Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2007/10
Millist mju on avaldanud metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine?

Esimene vaktsineerimiskampaania oli 2005. aasta oktoobris-novembris, kui lennukitelt klvati vaktsiini umbes 25800 km alale. Alates 2006. aastast klvatakse vaktsiini kogu Eesti territooriumile kaks korda aastas ning seda jtkatakse seni, kuni marutaudi enam ei diagnoosita.

Kampaania jrel hinnatakse igal aastal vaktsineerimise thusust. Selleks ktitakse rebaseid ning khrikuid, et uurida, kas nad on vaktsiini snud vi mitte ning kas neil on tekkinud haiguse vastu piisaval hulgal antikehi. Uuringute tulemused nitasid, et 2005. aastal oli vaktsiini snud 73% loomadest, 2006. aastal aga 85%. Vereanalside tulemuste phjal vib elda, et 55% uuritud loomadest olid marutaudi vastu kaitstud.

Vaktsineerimise tulemuslikkuse kige olulisem indikaator on eelkige marutaudijuhtumite arvu muutus vaktsineeritud alal. Vttes arvesse marutaudi peiteaega, immuunsuse saavutamiseks oluliste antikehade tekkeaega ning vaktsineerimise perioodi, peaks taudijuhtude arv hakkama vhenema 2005. aasta detsembrist vi 2006 jaanuarist. 2006. aastal diagnoositi marutaudi mai lpuks 97 korral, neist ainult 16 juhtu tuli ette 2005. aastal vaktsineeritud alal ja vaktsineerimispiiri lhedal. 2005. aastal pandi marutaudi diagnoos samal ajavahemikul samuti 97 korral, neist 56 oli nn. 2005. aasta vaktsineerimisalas. Tnu kahele 2006. aastal korraldatud vaktsineerimiskampaaniale vhenes marutaudis loomade arv mrgatavalt. 2006. aastal diagnoositi see taud 17 juhul, 2005. aastal oli see nitaja samal ajaperioodil 169.

2006. aastal uuriti 588 marutaudikahtlusega looma, neist positiivseks osutus 114 (101 mets- ja 13 kodulooma). 2005. aastal olid need nitajad vastavalt 772 ja 266 (229 ja 37).

Tnavu on heksa kuu jooksul laboris uuritud 279 haiguskahtlusega looma, neist neljal on diagnoositud marutaud.

Senist metsloomade vaktsineerimisprogrammi vib pidada vga edukaks. Kui enne seda diagnoositi haigust keskmiselt 150300 loomal aastas, siis vrreldes eelnevate aastatega on marutaudijuhtumite arv tunduvalt vhenenud kogu riigis. Siiski kulub marutaudivaba maa staatuse saavutamiseks veel vhemalt 45 aastat, kuna viiruse trjumine metsloomade populatsioonist on keeruline ning pikaajaline protsess.



Marjana Laine, veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiubroo juhataja kt.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012