Eesti Looduse fotov�istlus
2007/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2007/6
Kollane karikseen

Kevad oli tnavu seente poolest helde: kogritsad, mrklid ja kurrelid, aga mrkamata ei saanud jda ka karikseene nbid, millest lepikualune mnes kohas lausa punetas. 19. aprillil hes Vtsa metskonna lepasalus harilikke ehk verevaid karikseeni pildistades puutus erkpunaste seas silma aga ks isemoodi seeneke: vist karikseene sugulane, sest nii suuruse, kuju kui ka kasvupaiga poolest temagi kasvas maas mdaneval lepaoksal sarnanes ta tollega, ainult vrvilt veelgi kenam. Selle seene karikas oli vljastpoolt valge, seest aga armsalt vilillekollane. Pole seesugust varem ninud ja ka nd oli ta seal ks ja ainuke. Mtlesin, ehk on haruldus, kelle soodne kevad on pevavalgele meelitanud.

Kommenteerib seenetadlane Bellis Kullman.
Praeguste teadmiste alusel tuleb seda seent testi pidada harilikuks karikseeneks (Sarcoscypha austriaca). See on siiani ainus Eestis kasvav karikseene liik. Kollasena on teda aga nhtud haruharva.

Hariliku karikseene mramisel on hea tunnus tema eoste idanemise viis: ellipsoidse eose poolustel tekivad lhikestel hfidel mitme kaupa koos koniidid e. llieosed (mittesugulise paljunemise eosed). Teistel selle perekonna liikidel see nii ei ole: koniidid vivad neil tekkida alles pikkadel niitjatel hfidel.
Mikroskoobis on seda tore vaadata (vt. fotot). Tasub metsast seen kaasa vtta, viksesse topsi panna, mned tilgad vett seene karikasse tilgutada, nu kinni katta ja mneks pevaks jahedamasse kohta seisma panna. Kui seejrel vtta pisike tkike karika seest eoslava pealt, panna see vee tika alusklaasil, katta katteklaasiga ja kergelt vajutada, siis peaks juba vikselgi suurendusel mikroskoobis olema nha, kuidas eosed idanevad.
Aga selle seene nimega on paras segadus. Ta oli meil Eestis algul mratud kui Sarcoscypha coccinea ja nimetatud erkpunase vrvi jrgi verevaks karikseeneks. Eoste idanemise ja ka muude (molekulaarsete) tunnuste phjalikumal uurimisel selgus aga, et meie liik on hoopis S. austriaca. Nimetasime ta siis harilikuks karikseeneks, sest ta on meil testi harilik: kevaditi on lepikud teda tis! Laia leviku ja hulgi kasvamise tttu veti see seen ka koolilaste kevade teretamise mngu (vt. http://tere.kevad.edu.ee/2007/).

Et meil on seda seent ikka tuntud vereva karikseenena, leidsime, et oleks mttekas jtta eestikeelne nimetus siiski muutmata. Nii on teda ju Eestimaal ammust aega nimetatud, ajagu mkoloogid oma tde taga vi mitte. Ja mkoloogid tlevad nd, et Eestis on testi vaid ks karikseene liik ja las ta olla verev karikseen.



Villu Anvelt , Kommenteerib seenetadlane Bellis Kullman.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012