Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2007/11
Kuhu avaneb Roheline Värav?


Roheline Värav ilmub kord kuus Sirbi vahel. Kas see tähendab, et peame harima Sirbi lugejat, kes on juba isegi üpris haritud? Jah, kindlasti.


See harimine tähendab toimetajatele aga enamat kui tekstimassiivide ladumist lehekülgedele. Tahavad tekstisepad seda tunnistada või mitte – ajaleht algab maketist, pildivalikust, kujundusest-küljendusest. Rohelise Värava võti ongi nendesse kujunduskihtidesse peidetud, kui lugeja seda otsida tahab. Aga ta ei pea, sest värav on juba avatud. Võib sisse astuda ja ringi vaadata.

Olen nii Rohelise Värava ajalehte kui ka portaali www.greengate.ee toimetades kogenud, et nn. rohelistele teemadele on omane teatav nukrameelsus, kibestumus, isegi meeleheide.

Peame muudkui rääkima sellest, et maailm on hukas. Et vihmametsad hävivad, et jäämäed sulavad, et lapsed on järjest allergilisemad, et kinnisvaraspekulandid ei näe oma mammonast kaugemale.

Süvaökoloogid selgitavad, et meie maailm on liikumas pikas ja järsus kurvis, mille taga avaneb uus ökoloogilise mõtlemise valgus, mis muudab kõiki inimesi maailmas. See kurv võib veel kesta sajandi, enne kui roheline ilmavaade saab kõikehõlmavaks. Praegu peame kandma muutumise raskust, hambad ristis võitlema, vastu seisma, lükkama jala lolluse ukse vahele ning seda seal hoidma.

Kuidas hoida häviva looduse keskel rõõmsameelsust? Linnuparvi vaadeldes? Rääkides rasvatihastega, kes hommikul vastu akent kopsivad, nõudes teri? Sügades oma peni kõrvataguseid? Kastaneid taskusse korjates? Ostes Eestis valmistatud mahla, Eestis kasvatatud tomateid, püüdes ise kala? Võimalusi leidub tuhandeid.

Õige äratundmise tundlad peavad vaid puhtad olema, neid peab puhastama igal õhtul ja hommikul, nagu rasvatihane oma sulestikku puhastab või peni käppa lakub.

Roheline Värav püüab olla rohkem signaalide koguja kui nende saatja. Justkui radar, mis jälgib maailma. Millised on meie vastuvõtu lainepikkused, sõltub meist enestest, meie antennide puhtusest ja võimest häid signaale müra seest eraldada.

Tundub, et rohelist signaali on hõlbus ära tunda, et neid signaale tuleb üha rohkem. Selles äratundmises varjubki meie ettevõtmise lootusrikkus. Maailm näibki olevat selles kurvis, mille taga paistab äratundmise roheline valgus.



Juhani Püttsepp, Rohelise Värava peatoimetaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012