Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Kas Struuga prandmaastikku saab veel psta?


Ida-Virumaa suurim luhaala laiub ligi 1300 hektaril Narva je lemjooksul, Vasknarva, Jaama ja Karoli kla vahel. Karja- ja heinamaana kasutati Struuga luhta mdunud sajandi lpuni. Majandamise lppedes muutub luht lausa aastatega, mitte aastakmnetega. Veekogude kaldad roostuvad, niiskemad kohad mtastuvad, kuivemad kohad vsastuvad.


Sna struuga puudub Eesti entsklopeediatest, leksikonidest ning ka kohanimede registrist. Millal ja kes sna eesti keeles kasutusele vttis, on tagantjrele raske kindlaks teha. Jaama je algne venekeelne nimi oli Ямская Струга. Яма thendab auku, sgavamat koht maa sees; струг hvlit, kaaprauda; стружка laastu. Jaama jest ja Karoli ojast Narva je lhte poole leidub rohkesti vanajgesid arvukate sootide ja krgemate pndakutega luhal ning kik need on testi kaardus hvlilaastude kujuga.

Ndisajal kibivad kirjanduse mjul eestindatud misted: struugad vanajed ja soodid; Struuga luht Jaama kla vastas olev luht, mis piirneb vanajgedega; Struuga jgi Jaama jgi; struugamaastik iseloomustab kogu ala, mis jb Struuga maastikukaitseala piiresse [1].

Struuga ala hakkas kujunema, kui Narva jgi murdis endale tee Peipsist Soome lahte umbes 6000 aastat tagasi. Tekkinud esmane lamminiit li eelduse inimasustuseks. Kiviaja lpust ja pronksiaja algusest (umbes 4000 aastat tagasi) on Narva je lhtest leitud silmaga kivikirves, mis on vanim sealt kandist leitud ese [3]. Inimasustust soosis laevatatav Narva jgi ning Peipsi jrv. Piirkonna kirjalik ajalugu algab 1349. aastast, mil Liivi ordu hakkas Vasknarva, oma valduste idapoolsemasse punkti, kindlust ehitama [4].


Mdunud sajand ja eriti selle teine pool on toonud kaasa prdumatud muutused mbritsevas. Kadunud on meie vanavanemate silmadele avanenud vaated ja hbumas on meeltes olnud paigad. Vanemad inimesed mletavad, et Vasknarvast oli nha Jaamakla kiriku kuplit ja Jaamaklast Vasknarva kiriku kupleid. Nd segab vaadet noor lammimets. Muutus on olnud nii kiire, et keegi ei mleta, millal harjumusprast vaadet htkki enam ei olnud.

Vasknarva soo oli puudeta ja heinamaana kasutuses kindlasti 1920ndatel aastatel, mida tendavad tolleaegsed kaardid ja fotod. Juba 1951. aasta kaardil on soo kujutatud metsastununa. Soo ja luha vahel asus tamme lekaaluga hiskasutatav puiskarjamaa, see on selgelt kaardil veel 1948. aastal. Kidurad tammed on praeguseni alles kiiremakasvuliste mndide vahel [2].

Struuga ala oli enne Teist maailmasda jaotatud mitmesuguse suurusega kruntideks. Suurim maaksus oli tol ajal Vasknarva kla hismaa, millele jrgnes suuruselt Jaama kla hismaa. Maid olid Struuga alale soetanud talunikud alates Kuremest ja lpetades peaaegu kigi Peipsi phjakalda kladega (Katase, Alaje, Smolnitsa jt.).

Peipsi phjakalda talunikud viisid oma heina paatidega enne klmi luhalt, teised klad talvel taliteed pidi. Karoli luhal tegid heina ka inimesed teisel pool Narva jge asuvatest kladest, mis tollal kuulusid Eestile (Perevolok, Kukin-Bereg jt.).

Tihti on videtud, et Struuga luhtadele toodi kariloomi Vene-poolselt kaldalt. See pole siiski leidnud kinnitust ei dokumentide abil ega klaelanike ksitluste phjal (Kalle 2005). Kolhooside ajal karjatati Jaama kla lauda loomi Jaama luhal. Selleks oli rajatud mitu silda le vee. Hiljem olid noorloomad vabapidamisel sellel luhal suvi lbi. Veel 1980ndatel oli niidetavat pinda Vasknarva luhal 700 hektarit, sealt saadi nii heina kui ka silo. Karoli luhta niitsid eraloomapidajad.

Kaudselt mjutasid Struuga luha metsastumist maaparandustd. Suuremad muutused toimusid 1930ndatel, 1950ndatel ja 1980ndatel maaparanduskampaaniate ajal, kui rajati kuivendusssteeme, svendati jgesid ja kaevati vanajgede pikendusteks kanaleid. Suurveest tingitud leujutuste ulatust piirasid tunduvalt 1930ndate aastate lpul Narva je lhtesse rajatud buunid.

Ndisajal on kraavid, kanalid ja buunid ummistunud paksu settekihiga, mis hakkab ohustama vanajgedes ja sootides elavaid kaitsealuseid liike, nagu vingerjat ja hinku. 2005.2006. aasta talvel soodid klmusid ja seal elanud tuhanded eri liiki kalad lmbusid. Kanalite ja sootide hendusi Narva jega on kavas peagi setetest puhastama hakata.


1999. aasta kevadel elas Vasknarvas viimane kla hiskasutatav hobune, kes kevade poole kippus khnaks jma. Enamasti hulkus loom sihitult klavahel ja otsis toitu. Samal aastal tehti ka viimast korda klarahvaga hiselt heina ning sellest sai talvel snuks kla viimane lehm.

Hiljem Jaama luhta enam ei niidetud ega karjatatud, kuigi klas peeti lambaid, lehmi, kitsi ja hobust. Karoli klas, kus veetakistus kla ja luha vahel on viksem, nii et seda saab letada lihtsamalt ning luha serva on mugavam randuda, asusid suviti he peremehe lambad-kitsed (kokku kuni 25 looma), kes viidi paadiga luhale ja lasti seal vabapidamisele. Loomade kadumist polnud karta, sest mrjemale niidule loomad ei linud. 2004. aastal vana mehe jud loomadest enam le ei kinud ja ta ms kogu karja maha. See ji viimaseks majandatavaks aastaks kogu luhtade alal.

Struuga lahte on korduvalt inventeeritud, esiti le kmne aasta tagasi. Inventuuride phjal on valdav osa luhast vhemalt mduka looduskaitsevrtusega. Elupaigatpidest on Struuga alal kaitse all jed ja ojad ning lamminiidud. Kaitseseisukohast olulisimad pesitsevad linnud on rohunepp ja soorts; imetajatest tiigilendlane; kaladest vingerjas, harilik hink ja harilik vldas; selgrootutest rohevesihobu; taimedest sinine emajuur.

Struuga ala kaitse peab olema kompleksne ja lbimeldud. 2004. aasta talvel raiuti Jaama kla juures loodushoiu toetusel vsa kohtades, millel kaitse seisukohalt polnud erilist vrtust. Juba aasta hiljem oli nha, kuidas raiutud vsa asemele kasvas uus ja tihedam. Tnavu uuris prandkoosluste kaitse hing Struuga lamminiitude seisundit ning andis soovitusi, kuidas majandamist korraldada. Riikliku looduskaitsekeskuse eestvttel ja rahalisel toetusel on kavas juba tuleval aastal taas alustada niitmist ja karjatamist, eesktt Vasknarva-poolses osas.


1. Ainsoo, Lembit; Ainsoo, Uno 2005. Saatsest Vasknarvani: Peipsiveere kultuuri- ja loodusrada. MT Liivimaa Mlu, Tartu.

2. Kalle, Raivo 2005. Struuga luha ajalooline kujunemine, tnapev ja majandamissoovitused. Lput loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Ksikiri. Eesti Maalikool. Tartu.

3. Kriiska, Aivar 2004. Inimene ja loodus esiajal. Kukk, Toomas (toim.). Prandkooslused. pik-ksiraamat. Prandkoosluste Kaitse hing, Tartu: 1343.

4. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus EestiVene suhetest. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.



Raivo Kalle
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012