Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Kolmandik Ida-Virumaast on looduskaitse all

Ilmselt on vrilisemad ja omaprasemad loodusalad Ida-Virumaal vlja selgitatud ja vhemalt lhitulevikus ei ole kavas luua uusi kaitsealasid. Nd on aeg keskenduda kaitse korraldamisele.

Ida-Virumaa looduskaitse ajalugu ulatub enam kui 70 aasta taha. Esimese loodusobjektina siin kandis veti 1936. aastal kaitse alla toonast presidendilossi mbritsenud Oru park. Selle hooldamine andis td rohkem kui sajale inimesele. 1938. aastal asutati Eesti esimene sookaitseala just Ida-Virumaal Ratva rabas: praegu kuulub see Muraka looduskaitseala koosseisu.

Pikka aega oli Ida-Virumaa teiste maakondadega vrreldes erilaadses seisus. Kuigi kaitstavad alad vtavad enda alla ligi kolmandiku maakonna pindalast, polnud seal halduspersonali. Kaitset korraldas Ida-Virumaa keskkonnateenistus, samuti omavalitsused, riigimetsa majandamise keskus, klaseltsid ja muud hendused. Need tegutsesid suuresti projektiphiselt, tagamata tde jrjepidevust ja jtkusuutlikkust. Kuid selle paikkonna tstusmju ja loodusalade suur klastuskoormus vajavad pidevat thelepanu ja uurimistd. 2006. aastal loodi riikliku looduskaitsekeskuse Ida-Viru regioon ja ametisse asus viis spetsialisti.

Siinsed kaitsealad on vga eriilmelised: alates klindist ja pangametsadest kuni metsade, soode, Peipsi rannaluidete, Narva vanajgede ja luhtadeni. Kokku on Ida-Virumaal 5 looduskaitseala, 18 maastikukaitseala, 10 hoiuala ja 16 kaitsealust parki. Peale selle hulk kaitsealuseid psielupaiku ning ksikobjekte.


Soostikud. Ida-Virumaa suurimad ja leeuroopalise thtsusega kaitsealad Muraka, Puhatu, Agusalu, Sirtsi ja Selisoo on loodud Alutaguse soostike hoiuks. Kigil neil aladel elab palju kaitsealuseid liike: kotkad, must-toonekurg, metsis, lagerabade haudelinnud, lendorav, kpalised jt.

Muraka looduskaitseala (LKA) hlmab paljude hinnangul ht kaunimat ja suurimat looduslike mrgalade tervikpiirkonda Eestis. Sellel on ka omalaadne kultuurilugu. Maailmast lbimatute maastikega eraldatud talukohad toimisid vanasti enamiku aastast naturaalmajandusel, liikuma pseti vaid talvekuudel le klmunud raba taliteede. Talupered olid suured, just nagu vikesed klad. Praeguseni hooldatakse Muraka LKA edelaosas asuvaid Tagaje ajaloolisi lamminiite (# 1). Eestis ainulaadne on ka siinne voolava veega ubalehe-tarnamre, mis sarnaneb Soome aabasoodega: mineraalpinnasetoiteliste sageli leujutatavate mrgaladega.

Puhatu LKA hlmab umbes viiendiku kunagisest Eesti kige suuremast (57 000 ha) mrgalade kompleksist, millest suure osa on hvitanud plevkivi- ja turbatootmine, aga ka metsakuivendus. Ala ilmestavad seitse vikest rabajrve ning idaossa jv Poruni jgi seda palistavate liigirohkete lammimetsadega (# 2). Puhatu heks suurimaks rikkuseks peetakse tema linnustikku, loodusteadlaste hinnangul on just Puhatusse koondunud siin kandis enim esimese kategooria kaitsealuseid liike. Muu hulgas pesitseb siin philine osa Eesti rabap asurkonnast.

Edelas klgneb Puhatuga Agusalu LKA, mille eripra on sood lbivad kriivad pikad metsaga kaetud liivavallid (# 3) ning suur siirdesoode osakaal. Sirtsi LKA sood on vga laukarikkad, neid mbritsevates metsades pesitseb aga Eesti suurim ja elujulisim lendorava asurkond. Selisoo loodusala (# 4) on justkui omalaadne raba mudel: keset metsa paiknev korraprase kuju ja esinduslike laugastikega vljakujunenud krgraba koos kigi mbritsevate leminekumaastikega.

Soostike hoiu suurim probleem on mbruskonna majandusmetsade ja turbatootmisalade kuivendamine (# 5), see rikub veereiimi kaitsealade servades, samuti lbivad alasid kuivendusssteemide eesvoolud kraavid, mis juhivad kuivendusvee looduslikesse veekogudesse. Puhatu ja Selisoo veereiimi ohustavad ha lhemale judvad plevkivikaevandused. sna hiljuti on ilmnenud inimeste rumal komme oma maastikukulgurite (ATV-de) vimekust just mrgalade servades proovida. Enamasti on kaitstavate mrgalade maastik nneks siiski sedavrd lbimatu, et rahvahulgad ja sidukid siia ei kipu.


Pankrannik. Phja-Eesti pankrannikut ja sealset elustikku hoiavad Ontika, Udria ja Pite maastikukaitseala (MKA). Kik nad on ainulaadsed. Ontikale jb Eesti pikim (20 km) ja krgeim (55,6 m) pank ning umbkaudu 30 meetri krgune Valaste juga, samuti vga selgelt eristuv ja pidev pangametsade vnd. Pite MKA on tuntud oma hambulise klindiserva ja slkorgude poolest (# 6), klindi jalam on kohati vga kitsas, katkestades pangametsade riba sootuks. Udria MKA iseloomustab Udria park koos Udria oja uuristatud slkoruga, kiviklv rannikul ja kohati kaugele sisemaale taanduv klindiserv, nii et klindi ja ranniku vahele on kujunenud lai metsavnd. Pankranniku kaitsealade probleem on prahistamine nii klindilt alla kui ka mereranna matkaradadel.


Peipsi. Eelkige linnustiku kaitseks on loodud Loode-Peipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Jrvevlja ja Smolnitsa maastikukaitseala eesmrk on hoida Peipsi jrve luiteid (# 11) ning nende vahele tekkinud vikeste sooalade ja tarnakaasikute omapraseid taimekooslusi. Smolnitsas kerkivad laulvate liivadega luitevallid kuni 12 meetri ja Jrvevljal kuni 8 meetri krguseni. Laulvaks liivaks kutsutakse omalaadse koostise ja liivatera ehitusega vga puhast liiva, mis sellel liikudes tekitab jalge all ainulaadset heli. Mlemat luiteala kipuvad matkajad prahistama, luidete pinnast kahjustatakse maastikusidukitega.


Jrved. Kurtna, Uljaste ja Kivinmme (tulevane Juga) maastikukaitsealal on thelepanu keskpunktis jrvemaastikud, htlasi on need Ida-Virumaa populaarseimad puhkealad. Kurtna MKA hlmab 33 jrve ja suure osa Kurtna mhnastikust, siit leiab enamiku Eesti heksast jrvetbist. Jrved on bioloogiliselt vga vrtuslikud, siin kasvavad paljud kaitsealused liigid: rnivetikad, vesilobeelia jt. Ala asub aga ulatusliku kaevandusala keskel ja turbatootmisala vahetus naabruses, seetttu on inimmju sna karm. Lhedal asuvate allmaakaevanduste ning samuti selle tttu, et jrvestikku mjutab lhemaid linnu joogiveega varustav Vasavere veehaare, on jrvede veetase alanenud juba ligi neli meetrit. Vee-elustikule mjub hvitavalt sulfaate sisaldav kaevandusvesi, mida on juhitud lnepoolsetesse jrvedesse.

Uljaste jrve piirab idast 22 meetri krgune Uljaste oos koos mhnadega ja lnest Uljaste raba. Kivinmme MKA hlmab kolme Juga ja kahte Knnu jrve koos neid mbritsevate metsaste mhnadega. Kigi kolme jrveala klastuskoormus on vga suur, tekitades tuleohutuse ja prahiprobleeme.


Jed. Jgede jrgulisi veelange kaskaade kaitsevad Narva je kanjoni ja Langevoja joa kaitseala. Narva jel oli kunagi Eesti kige laiem ja suurima vooluhulgaga juga, selle jalamil aga Eesti suurim siirdelheliste koelmu. 1956. aastal rajati paarisaja meetri pikkune ja heksa meetri krgune hdroelektrijaama pais. Sellest ajast saadik on jesng koos joaastanguga pooleteise kilomeetri ulatuses kuiv, tekkinud on juba esmane puittaimestik. Looduskaitse seisukohalt oleks vaja seni kuivas sngis taastada veevool vhemalt osaliselt, praegu lasevad venelased siia je peale vast korra aastas (# 7). Ligips kanjonile on riigipiiri ja Kreenholmi manufaktuuri krgete mride tttu vga piiratud.

Langevoja joa kaitsealal asub umbes viie meetri sgavune kanjon (# 8), selle phjas astmeliselt laskuv Langevoja suubub Stke paisjrve Sillamel. Erinevalt piirije kanjonist liigub siin palju inimesi, kellest kipub maha jma rohkesti prahti. Kanjonipervele on tekkinud suvilad: lobudikud, mille olmejtmed samuti lihtsalt pervest alla rndavad.

Narva je vanajgede ja luhtade kaitseks on hiljuti loodud ainulaadne Struuga maastikukaitseala (# 9). Selle pooleteisest tuhandest hektarist ligi kolmandiku vtavad enda alla poollooduslikud luhad, kolmandiku vanajgede veepeeglid, lejnu on kaetud psastike ja soostuvate ning soometsadega. Vanasti veeti siia le je Venemaalt loomakarju sma. Praegu kinnitab hulk kaitsealuseid linnu-, looma-, taime-, putuka- ja kalaliike ala leeuroopalist thtsust. Otsitakse vimalusi hakata poollooduslikke kooslusi taas hooldama: see ji soiku Eesti taasiseseisvumise tttu. Kimas on niidu- ja vee-elustiku uuringud ning seire. Euroopa Regionaalfondi toel plaanitakse eemaldada vanajgedest settekorgid, et taastuks vee ringvool. See parandaks tunduvalt vee hapnikuvarustust ning htaegu vee-elustiku elutingimusi.

leeuroopalise thtsusega jeliste elupaikade kaitseks on loodud veel Tagaje, Phaje, Pada je, Avije, Narva je lemjooksu ja Narva je alamjooksu hoiuala. Euroopa raha toel alustatakse siin ulatuslikke uuringuid ja seiret, suurimaks probleemiks nivad praegu olevat paisud vooluveel ja kontrollimatu kalapk.


Karst. Uhaku maastikukaitseala on loodud Ida-Virumaa suurimale kaetud tpi karstialale, kus peale karstilehtrite (# 10) vib suurvee ajal nha ka vikesi jugasid ja koopaid. Erra jgi kaob Uhakus maa alla ja tuleb allikatena vlja alles Purtse je res ja phjas. Karstilehtrite lbimt ulatub 65 meetrini ja sgavus le kuue meetri. Seni on alalt koristamata kummaline asfalditaoline pehme ollus nn. pigi (# 10). See on videtavalt tekkinud kemikaalidest, mille on karsti veessteemi paisanud Kivili keemiatstus. Raske elda, mida sellega tuleks ette vtta.


Iisaku oos ja Vaivara Sinimed. Iisaku ja Vaivara maastikukaitseala on loodud omapraste pinnavormide Iisaku oosi ja Vaivara Sinimgede kaitseks. Iisaku oosil asub Ida-Virumaa krgeim looduslik punkt Trivere mgi (94 m) ning ainuke teadaolev paik Eestis, kus lendorav elutseb suisa asula territooriumil, vikeses metsatukas matka- ja suusaradade vahetus naabruses. Vaivara Sinimed on tuntud ajaloolise lahingupaigana, ent pakuvad ka geoloogilist mistatust: kuidas need keset lauskmaad krguvad pangalaadsed moodustised leldse on tekkinud? Vaivaras leidub pangametsailmelisi kooslusi ja hooldatavaid niite, lahustkina on sellele liidetud ka ks piirkonna vheseid silinud loodusmetsi Viivikonnas. Mlemal kaitsealal toob suur klastuskoormus omajagu muresid.


Puisniidud ja metsad. Metaguse maastikukaitseala (# 12) on Ida-Virumaal seni ainus, kus hoitakse ja taastatakse puisniite, sealne tammik on ks Eesti phjapoolsemaid ja ainus Ida-Virumaal. leeuroopalise thtsusega metsaelupaikade ja liikide kaitseks on loodud Atsalama ja Raju hoiualad. Vanad metsade ja nende loomastik vajavad hoolt ka viksel ja eraldatud Paadenurme looduskaitsealal.


Pargid. Oru pargi maastikukaitseala ja veel 16 parki (Aa, Iisaku, Illuka, Jrve, Kalvi, Kiikla, Kukruse, Kurtna, Maidla, Metaguse, Pagari, Pssi, Saka ja Voka misa pargid ning Narva Pimeaed ja Jhvi linnapark) pakuvad peale maastikuilu ka palju huvitavat omapraste liigirikaste puistutena. Vhe teadvustatakse, et Ptsu suveresidentsina tuntud Oru park on ksiti suurim (75 ha) ja maastikuliselt huvitavamaid ning liigirikkamaid parke Eestis. Vhe tuntud, kuid huvitava ajalooga on Voka misapark, mille kaunistamise vttis 18. sajandi lpus sdameasjaks oti pritolu hertsoginna Elizabeth Chudleigh ks toonase Euroopa rikkamaid daame.

Parke hooldavad peamiselt kohalikud omavalitsused, paremini on silinud need, mille misad on kasutuses psinud, niteks koolide vi vallakeskustena. Enamasti ei vimalda rahanappus aga parke jtkusuutlikult hooldada.


Vljaspool kaitsealasid on esmathtis hoida parimaid haruldaste liikide elupaiku ja kasvukohti psielupaikadena. Ida-Virumaal on suhteliselt rohkem kui mujal Eestis lendorava ja metsise elupaiku (vastavalt 25 ja 19). Viimaste aastate seire on nidanud metsise asurkonna elujudu ja kasvu. Lendorava kohta ootame andmeid tnavu alustatud seirest raadiosaatjate abil.

ksikobjektidest on Ida-Virumaal kaitse alla vetud 8 rndrahnu vi kiviklvi Olgino, Oonurme, Oru pargi, Peri, Sirtsi, Udria, Varja ja Vrnu; 2 astangut Aluoja joa astang ja Trvaje joa astang ning 27 plispuud vi puuderhma. Puudest tuntuim on kindlasti nn. ikini mnd ehk Musumnd (Vene kunstnik Ivan ikin olevat armastanud selle all maalida). Selle psakujulise vraga vimsa puu kohta rgib rahvasuu hulga lugusid: ks neist lubab, et puu all suudelnud armunud jvad igavesti kokku. Kllap seetttu jtavad inimesed tnapevalgi puu okstele linte ja muid ande. Teine laiemalt tuntud puu Kureme tamm arvatakse olevat jnuk kunagisest eestlaste phast hiiest. Just selle puu all olevat Kalevipoeg ilma jnud nii juustest kui ka jalgadest. Praegu asub tamm Kureme Phtitsa nunnakloostri surnuaial ning sellele kivad austust avaldamas vene igeusklikud. Et takistada tammekoore kui ravimi vi suveniiri likamist, ehitati tema mber omal ajal isegi aed, ent ndseks on ta siiski tielikult kuivanud.


1. Alutaguse matkaklubi koduleht: www.matkaklubi.ee

2. EELIS (Eesti looduse infossteem): http://eelis.ic.envir.ee

3. Estonica teabekogu: http://www.estonica.org/

4. Kaitsealade kaitse-eeskirjad: www.riigiteataja.ee

5. Leito, Tiit jt. 2007. Eesti kaitsealad. EV Keskkonnaministeerium. Eesti Loodusfoto.




Kaili Viilma
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012