Eesti Looduse fotov�istlus
2007/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2007/10
Tundmatu loom ründab vihmaussi


Mõned päevad tagasi juhtusin peale ühele kahevõitlusele, kuidas väike uss suuremat ründas. Kunagi nägin Inglise dokumentaalfilmi röövussikesest (ei mäleta nime), kes on võõrliigina Inglismaale jõudnud ja seal vaenlasi kohtamata vihmausse ära sööb. Midagi sarnast selles võitluses oli, aga dokumentaali nägin aastaid tagasi ja suurt ei mäleta. Fotoaparaadi tõin välja, salvestasin minutise filmilõigu ja mõned pildid. Igatahes huvitav oleks teada saada, mis elukas minu vihmausse ähvardab?


Kommenteerib entomoloog Mati Martin:

Looduses valitsevad loomade vahel väga mitmesugused suhted. Kõik me oleme filmides näinud, kuidas suured kiskjad saaki jälitavad, ründavad või sellest toituvad. Samalaadne tegevus, kuid tohutult suuremas ulatuses, käib varjatult väiksemate organismide seas rohus, kõdus, urgudes, kivide all ja mujal. Laialdaselt on röövlus levinud ka putukate hulgas. Väga paljude välimuselt silmatorkavate putukaliikide vastsed või ka valmikud on röövtoidulised.

Pildi autor on tabanud hetke, kui ühe jooksiklaste perekonda kuuluva mardikaliigi vastne ründab endast tunduvalt suuremat vihmaussi. Sellist vaatepilti ei näe inimese silm kuigi sageli. Jooksiklaste vastsed, nagu ka mardikad, on kõik röövtoidulised ning muude toiduobjektide hulgas ründavad ka vihmausse. Vastsetele on iseloomulik tume, selja-kõhu suunas veidi lamenenud lüliline keha ning mõõtmetelt on nad pikemad kui mardikad. Pilt ei võimalda määrata vastse liiki ega suurust, küllap on tegemist mõne suurema liigiga. Eesti jooksiklastest on suurim kuni 40 mm pikkune nahkjooksik (Carabus coriaceus). Temast veidi väiksemad, kuni 34 mm pikkused, on silejooksik (C. glabratus) ja violettjooksik (C. violaceus; #2). Norras, Rootsis ja Taanis on vihmausside ründajana silma paistnud jooksiklane Carabus auratus. Pisemad jooksiklased ründavad, oma võimete järgi, pisemaid vihmausse.

Igatahes ei maksa vähemalt selle pildi põhjal karta, et nii kõik vihmaussid ära süüakse. Uurimused on näidanud, et looduslikes kooslustes ei vähenda kohalikud mardikad ja nende vastsed vihmausside arvukust oluliselt. Iseasi on muidugi võõrliigid. Neid meil seni veel õnneks teada ei ole.


Toimetus päris vihmausse ähvardava ohu kohta ka rõngusside asjatundjalt Tarmo Timmilt. Selgus, et filmist tuntud tegelane, kes Inglismaal vihmausse hävitades palju pahandust teeb, on ripsuss Bipalium kewense (# 3), Uus-Meremaalt sisse toodud ning vihmaussidega samas suurusjärgus. Eestisse ta jõudnud pole ja loodetavasti niipea ei jõuagi.



Allan Anniste Järvamaalt Kabalast
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012