Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Ida-Virumaa linnuklubi ja linnupaigad

Kontrastirikkal Ida-Virumaal leidub kaunist ja pnevat krvuti muret valmistavaga. Siinne linnustik on kui indikaator, mis aitab tunnetada, kas tstusest kurnatud loodus suudab veel tasakaalu hoida.

Meie maakonnaga on seotud palju eelarvamusi; osa neist vastab tele, muist kuulub pigem legendide hulka. helt poolt teatakse suurtstust ja selle keskkonnaprobleeme, teisalt psib seniajani ettekujutus Alutaguse otsatutest plislaantest ja soodest. Tepoolest hlmab Alutaguse ehk Alu linnuse tagune kant suure osa Virumaa idaosast ning metsa ja sood on siin Eesti keskmisest tublisti rohkem. Iseasi, kuidas on lood selle maastiku plisusega: vaevalt leidub inimesest puutumata paiku isegi Alutagusel, millest annab tunnistust kvartalisihtide ja kuivenduskraavide tihe vrgustik.

Ka siinne linnustik on enamjaolt seotud metsaga: Alutaguse on tuntud suurte inimpelglike metsalindude elupaigana. Kuigi maakond on suisa kolmest kljest mbritsetud veega, on siin vhe linnurohkuse poolest pnevaid kohti. Phjaranniku kitsal ja lainetusele avatud rannaribal ei soovi kuigi paljud liigid pesitseda. Ka Peipsi luited sobivad pigem pevitajatele kui lindudele rahulikuks haudumiseks. Ainult Narva je ja veehoidla roostike elav linnuelu meenutab pisut Eesti lneranniku madalaveelisi lahesoppe.


Klubi. Kummatigi leidub ka Ida-Virumaal linnuhuvilisi. Kaheksaliikmeline seltskond oli siinsetel linnuradadel aeg-ajalt varemgi kokku saanud, aga 1. oktoobril 2000, sgisese Birdwatchi ajal, otsustati asutada klubi. Eesmrk oli edendada virumaalaste linnutundmist.

llatavalt menukaks on osutunud klubi linnuvaatlusretked. Ka on paar kohalikus lehes avaldatud kirjutist ajendanud inimesi oma linnumuredega klubi poole prduma. Niteks kurtis ks naisterahvas, et tema koduuele ilmus suur must lind, kes ei taha kuidagi ra lennata. Proua mure oli mistetav, sest linnu toitmiseks kulus iga pev kaks kilo vrsket rime. Vliselt paistis lind igati terve, seeprast soovitasime toitmine lpetada. Mne peva prast helistas sama inimene uuesti ja teatas rmsalt, et lind on ra lennanud. Kuidas kormoran uele sattus, jigi saladuseks. Korra on teada antud pihlapuude otsas sidistavast papagoiparvest. Mistagi oli seekord tegu siidisabadega.

Eriti toredad on olnud lasteritused, neid on tehtud nii eesti kui ka vene keeles. Peaaegu tavaks on kujunenud kevadine linnupe Metaguse phikoolis. Ent kuigi lapsed on agarad kaasa lma, ei ole kestvat huvi veel kellelgi tekkinud. Sestap pole ka klubi liikmete arv suurenenud.


Rannik. Parim mererne linnupaik asub kahe maakonna piiril Kalvis, kus Lahemaa-laadne sopiline rannajoon lheb le Ida-Viru sirgeks ja ksluiseks pangaks. Madala ranna roostikud pakuvad siin varju paljudele liikidele nii rndel kui ka pesitsuse ajaks. Ristpardid, luitsnokk-pardid, viupardid, meriskid ja rusktiirud on siin tavalised, ent ida pool kohtab neid pesitsuse ajal haruharva. Kalvisse satuvad saagijahile ka kalakotkas ja merikotkas.

Kalvist idas tuleb paeklindi all kasvav pangamets merele ige lhedale ning kitsas veererannariba on lainete uhtuda. Pangametsas on lekaalus laialehised puuliigid segamini harjumatult suurte hallide leppadega. Ka linnustik sarnaneb salumetsa omaga, veidi sagedamini kohtab ehk nlva-lehelindu. Klindi uurded ja liivakivi sobivad pesa rajamiseks piiritajatele, rstapsukestele ja kaldapsukestele. Puulatvu mda rndavad kevaditi ja sgiseti vrvulised, thistades oma rndeteed pihlakate, lodjapuude ja sstrapsastega. Aeg-ajalt vib nha haruldusi, niteks 1991. aastal silmas thelepanelik vaatleja Valastel kaelusrstast [1].


Roostikud. Viiekmnendatel aastatel rajatud Narva veehoidla madalad kaldad on roostikku kasvanud ning kevaditi ja suve alguses on hk siin lindude hlitsustest tiine. d on tis rstas-roolindude laulu, mis summutab hpide ja tpikhuikade monotoonseid hdeid. Mitmesugused pardid, ptid, laugud ja taidad asjatavad sugu jtkates pilliroos, mille kohal otsib saaki roo-loorkull. Puhatust lendavad samal eesmrgil kohale kalakotkad ja merikotkas.

Suured roostikualad asuvad ka Vasknarva ja Jaamakla vahel, kohas, kus Peipsi veed Narva jkke voolavad. Siin laiub Struuga luht oma sootide ehk kohalikus knepruugis struugadega. Luhal ja je saartel pesitsevad mustviired, peale hpide ja tpikhuikude on kuuldud ka haruldasemat vikehuiku [2]. Vsastuvates luhaosades vib pesitsusajal kohata soortsu, ent pajupsaste pealetungi tttu on Struugalt taanduma pidanud rohunepid.


Alutaguse. Narva jest lnes ulatuvad soodega vahelduvad metsad peaaegu katkematult Lne-Virumaani. Mneti taigailmelised metsad ei hiilga liigirikkusega, kuid vivad siiski pakkuda meeldivaid llatusi. Nii on mitmel jrjestikusel aastal siin vi seal Alutaguse metsades nhtud-kuuldud habekakku suurte taigametsade lindu [3]. Teine laialdaste okaspuumetsade liik, kes vahetevahel Alutagusele eksib, on laanenr: viimane teade prineb aastast 2001 Puhatu oja rsest kuusikust [2]. Ent mitte ksnes klalised kaugest taigast ei nita Alutaguse vrtuslikkust. Siinsetes metsades elab ka viis kotkaliiki (peale kala- ja merikotka veel kaljukotkas ning mlemad konnakotkaliigid) ja must-toonekurg.


Tstusmaastik, mis paljudele ongi Ida-Virumaa peatunnus ja okiturismi vaatamisvrsus, vib olla ka llatavalt huvitav linnupaik. Plevkivikarjride puistangud ja neil kasvav noor mets sobivad mitmele avamaastike liigile. Nii rkkavad juunikuised puistangud nmmelokese laulust ja kevadhommikuti kudrutavad siin tedred. Haruldane vikepistrik on sna arvukas noortes karjrimnnikutes. Muidu soolindudena tuntud heletildrid on pesapaiga leidnud karjridesse tekkinud veekogudes. Vanemates karjrimetsades vib kohata isegi metsist. Kohtla-Jrve keemiatstuse poolkoksimed, mis inimsilmale iseranis trstitud tunduvad, sobivad siiski tuuletallajale ja sorrile. Tuhamgede tagustel settebasseinidel peatuvad hanede ja partide rndeparved, samuti kogunevad sinna mittepesitsevate sookurgede salgad.


1. Lilleleht, Vilju 1999. Linnuharuldused Eestis 19901997. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne. Hirundo 12 (2): 51102.

2. Ots, Margus; Paal, Uku 2004. Linnuharuldused Eestis 20012002. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 4. Hirundo 17 (1): 3157.

3. Ots, Margus; Klein, Aivo 2005. Linnuharuldused Eestis 20032004. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5. Hirundo 18 (2): 67102.



Indar Zeinet, Margus Pensa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012