 kr.). See on kogu maailma, eriti aga eesti etnomkoloogiliste teadmiste kokkuvte, mille taolist mujal veel ilmunud pole. Raamat on htaegu nii teadusteos, populaarteaduslik kui ka lihtsalt mnus lugemisvara, milles on juttu seenesmisest, seentega seotud uskumustest, nende seosest rahvausundiga, seenemistatusi ja palju muudki ldhuvitavat ka neile, kes ise seeni ehk ei sgi.

2005. aastal ilmus Vrus Enn Vaino raamat Seenevana pajatusi (256 lk., 144170 kr.), milles ta muhedalt jutustab ka oma seenelkikudest ja (paraku kll utoopilistest) katsetest metsaseeni klvata ning kasvatada. Ja mainida vib ka Erast Parmasto populaarteaduslike palade kogumikku he seenevana seenelood (Varrak 2005, 256 lk., 196223 kr.), milles sgi- ja mrkseeni on puudutatud kll ainult riivamisi. Rohkem on seal juttu sellest, mille poolest on seened iseralikud, mis nende kohta piiblis vi lorajuttudes eldud on ja mis on ieti teadus.

Mned pris kasulikud raamatukesed on nii ammu ilmunud, et neid leiab vaid mnest vanaraamatupoest, enamasti aga odavalt (2540 kr.). Nimetagem praeguseni oma vrtust silitanuid: T[nis] Leisner, Eesti pilvikud (Valgus 1973, 52 lk.); K[uulo] Kalamees ja V[ino] Lasting, Eesti puravikulised (Valgus 1974, 80 lk.); K[uulo] Kalamees Eesti riisikad (Valgus 1979, 96 lk.); T[nis] Leisner ja K[uulo] Kalamees Eesti narmasnutid ( Valgus 1987, 144 lk.). Hea nne korral vite sattuda ka juba le 40 aasta tagasi ilmunud Kuulo Kalamehe koostatud raamatule Seened (Valgus 1966, 354 lk.). Need kik on rohkelt illustreeritud.

Parim aeg botaanikuks hakata on kevadel, kui nhtavale ilmuvad esimesed itsejad. Sama on ka petatud seenestajaks hakkamisega. Kevadseente seas on sdavaid vhe ja nendegagi tuleb olla vga ettevaatlik: kevadkogrits on asjatundmatule ige ohtlik. See-eest vib sel ldise rkamise ajal leida aga mitmeid-setmeid ilusaid ja huvitavaid seeni. Ain Raitviir avaldas juba ammu 23 mustvalge, kuid ige hea fotoga raamatukese Kevadseened (Valgus 1972, 59 lk.). Maalehe Raamatu kirjastuses on valmimas selle phjalikult paremustatud uusvljaanne, mis juab lugejani kindlasti veel enne jrgmist kevadet.


Lpuks vite ksida, milleks nii palju erisuguseid seeneksiraamatuid? Kas tavaseenelisele ei jtkuks hest heast, paraja paksusega teosest? Ja miks nii palju tlkeraamatuid? Vastust teab iga kogenud seenelkija: need kenad olevused on nii vrvuselt kui ka leldiselt vljangemiselt nii muutlikud, et ainult he raamatu jrgi kiki ra tunda ei saa. Eriti veel praegu, heade vrvifotode ajal kuni digikaamera pole veel ppinud he pildi peal seda suurt varieeruvust ldistama, nagu tegid vanal hallil ajal paleti ja pintsli abil seenekunstnikud.



ERAST PARMASTO
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012