Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Mis hendab Narva ja Kongo jge?

Geograafi pilguga vaadates viks vastata Atlandi ookean. Mnigi riigimees viks kosta: need on meie riikide suurimad jed vi meie piirijed. Paljud teavad aga sedagi, et henduslliks on kalakotkas Maria.

Kalakotkas on Ida-Virumaa arvukaim kotkaliik. Meie kutsume teda kll kotkaks, ehkki ta on nende hulgas kige viksem ja paljudes keeltes ei peeta teda selle nime vriliseks.

Kalakotkas on ks phjusi, miks Puhatu soostikust sai looduskaitseala: kmmekond aastat tagasi oli kalakotkaste tihedus seal suurim Eestis. Praegugi pesitseb Ida-Virumaal vhemalt 12 paari le viiendiku kigist Eesti kalakotkapaaridest. Ligi pooltele neist on Narva jgi peamine kalastuskoht. Vhemalt sama palju vib seal kohata Venemaa kalakotkaid.

Kalamehed tunnevad kalakotkast hsti: osav konkurent jb ikka meelde. Praegusel ajal vib kalakotkas end Eestis sna turvaliselt tunda, inimene vaatleb teda pigem imetlusega ja pole andmeid, et neid oleks viimasel ajal ktitud. See pole aga alati nii olnud. Mnekmne aasta eest tegid ka keskkonnamrgid kva laastamistd. Nnda elas eelmise sajandi kaheksakmnendate algul Eestis vaid mni paar kalakotkaid. Vlja suri Lnemere-rne asurkond, alles jid vaid ksikud Puhatu, Emaje-Suursoo ja Karula paarid: ilmselt oli kala seal vhem saastatud.

Kalakotkas pesitseb krge puu, enamasti mnni ladvas. Pesalt peab olema nha kik mbruskonnas toimuv. Kui naaberpuud sirguvad pesapuust krgemaks, siis jtab ta pesa maha. Et asurkonda tugevdada, on Eestis viimase paarikmne aasta jooksul ehitatud ligi kolmkmmend tehispesa, tavaliselt allakukkunud looduslike pesade asemele. Praegu vime meil kokku lugeda 6065 pesitsevat paari. Vaid Lne-Eestis pole populatsioon ikka veel taastuma hakanud, pesitsemist katsetavad ksikud paarid.


Maria pesa asub keset Puhatu sood, seegi on tehispesa. Maria pti mullu 22. juulil, talle paigaldati krgtehnoloogiline Microwavei seljakott. Kahe GPS-saatja ostmist toetasid Eesti Plevkivi ja RMK. Teise saatja sai samuti Puhatus pesitsev Erika tnavu.

Sgisrnnet alustas Maria 6. augustil, kohe prast poegade lennuvimestumist. Nii on see emalindudel kalakotka peredes kombeks: nende kohustused muneda, haududa ja pesa valvata on nd tidetud. Isalind, kelle lesanne seni oli kalastada ja toitu pessa tuua, petab poegi saaki jahtima veel peaaegu kahe kuu jooksul prast emalinnu lahkumist ning lahkub alles koos poegadega vi prast neid.

Maria lendas esimese hooga Luna-Valgevenesse Pripjati je rde ja ji sinna poolteiseks ndalaks kosuma. Sealsed kalakasvandused ja metsalaam pakuvad selleks head vimalust. Reis jtkus pikemate peatusteta. Kongo je rde judis ta 13. septembril, olles rnnanud kokku 39 peva. Just peva, sest siti ta ldjuhul puhkas, vaid Vahemerd letades ji peale. Saharast le lennates pidi ta paastuma ligi ndala, sest krbest pole kuigi lihtne kala leida.


Talvituspaik asus Kongo vasakul kaldal; paremkaldalt ei ole fikseeritud htegi asukohta. Jgi on seal 510 kilomeetrit lai ju siis polnud vajadust seda letada. Vasakkaldasse suubub ka pisem lisajgi, millel Maria veetis suure osa ajast. Talvituspiirkonna maastik on sna madal. Kongo vljub aeg-ajalt sngist nnda moodustub ohtralt saari. Je rest on vihmamets maha raiutud, kaugemal aga puutumata. Inimasustus on tenoliselt sna hre. Hulgaliselt leidub leujutustest jnud jrvi ja toitugi on ilmselt piisavalt. Tekib vaid ksimus, mis sunnib Mariat ikka ja jlle tagasi Puhatusse tulema, lendama maha le 7000 km ...

7. mrtsil alanud tagasitee erines pisut sgisesest. Saharas sundis tenoliselt tugev phjatuul vi liivatorm vtma suuna lnde, et mitte asjatult loodusega videldes energiat raisata. Maria tundub olevat kogenud rndur ja teab, mis teha. Olles lbinud 16 riiki ja hel rnnupeval isegi le poole tuhande kilomeetri, judis ta Puhatusse 2. aprillil.

Tnavu pesitses Maria samas tehispesas kus mullugi, paraku olid munad mingil phjusel juba enne poegade koorumist purunenud. Viimased uudised sellesgisese rnde kohta prinevad septembri algusest: Sahara oli selleks ajaks letatud ning vetud suund Taadist Kesk-Aafrika Vabariiki.


Loe lisaks:

Kotkaklubi koduleht: http://www.kotkas.ee/

Mnnik, Riho 2003. Kalakotkas. Eesti Loodus 54 (5): 226228.

Mnnik, Riho 2006. Kalakotkas vajab kaitset. Eesti Loodus 57 (11): 566569.

Mnnik, Riho 2006. Kalakotkas ja tema kaitse Eestis. Hirundo Supplementum 10: 126.

Sellis, Urmas; Mnnik, Riho; Vli, lo 2007. Maria rnnakud: Kirde-Eesti
kalakotka sgis- ja kevadrnde satelliittelemeetriline uuring. Hirundo 20 (trkis).


Kigi Ida-Virumaa kotkaliikide kohta:

Sellis, Urmas 2004. Alutagust asustavad kik Eesti kotkaliigid. Loodus 2: 3435.



Urmas Sellis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012