Eesti Looduse fotov�istlus
2007/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/8
Mda paekivist Vrumaad

sna kindlalt videtakse, et Eesti jaguneb kaheks: paene Phja-Eesti ja liivakivine Luna-Eesti. Laias laastus nnda ongi.

Ometi ei kehti see Vrumaa lunaserva kohta, kus liivadel lasub hoopis tugev devoni paas. Paraku on too mattunud enamjaolt ohtrate kvaternaarisetete alla ning pseb maastikku mjustama vaid vga vhestes kohtades. Sealgi ei kipu paekivi end avali pakkuma (kui vahest Kalkahju lnes ning Tiirhanna idas vlja arvata), vaid seda tuleb otsida. Jtkuks mullusele Mehkamaa paeretkele kisin tnavu kevadel taas Vrumaa paealadel, sedakorda ida pool.

Lubjarikas Ruge. Ruge asetseb Haanja krgustiku lneserval. Tegelikult meeldib mulle rohkem teine snastus: Ruge paikneb muistse Haanja lavamaa lnepiiril. Tsi, tnapevane Haanja krgustik peidab endas tugevat paekivituuma, mille lagi ulatub krgemale kui alusphi kusagil mujal Eestis 166 meetrit le merepinna, isegi pisut enam. Paraku ei paljandu see Haanja kandis peagu kusagil. Ent Ruge on erand: vrdlemisi nappe lesthendusi vib leida Tindioru dolomiitpaljandite, samuti bikuorus nhtavale tuleva paasi kohta.

Kuulus bikuorg oli veel raagjalt alasti ja ilma bikuteta, ent teised sulelised juba hiskasid all 15 meetri sgavusel lookleva Tindioja sulina taustal. Oja oli lubjarikas, nagu reetis enne vesitkoda tammi taha koguneva tillukese paisjrve sinakas kuma. Ka oruveerudel paistis lupja olevat. Vedelevate paetkkidena, terve heleda paerususe jrsakuna. Tolle juures, lekigusilla naabruses, oligi vike dolomiidipaljand. Kll pris lagunev ja pigem mtteline, ent ometi kegakatsutav. Veel telisem oli kohe krval ojaphjaga risti kulgev paerant, millest oja hlekalt le tttas.

Teisel pool Liinamge kulges Ruge rgorgu piirav jrsak Tindi talu poole. Peagi algasid allikad, paljud allikad, loendamatud allikad. Muist nrgus ja immitses, muist nirises vi suisa purskus ja pahises. Oma teel liitusid nad kiirevooluliseks ojaks, mis aina uue allikavee lisandudes igal sammul silmanhtavalt kosus ja paisus.

Aegade jooksul on allikate vesi, endast lupja vlja sadestades, sellesse paika kuhjanud suisa kuus meetrit krge terrassi. Esimese hooga ei saanud sellest arugi, kuna allikalubi on suuremas osas taimestunud ja mattunud. Sandades allikate vahele aga kndima minna, kohtas jalg nilise pdela samblase massi asemel toekat lubjakoorikut, mis tkati ka paljandus. Tegemist on he Eesti silmapaistvaima allikalubja alaga, mis pealegi on hlpsasti ligipsetav.

Peale tormleva allikavee ning allikalubjakaljude paljandus oru veerus ka vike jupp hallikas-punakaskirjut, allikaveest likivat Plavinase lademe dolomiiti.


Rudolf Puustusmaa jlgedes. Eesti Looduse 1977. aasta avanumbris on huvitav artikkel Luna-Eesti paekividest ja jugadest [1]. Seal kirjeldab Rudolf Puustusmaa Plavinase lademe lubja- ning dolokivide otsinguid Vastseliina kandis. Skeemil tuleb esile suisa phjaeestilik paepaljandite vnd, hlmates jrjest mitut Piusa poole voolavat oja. Mis on neist ndseks saanud? Vib arvata, et mdunud kolme aastakmne jooksul on nad omajagu muutunud. Ojade ja jgede sngid arenevad pidevalt ning nende puhul pole miski kindel.

Otse Vastseliina klje all kulgeb Piusasse Pilleoja. Tpse kohaliku kaardi abil on tenoline paljandikoht teada. Enne suurt tammi jagus jrsakut, oli veidi kiviklibu, ent ldiselt tundus paljandi leidmine kaunis lootusetu.

Jrgmine siht viis Illi klla, kus TallinnaLuhamaa maanteega ristub Raudoja. Kohe kostis lbi lepavsa pahinat. Kas juga? Siiski vaid vana veskitammi jnus. Ning koprapais ja siis veel ks koprapais.

Veskitammijnuse ja esimese koprapaisu vahele ji paremkaldal ette iseralik veevald. See meenutas Ruge Tindiorgu, ent oli oma loomulikus olekus, seega veidi keeruliselt lbitav. Maapind tsus ja korises all nsalt, krval valvas kari vaikivaid pokusid. Ometi too veevald meelitas sedavrd, nii et tuli ukerdada hea nne peale ka ilma kalamehesrikuteta.

Raudoja paremkalda jrsakust immitseb vlja hulk veerikkaid allikaid, siin-seal luues rauarohkest settest eripindseid terrassilompe. he suurima allika kukkumine li ootamatult suureprase kose. Settega kaetud pstloodset pinda eemalt tokiga surkides tuli kikjal vastu tugev kivipind. Ju allikalubi, mis siis veel!

ige pisut sai mda Vastseliina teed sammuda, kui vastu sigines jrgmine veelint Remmeski oja. Too tundus algusest peale pris paljulubavana, oli kiire ja kiviklibune ning mitme madala kaldajrsakuga. Paraku vaid pinnakattes. Ning just siis, kui asi viimaks sna lootusrikas paistis, ilmus ette risune koprapais, ujutades oja piki sngi kaugele le. Et need elukad ka kikjale juavad! Esialgu ei jtnud ma jonni ning ragistasin edasi. Paisu mju vhenes, oja hakkas taas oma loomulikku ilmet omandama, kuniks tuli uus koprapais. Terve ees paistev kaldarne heinamaa kubises nritud lehtpuutkkeist. See vaatepilt ei innustanud edasi minema.

Tagasi maanteel, sain jutuotsale he kohaliku elanikuga. Too polnud mingitest paepaljanditest Remmeskil ealeski kuulnud. Kukkus hoopis Piusa omi pakkuma. Seletasin, et otsin dolomiiti, mitte liivakivi ning et Meeksi ojal kindlasti leian seda. Klamees kehitas ksnes lgu. Ent jutt kis vaid kolme versta kaugusel asuvast paigast!

Meeksi (Miikse) oja on ilus oja, Hiiumaalt tulnule lausa je eest. Vahetult enne Piusasse suubumist paikneb Meeksil vike Amata lademe liivakivipaljand, lesvoolu ilmub hulk graniitkivikrestikke. lalpool maanteesilda silmuskleb Meeksi kaldalepiku vahel, on sna nobedaloomuline ja tis peenestunud kivipuru. Aga jlle: just siis, kui asi looma hakkas, tkestas oja lai roikarisune pais, muutes kik selle taha jva seisvaks tuimaks soorgaks. Koprad on kahjuks ka selle oja ksile vtnud. Kuid edasi minnes sai oja tagasi oma nobeduse. Ja verstajagu suudmest kerkis paremkallas korraga les just nii, nagu on kirjeldatud kolm aastakmmet tagasi. Seal, keset mullast jrsakut, kukkusid allikanired punakaspruuni settega kaetud dolomiitseinalapilt.

Kuivi rstajupikesi ilmnes veelgi. Seejrel aga too sulavee krvalkraavi kosk see oli igatahes endistviisi olemas! Kll mnevrra lehe- ja sodikntsa mattunud ja sna kuiv, ent siiski ratuntav. Paraku aga vasakule jnud vrdlemisi esinduslik paljand enam mitte. Mis parata, kik muutub. Vikseid meeldivaid kaljunukke kosest lesvoolu jagus nneks veel. Siinsed paljandid esindavad Plavinase lademe vanimaid, Snetogori kihistu kivimeid.

Samas paelus thelepanu pahin ning ngin pikest veelt prkumas. Uus koprapais? Seda ka, ent alles prast toda helkijat ning pahisejat.

1972. aastal leidis Rudolf Puustusmaa Meeksi ojalt 70 cm krguse veelangusega joa. Paar aastat hiljem hvis see aga paduvihma kkuputuse jul. Toona lootis autor, et vahest ilmub pehmete Amata lademe liivade kohal tugevam tolmliivakivikiht (aleuroliit) lesvoolu taas vlja ning snnitab uue joa.

Nd on see juhtunud ning Meeksi juga taas olemas. Kll limadalana (vahest nii 15 cm veekardinat joakurgu kohal), ent oma loomult on ta klassikaline juga. Vib ju teda nnda hellitavalt kutsuda, saati kui selliseid Luna-Eestis peagu polegi?

lesvoolu, prast koprapaisu mjuala, ilmus paremkalda jrsakus veepiiril veel ks pisike poole meetri krgune dolomiitpaljandijupp.

Prast vsastikes ja koprarisus ragistamist oli parim siiski uuesti Vastseliina linnamele minna. Seal laiutas paasi nii palju kui kulus, ji legi. Vastseliina linnusevaremed on Kagu-Eesti suurejoonelisemaid devoni paest pstitatud ehitisi. Paeplokkidest on laotud lunamr ning phjaserva nurklik torn, tellistega kihiti valitseb paas ka maras kirdetornis. Tekib ainult ksimus: kust kik see paas on murtud?


Setumaa loodusimed. Setumaale judes valdas tunne, et midagi on muutunud, midagi on teistmoodi. See vib ju ka lihtsalt enesesisendus olla. Aga vahest siiski on selles maas midagi priselt teistmoodi? Palju sajandeid kulges elu siin muu vimu all kui Eestis, svendades erinevusi. Kui vliselt nd justkui vahet ei teegi, siis ometi on alateadlik tunne, et see maa kneleb kuidagi teisiti, mulle vramas keeles.

Tobrovos Tuhkvitsa oja orgu judes ununesid mneks ajaks srased mtted ja tundmused. Just setu vana kindlustalu ja tsssona (klakabeli) juures kukkus kruusatee, hoolimata oma krgest tammist, korraks alla ja ristus Tuhkvitsa ojaga. Hlekas veesulin ja pahin sundis seisatama ning pampe tolmusele teepervele lhikeseks puhkuseks laduma.

Vaata, kus tore kivilasu ojale risti ette laotud tekkis mte allavoolu jvat vee rutakust silmitsedes. Kuid need polnud pllukivid! Seal lsutas hoopis mgarlik paekaljuastang, mille vesi poole sngi laiuses kukkudes li suisa kose. Pisut allpool kohtas kaljust sngiphja veelgi. Aga muidu ikka liiv ja liiv. Ma ei olnud ju paealadeni judnudki, see ei saanud olla iidne devoni paekiht?! Seal leval orupervelgi paljandus veel lunaeestilik punakas liivakivisein, Amata lademe noorimad kihid. Ji le ainult ks: kik need paekaljud on kuhjunud allikalubjast!

Tuhkvitsa oja saab oma peamise algusvee Uusvada kla juures olevaist lubjarikkaist jrsakuallikaist. Ning hel hetkel ei jua oja, hoolimata oma tarmukusest, kike seda settida tahtvat lupja edasi kanda ja see sadestub, kuhu aga heaks arvab. Enamasti mingeid eelnevaid takistusi kohates (nt. kivid ja puurisu). Hea nide selle kohta on alumine kosk, kus roostes raudvru on juba hte serva pidi allikalupja mattumas. Kaugemalt tulnule on too kahtlemata elamus. Nha, kuidas meie ajal, just praegu ja siin snnivad uued paekaljud.

Veel mitut srast koske vib nha kohe teisel pool Tobrovo orumaantee tammi.

Peale Tuhkvitsa orgu tuli tasane Setumaa viivuks tagasi. Kruusatee kulges le lageda ja kadus puudeta silmapiiril Vmmorski poole. Teine haru keeras Tiirhanna poole. Taamal sirutus pikalt ette lagedavitu nlvajoon, hes kohas tihe majadekobar mne krgema kevadiselt raagus lehtpuuga. Seal oli Tiirhanna kla, asetsedes otse Irboska lavamaa serval.

Tee ronis klasse judes le ettejva konarliku paekalju. Tihe sumbkla oma heledatest dolomiitplokkidest laotud krvalhoonetega viis mtted kaugele Muhu saarele. Ainult kiviaiad olid veel puudu.

hes hoovis rapsis naisterahvas laupevale kohaselt prandatekke. Sain temalt joogivett ning veidi juhatust paekarjri kohta. Sl om mitmeid haudu, thendas naisterahvas lpuks, kui ma end minekule asutasin. Tee its korda, kki saad euroraha ple!

Muremtted eelseisvast surnuaial telkimisest hajusid nneks kohale judes. Tiirhanna paekarjr pole mitte ksainus selge astang, vaid koosneb mitmest kivivtuaugust. Siin kandis nimetatakse kiki auke lihtsalt haudadeks ning nd ma mistsin, mida ta silmas pidas.

Keegi viks neid korrastada kll, neid auke ehk haudu. Suurim, ligi neli meetrit krge paljand, on tegelikult kla prgimeks muudetud. Mned jrgmised paarimeetrised pangad on paremas olukorras, ent piiripoolsed paljandid on juba vsastunud.

Tiirhannas mu Kagu-Eesti paeotsingud seekord lppesid, siit edasi polnud enam kusagile minna. Kll inimkte murtud, loovad need ilmastiku toimel tumedaks tmbunud paemrid ning -nukid telise devoni paekalda meeleolu. Jrsku ei olnud mu ees enam pudisevad thjad liivad, vaid konarlik tugev alusphi, milles leidus hulgana rgvanu merefossiile. Nende kivimite ametlik tiitel on devon, Plavinase lademe keskmised, Pihkva kihid.

See oli lpp-punkt. Ehkki alles olin judnud Irboska lavamaa servale, millest enne viimast maailmasda kirjutati kui Phja-Eesti paekalda antipoodist. Nd jookseb venelaste maha mrgitud piir paraku kbedalt ette. Hea, et Tiirhanna paekla oma pangaseintegagi on siiapoole jnud. Nii vibki telgi hte neist haudadest sttida, kartmata sealjuures mingeid piiritsoone ja sanktsioone, nagu, sna otseses mttes kiviviskekaugusel, Plitanuva knkaheinamaa teises servas.

rkasin jrgmisel hallahommikul pris vara. Hrmas telgi kokku voltinud, kndisin veel kord le kuluse-vsastuva paepealse heinamaa venelaste kntud maariba, okastraadiga postide ning piirikraavini. Seisin seal, vaatasin, kuidas linnud le pea lendavad ning paar metskitse oma tahtmist mda sealt poolt tulevad, ning ootasin. Tahtsin nha pikese tusu all orus oleva Petseri tagant. Juba mrkasin, kuidas sada meetrit allpool silmapiiril Pihkva jrve kitsuke triip helendama li. Punane hgus idas ha tugevnes

Kuid ma ei oodanudki tusu ra. hel hetkel sai sellest imelikust arusaamatust piirist keset heinamaad kllalt. Siit sai tepoolest ainult tagasi minna. Sinna loodesse, kuhu avaneb Tiirhanna kla teine lummav vaade. Sinna Setumaa lagendiku taha, sinna kauguses sinavate Eestimaa metsade taha.

Aga Irboska lavamaal peab kskord jlle ra kima. Ning siis juba viisaga ja just seal lejnud lavamaal, kus laiub Setumaa kige suurejoonelisem ja ilusam osa.




TAPIO VARES
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012