Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Kes vi mis on Gloeocapsomorpha?

Eesti praegusele kiirele majanduskasvule pandi alus juba 450 miljoni aasta eest, kui ndsel Eesti alal loksunud madalmeres elutsesid mikroskoopilised organismid, kelle kuhjumisel ja mattumisel tekkis plevkivi.

Eestis pletatakse plevkivi 1314 miljonit tonni aastas. See annab le 95% siin tarbitavast elektrienergiast. Kui geoloogilt ksida, millest plevkivi orgaaniline aine koosneb, saab vastuseks: mikrofossiilist Gloeocapsomorpha prisca Zalessky. Just selle olendi jnused annavad pruunikale kivimile vime pleda.

Kes ta on? Siiani vaieldakse, mis eluvormiga ieti tegu on. Esmakirjeldaja Mihhail Zalesski pidas teda sinivetikaks. Zalesski uuris Kukruse kla plevkivi valgusmikroskoobiga ning leidis oma 1917. aasta artiklis, et fossiil sarnaneb ndisaegse sinivetikaga Gloeocapsa [7]. Uuritud plevkivitbile pani ta tnapevalgi kasutusel oleva nime: kukersiit. Vahepealseil aastail juti Gloeocapsomorphat pidada ka gaasimullideks, millel eluga pistmist pole. Prde ti elektronmikroskoopia, mis vimaldas teda pildistada juba 500010 000-kordse suurendusega. Kaheksakmnendate lpul Eestis kinud ameeriklaste uuringud kinnitasid Zalesski oletust, et kukersiit on tekkinud vetikalaadse mikroorganismi mattidest [1]. Nii ehituse kui ka keemilise koostise phjal on Gloeocapsomorphat seostatud ka muude eluvormidega, nt. planktiliste rohevetikatega, mitu uurijat eelistavad teda aga tsanobakterite hulka liigitada [5]. Kuna tsanobakterid on lihtsalt uus korrektne nimetus sinivetikate kohta, jb vaid imestada esmakirjeldaja Mihhail Zalesski lbingelikkuse le.


Kust ja kunas ta tuli? Ralf Mnnil, Vino Puura ja Heikki Bauert pakkusid 1986. aastal vlja, et Gloeocapsomorpha matid laiusid Baltica rgmandri merebasseini madalaveelises vndis Hilis-Ordoviitsiumi alguses, umbes 450 miljonit aastat tagasi. Lainetus ja hoovused kandsid hapnikurikkas keskkonnas veepinnal vi veepinna lhedal tekkinud matid hiljem mattumiskohtadesse kokku [6, 4]. Seda hpoteesi toetavad Aile Krtsi elektronmikroskoopuuringud [3]. Muuseas, ala, kus moodustusid tnapeval Eestis vaadeldavad kivimid, asus tollal ekvaatorist veidi luna pool, eeldatavasti umbes kahekmnendal lunalaiuskraadil. Kogu maailmas ongi Gloeocapsomorphat leitud enamasti just Ordoviitsiumi ladestust, peale Eesti niteks ka Austraalias, Kanadas ja USA-s. Tenoliselt maailma noorimad Gloeocapsomorpha fossiilid prinevad USA-st Alberta osariigi lem-Devonist [2].


1. Foster, C. B. et al. 1989. Gloeocapsomorpha prisca Zalessky, 1917. A new study. Part I. Taxonomy, geochemistry and paleoecology. Geobios 22: 736753.

2. Fowler, Martin G. 2004. Evidence for Gloeocapsomorpha prisca in Late Devonian source rocks from Southern Alberta, Canada. Organic Geochemistry 35: 425441.

3. Krts, Aile 1992. Ordovician oil shale of Estonia origin and palaeoecological characteristics. Webby, Barry. D.; Laurie, John. R. (ed.). Global Perspectives on Ordovician Geology. Balkema, Rotterdam: 445454.

4. Laumets, Liina jt. 2006. Kukersiidi pritolu probleeme. Puura, Ivar; Pihu, Silvia (toim.). XXIX Eesti Looduseuurijate Pev. Plevkivimaa loodus. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu: 3439.

5. Lille, lo 2003. Current knowledge on the origin and structure of Estonian kukersite kerogen. Oil Shale, 20: 253263.

6. Мянниль, P.; Бауерт, X.; Пуура B., 1986. Зaкономерности распределения и накопления кукерситов. Пуура, B. (ред). Строение сланценосной толщи Прибалтийского бассейна горючих сланцев. Таллин, Валгус: 4854.

7. Зaлесский, M. 1917. O мoрском сапропелите силурийского возраста, oбразованнoм синe-зeленoй водорoслью. Изв. Императорскoй AН 4: 318.



Ivar Puura
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012