Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2007/9
Millised on Ida-Virumaa suurimad keskkonnaprobleemid?

Ida-Virumaal on viimastel aastatel rohkesti investeeritud keskkonnakaitseobjektide ehitusse: rekonstrueeriti Narva linna heitveepuhastusseadmed, peaaegu on lpetatud Sillame radioaktiivsete jtmete hoidla katmine ja ohutustamine jne. Tehtud on vga palju, kuid sellega ei saa siiski veel rahule jda.

Krge hind maailmaturul meelitab litootjaid laiendama plevkivili tootmist ja tarbimise kasv tootma rohkem elektrit. See omakorda eeldab uute kaevevljade kasutuselevttu. Ettevtjad esitasid keskkonnaministeeriumile 2005. aastal 13 plevkivi kaeveloa taotlust enam kui 50 miljoni tonni kaevandamiseks aastas. Taotlused peatati ja seati sihiks ttada vlja plevkivi riiklik arengukava. Selle dokumendi alusel viks plevkivi maa alt vlja tuua kuni 20 miljonit tonni aastas.

huprobleemid Ida-Virumaal on eelkige seotud ettevtetega, kes ttlevad plevkivi vi kellel on suuri pletusseadmeid. Kokku on vlishu saasteallikaid umbes 900 ja 80,2% saasteainete kogusest tuleb elektrijaamadest. Hulk aastaid on Kohtla-Jrvel olnud probleeme vvelvesinikuga, mis tekkis eesktt AS-i Viru Keemiagrupp ettevtetes ja halvasti ttavates heitveepuhastites.

Maakonnas tekib aastas le 14 miljoni tonni jtmeid, mis hlmab Eesti ldkogusest ligi 90%. Ttavate ja mittettavate prgilate all on umbes 2800 hektarit ja neisse on ladestatud 1000 mln. tonni jtmeid. 98% Eesti ohtlikest jtmetest tekib plevkivituha ja poolkoksina Ida-Virumaal. Keeruline probleem on olmejtmete sortimise tagamine alates 2008. aastast.

Joogiveevarustusssteemid on eriti vananenud Kohtla-Jrvel, kus torustikud on le 4050 aasta vanad. Arvestades Euroopa Liidus kehtestatud joogivee kvaliteedi nudeid, on lhitulevikus vaja vett enne kidelda. Et vhendada puhastusseadmete koormust, tuleb Ida-Virumaa linnades ehitada vlja sadeveessteemid.

Ka siinne elu on viimastel aastatel muutunud paremaks, mistttu kinnisvaraarendajate pilgud on pratud Ida-Virumaa looduskaunitesse kohtadesse. Nii on detailplaneeringuid algatatud Peipsi jrve res, Narva-Jesuu ja Narva linna lhedal ning merersetel aladel Sillamelt Purtseni. Samas ei taheta mista, et peab vlja ehitama ka hisveevrgi, kanalisatsiooni ja heitveepuhastusseadmed. Probleemiks vivad kujuneda looduskaitsepiirangud ja keskkonnamjude hindamise nue.



Agu Vrime, Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012