Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2007/6
Merimunad

Vilsandi saare lnerannas vis aprilli algul nha omapraseid maraid taimseid moodustisi, mis meenutasid pisut jrvepalle (vt. ka Eesti Loodus 1982, nr. 9). Neid oli rannas hes kohas rohkesti ja siin-seal ksikuid.

Vastab Eeri Kukk


Tegemist on looduse omaprase vingerpussiga. 1936. aasta Eesti Looduse mainumbris (lk. 177183) on ilmunud Teodor Lippmaa artikkel Meriheinast ja teistest Eesti rannikuvete taimedest, kus ta muu hulgas on kirjutanud: Tormide puhul vabanevad nimetatud liigid [jutt on punavetikatest Furcellaria lumbricalis agarik, Ceramium tenuicorne, Polysiphonia nigrescens, karerohevetikast Cladophora sp. liiginimetused ndisajastatud E. K.] kividelt ning torm kannab neid randa, kus siis tekivad omaprased viltmuda katted ...

Teiste istaimedega (penikeeled, harilik hanehein, harilik heinmuda, thk-vesikuusk) koos kasvab mitmel pool valitseva liigina ka pikk merihein (Zostera marina). Meriheina leidub rohkelt Kihelkonna lahes ja Tiiu Trei andmetel ka Vilsandi mbruses. Torm toob phjast lahti rebitud vetikad ja istaimed rannale ning vntsutab ja vanutab neid seal teatud aja. Tusuvesi tstab need taas rannalt lahti ja viib triivima. Lainetus ja soodus tuul paiskavad selle kraami uuesti rannale, murdes vi rebides sealt viksemaid tkke lahti, veeretades ja kulutades need liivasel vi peenklibusel rannal marateks munadeks.

Lippmaa kirjutab, et merelents, millest tekib viltmuda, koosneb Cladophora, Polysiphonia, Ceramium tenuicorne jt. niitidest; vetikaid mrasid talle Soome vetikauurijad Ernst Hyrn ja Carl Cedercreutz. Eriti punavetikad oma agarisisalduse tttu on ideaalsed komponendid sraste pallide kokkukleepumiseks. Pgus pilk nimetatud pallide komponentidele mikroskoobis nitas, et nende koostises on karevetikas Cladophora glomerata, punavetikas Ceramium diaphanum, pruunvetikas Sphacelaria arctica ja rohkelt muidugi pikka meriheina.

Vlimuselt meenutavad need merepallid natuke haruldast vetikat jrvepalli (Cladophora aegagropila), kuid sisemus on tiesti erinev. Jrvepalli moodustavad kera keskmest lhtuvad radiaalselt paiknevad niidid, merepall aga on kaootiliselt paiknevast mitut liiki materjalist kokku vanutatud kera. ks seesugune on meie instituudi ppekogus lipilastele vaatamiseks juba Lippmaa-pevist peale.



Toomas Kukk, Erich Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012