Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/8
Windecki suvemisa park sae all

Tallinna lhimbruse kauni looduse rppe rajati 17. ja 18. sajandil suvemisad, kus linna koorekiht veetis lhikese valgete dega phjamaise suve. ks selliseid oli ka Windecki suvemis Maarjame asumis.

Windecki suvemis paikneb Lasname klindijalami alumisel terrassil. le 600 meetri laiust terrassi kattis enne asustuse tekkimist ilmselt looduslik puistu tammede, vahtrate ja saartega.

Suvemisa rajas 19. sajandi teisel poolel Robert Weisse (18171886), kes prast Tartu likooli lpetamist 1841 ttas Tallinnas krgetel ametikohtadel. Enne 1940. aastat oli Windeck oma pargi, juurvilja- ja lilleaiaga Scheelide perekonna valduses. Prast 1945. aastat lks osa hooneid hdrometeoroloogia teenistuse, osa sjave kasutada, siin paiknes ks Tallinna ilmajaamadest. 1990. aastal anti hooned ja park Eesti olmpiakomiteele, hiljem lksid need tagastamiste kaudu eravaldusse. Suvemisa stiilne puust peahoone ples 1995. aastal maha [1, 2, 3].

Suvemisa park on arvatavasti ligikaudu 160 aastat vana: kahe mahavetud tamme vanus oli umbes kahe meetri krgusel 148 aastat (aastaringe luges 30. jaanuaril 2007 Erki Berends). Muidugi visid need tammed kasvada seal looduslikult juba enne pargi rajamist.


Pargi liigirikkus. Windecki suvemisa parki on uuritud mitmel korral. 1995. aasta novembri mranguid tpsustati 1996. aasta suvel, pargi eri osi on inventeeritud hiljemgi. 2006. aasta aprillis uuriti tiendavalt 403 puud, mis jid pargist piirdeaiaga eraldatud staadionialale. Kokku on pargis registreeritud 59 nimetust puittaimi (39 nimetust puid ja 20 psaid), millest 19 on looduslikud liigid.

Umbes samasugust liigirikkust on theldatud teistegi Tallinnas silinud suvemisate parkides. Enamik psastest olid meie tavalised vrpsad: suur ltspuu, harilik ja laialehine ebajasmiin, tatari kuslapuu, ungari ja harilik sirel, villane lodjapuu jt.

ldse registreeriti 1504 suuremat puud, neist 93 olid okaspuud ja le 200 vrpuud. Kige rohkem oli harilikku vahtrat (482), jrgnesid hall lepp 171 (kasvab enamasti phjapoolsel astangu nlval) ja harilik saar 138, harilik toomingas 96 ja harilik tamm 72 puuga. Kaski oli le saja, neist enamik arukased.

Vahtrasaaretamme pargipuistule oli lisandunud toomingas ja arukask. Eriti meeldiv oli toomingate rohkus, sest mitmel phjusel on see meie vara itsev looduslik ilupuu hakanud linna haljasaladelt kaduma: ks sdlane on ilmselt vrgendikoi.


Haruldased puud. Okaspuudest on nendeks torkava ja Engelmanni kuuse hbriid Hursti kuusk (registreeris Aino Aaspllu), mis esimest korda leiti Tallinnas 1926. aastal Hirvepargis [5]. Lehtpuudest pakuvad huvi hariliku tamme kultivar (sort) Cucullata (krgus 15,3 m, diameeter 52 cm), kolm punast tamme (suurima krgus 24 m, diameeter 61 cm), kaks harilikku pki (vastavalt 24,5 m, ja 48 cm, Tallinna suurimad). Windecki pargis (koos Saare tee servaga) kasvas kokku 29 harilikku pki, Tallinnas registreeritutest pooled [1]. Silmatorkav on see park ka lehiste arvult, neid oli siin 53, euroopa lehiste krval ka eurojaapani lehised. Harilikku ebatsuugat oli siin 16 vana puud, ilmselt Tallinna vanimad.


Pargipuude vanus. Puude vanus selgitati rinnakrgusel (1,3 m) juurdekasvupuuri abil. Saadud aastarngastele lisati aeg, mis kulub kasvamiseks seemnest 1,3 m krguseni: lehiste puhul oleme selleks vtnud tinglikult kmme aastat, eeldades seejuures, et need vidigi istutada 1,3 meetri krguste puukestena.

2004. aastal puuris Henn Prn pargi keskel olevat kahte lehist (diameeter 63,5 ja 57 cm), saades nende vanuseks umbes 125 aastat. Aasta hiljem puuritud kuue lehise vanust hindas Alar Lnelaid 110120 aastale.

Mdunud talvel loeti suvemisa lehiste aastarngaid mahavetud tvejuppidelt ja kndudelt. Viielt knnult (krgus 3040 cm) loendati 78111 aastarngast, tvejuppidelt (umbes kahe meetri krguselt) 100.

Seega on siinsete lehiste vanus seemnest trgatuna 90125 aasta ringis. Puud vidi istutada eri aegadel vi eri vanuses istikutena 19. sajandi lpukmnendil ja 20. sajandi algul. Vhemalt lehiste vanuse jrgi vib arvata, et parki hakati phiosas rajama prast 1882. aastat.


Pargi saatus. Suvemisa park ji lohakile prast sda. Aastatel 19631964 rajati pargi serva staadion, mis piirati aiaga: osa puid ji sellele alale. Kui 1990. aastate alguses lks pargiala eravaldusesse, tekkisid eeldused jagada see kinnistuteks ja hoonestada. Vahepeal veti park kll looduskaitse alla, kuid see teda ei pstnud: esimesed majad valmisid sajandi algul. Tuleb tunnistada, hoonestatud on parki sstvalt, suurt puude kadu ei ole kaasnenud.

Ent suvemisa pargi saatus ei olnud sellega veel otsustatud: mdunud talvel algas jrjekordne vaatus. Staadioni alal hakati puid maha vtma jaanuari teisel poolel: Tallinna linnavalitsus ja raie taotleja SK FC Levadia olid judnud kokkuleppele laiendada staadioni ja rajada sinna uus jalgpallivljak. Raielubade alusel vis maha vtta kokku 165 puud, nende seas 19 vahtrat, 17 sangleppa, 16 tamme, 16 saart ja 7 lehist. Tegelikult lksid maha ligi pooled varem registreeritutest ning eks allesjnute juurestik ole viga saanud.


Eraomanduse hved ja hdad linnas. Esialgu eravalduses olnud Tallinna mbruse kunagiste suvemisate hoonestamisel pole linn saanud suurt kaasa rkida. Tisiti oli see kll viimasel poolsajandil, kuid ega seegi aeg neid eriti sstnud. Suvemisaparkide silimine on sltunud omanikust, linnahoonestuse peale tunides on need jrk-jrgult kadunud.

20. sajandi lpuks oli linna jnud kolm uhkemat ja paremas seisus kunagist suvemisa parki: Windeck, Seewald ja Lwenruh. Windeckiga oleme nd peaaegu hel pool: suurem osa kll alles, kuid plispuude vlu ja suvemisa pargipuude liigilist mitmekesist saavad nautida vaid siinsete villade omanikud. Rahvale on see meeldiv puhkekoht jdavalt kadunud, rohealana krghaljastu kaudu siiski olemas.

Seda parki oma plispuudega oleks tulnud hoida avaliku haljasalana ning kohandada Kose elanikele linnajao pargiks. Ka sealsest staadionist oleks vinud saada mitmekesiste sportimisvimalustega paik. Nd rajatavad ulatuslikud harjutusvljakud kige juurdekuuluvaga on poolvgisi surutud lunasse jva krghaljastu ja pargi vahele, samas pole juurdepski sinna kuigi lihtne. Samas on ala psenud hoonestamisest, mida ei saa iga kunagise Tallinna spordivljaku kohta elda.

Miks me ei suuda olla puude hoidjad, vaid kitume pigem eelnevate plvkondade loodu hvitajatena? Staadioniala puude raie riivas paljude loodushoidlike tallinlaste iglustunnet. Suured plispuud on vrtus omaette, nad kannavad eelkige sstlikku, loodust hoidva eluviisi mentaliteeti! Suurele staadionile oleks olnud parem paik siit edasi Pirita tee rsel kunagise Lillepi talu heinamaal, mida praegu tunneme Lillepi pargina. Muidugi oleks madalale mrjavitu alale staadioni rajada olnud kallim! Teine vimalus oleks olnud paigutada see Lasnamele, kus leidub siiani kmnete hektarite viisi thja kasutamata maad.

Windecki suvemisa krval on jrge ootamas Seewald, kust hakkab vlja kolima pshhiaatriahaigla: plispuude alla kerkib jrjekordne elurajoon. Aga selle suvemisa ja pargi saatus on juba omaette jutt.


1. Elliku, Jri, Sander, Heldur 1996. Tallinnas asuva kunagise villa Windeck pargi puittaimede levaade ja nimestik. Eensaar, Agu; Sander, Heldur (toim.). Inimmju Tallinna keskkonnale III. Tallinn: 262269.

2. Kivi, Aleksander 1972. Tallinna tnavad. Valgus, Tallinn.

3. Lindmaa, Silvi 1990. Villa Windeck. Reede, 12 (2321), 23. mrts: 9.

4. Lindmaa, Silvi; Kuldna, Vello 1994. Maarjame. Huma, Tallinn.

5. Graf Schwerin, Fritz von 1926. Besuch der DDG in Reval, Estland. Mitt. Deutsche Dendrol. Gesellscaft. I: 2326.



HELDUR SANDER, SULEV JRVE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012