Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2007/10
Kas kartulimardikat vib Eestis edaspidigi nii palju olla kui tnavu?


Kartulimardika (Leptinotarsa decemlineata) kodumaa on Phja-Ameerika. Euroopasse judis ta 19. sajandi lpul, kuid lplikult kinnistus siin alles aastakmneid hiljem. Uusasukad olid saabudes nii klmarnad, et nende leviku vimalikuks piiriks peeti 5254 phjalaiust. Hoolimata ennustustest hakkas kahjur siiski tasapisi phja poole liikuma. Eestis leiti esimesed mardikad 1965. aastal, jrgnes aastaid, kui temast polnud meil midagi kuulda.


Tnu vga heale kohastumisvimele on meil vlja kujunenud kohalik populatsioon, seetttu jeti kartulimardikas vlja 2000. aasta uues taimekaitseseaduses toodud karantiinsete kahjurite nimekirjast. Paarikmne aastaga on meil talvituva mardika klmakindlus suurenenud ligi 2 C vrra. Eesti talved vivad olla vga kontrastsed. Viie aasta jooksul oleme jlginud mardika talvitumist pllul. 2002/2003. aasta vga karm talv ligi 30 C kestvate pakastega sai saatuslikuks vaid rasketes savimuldades talvituvatele mardikatele, kergemates hurikastes muldades ji viiendik mardikatest ellu.

Kartulimardikas on siia judnud ja siia ta ka jb. Tema arvukust pole vimalik prognoosida, sest pldudel tegutsevad nii meie omad mardikad kui ka migrandid. Kui suur on hel vi teisel aastal sissernne, oleneb ilmast. ikesega kaasnevate huvooludega vivad suured mardikate parved kanduda lunapoolsetelt aladelt sadade kilomeetrite taha. Kui kevadsuvel valitsevad luna- vi kagutuuled, juavad nad meile, ja mitte ainult pldudele. Nii juhtus ka sel aastal, mardikad judsid metsatalu pldudele, kus neid varem pole kunagi olnud, neid vis kohata linnatnavatel ja mererannas.

Kartulimardikas kuulub maailma kolme kige mrgiresistentsema putuka hulka. Trje ei anna enam tulemusi. Ei aita soovitus mrke vaheldada: mardikatel on vlja kujunenud multiresistentsus, st. resistentsus eri klassidesse kuuluvate insektitsiidide vastu. Pritsimisel vivad hukkuda ksnes tugud, mardikas elab edasi.

Kui loota, et mardika sissernnet ei tule, viks soovitada rajada uued kartulipllud eelmise aasta omadest kaugemale. Vahemaad on raske soovitada, kirjanduses pakutakse vhemalt 500 meetrit. Meie kogemused nitavad, et juhul kui mardikal tuleb uuele pllule judmiseks lbida tema jaoks raske maastik, niteks talivili, niitmata tihe rohi, psastik jm., siis vib vahemaa olla mitu korda lhem. Talvitunud mardikate tiivalihased ei ole veel vlja arenenud ja toidutaimeni peavad nad kndima, lendama hakkavad nad alles prast toitumist.



Klli Hiiesaar, Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna vanemte
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012