Heleroosa … ei, ärge arvake, et jätkuks tuleb “lõhnav paradiis”, nagu ühes tuntud laulus. Pakuksin hoopis huvitavamat sõnastust – heleroosa tamm.

Korjasin ühe tuttava püramiidtamme alt mõned tõrud. Panin need mulda oma parkmets-aias. Ühele näis koht sobivat ja järgmisel kevadel tõusis mullast väike vitsake. Minu suureks üllatuseks kasvasid selle külge roosad lehed. Võib-olla ei peakski siinkohal eriti imestama, sest on märgatud, et päris sageli sünnivad siia ilma valgetena mitmed taimed, puud nende hulgas. Et ka tammed, sellele on juba kümmekond aastat tagasi viidanud Luua metsanduskooli õppejõud Vello Keppart (vt. EL, 1998, märtsinumber).

Vaimusilmas nägin tulutoovat äriplaani. Värava taga huvilised troppis ja lapselapselapsed müüvad heleroosa püramiidtamme istikuid – kujutage ette, kui kaunis on see suure puuna.

Päev pärast seda, kui jäädvustasin roosa üllatuse fotole, selgus, et olin enese teadmata olnud ettenägelik. Heledad tammelehed olid saanud veel kellegi tähelepanu osaliseks. Kahtlustasin vareseid või ümbruskonnas tegutsenud jultunud hakiparve (hernepeenralt sain vaid kaks kauna). Arvatavasti lootsid nad head nokatäit, aga pidid pettuma. Kõik lehed, suuremad ja väiksemad, olid kistud ribadeks. Need läksid paari päevaga pruuniks ja varisesid. Mõne aja pärast tekkis uus lehekodarik, sedapuhku täiesti valge. Paraku kisti ka need narmasteks. Siis tegin tamme ümber pulkadest aia. Aga nooruki kasvuhimu oli jämeda kohtlemise tagajärjel pärsitud. Uus lehekodarik jäi väikeseks, veel heledatel lehekestel võis märgata rohekaid laigukesi. Igatahes lõi see tugeva mõra eespool nimetatud äriplaani. Jään põnevusega ootama uut kevadet.

Teine üllatus tabas mind jällegi kaevukaane avamisel (ikka seesama kaev, mis siiani suuri nälkjaid toodab – vt. augustikuu Eesti Loodust). Nagu enamik meist, olen kerakujulisi herilasepesi kohanud kõikvõimalikes kohtades. Üks mis kindel, alati on nad olnud hallid. Seepärast võite aimata mu imestust, kui kaevukaane alaküljelt leian hoopiski beeþika kera, herilane lennuavast sisse-välja sebimas. Mis see siis nüüd on? Kas herilased ehitavad ka juba europesi?

Tegelikult on herilaseliike päris mitu. Tekkis väike kahtlus, et ka pesa ehitusmaterjali värvus võib ülepea sõltuda sellest, mis liiki on herilane. Neid määrama hakata ma ei riski.

ENN LUMET ELVAST

Kommenteerib taimefüsioloog Evi Padu:

Iga tähelepanelik looduses liikuja on kindlasti märganud tavapärasest erinevat värvi lehtede või õitega taimi. Valgeid idandeid on leitud näiteks paljudel kuuse-, haava-, kase-, papli- ja teiste puude liikidel. Loomuliku värvi puudumist – albinismi – põhjustab pigmentide puudumine. Pigmendid on ühendid, mis neelavad teatud lainepikkusega valguse ja peegeldavad või lasevad läbi muu pikkusega laineid. Tuntumad neist on rohelist valgust vähe neelavad klorofüllid. Et klorofülli ei tekiks, piisab vaid ühest mutatsioonist väga paljude geenide hulgas. Lehtedele ilmunud rohelised laigud viitavad sellele, et muteerunud pole mitte kõik taime rakud, vaid üksnes ühe rakuliini järglased: osa taimest pigmenteerus normaalselt.

Klorofüllipuuduse võis põhjustada ka häire idude de-etiolatsioonil. Nõnda nimetatakse muutusi pimedas kasvanud taimes, kui ta kohaneb valgusega: see keerukas protsess tuleb alati ette võtta ka idudel, kui nad jõuavad maapinnast välja. Küllalt sageli juhtub näiteks, et taimerakkudes ei õnnestu pigmentideta etioplastidel muutuda klorofülli sisaldavateks kloroplastideks.

Tammelehtede roosa värvus näitab seda, et antotsüanidiinid neis tekkisid. Need on roosat, punast ja sinist värvi pigmendid taimeraku vakuoolis. Taime lehtedes varjutab klorofüllide roheline tavaliselt teiste pigmentide värvid ära, kuid õielehtedes ja viljades on antotsüanidiinid hästi näha.

Kurvastada hea äriplaani luhtumise üle ei maksa. Klorofüllita taimed ei suuda fotosünteesida, veest ja süsihappegaasist valguse jõul suhkruid moodustada. Seetõttu jäävad nad nälga ja surevad nagunii, kui seemne toiduvarud on ära kasutatud. Küll saab albiinotaimi siirata kasvama normaalsetele taimedele, mis neid siis toiduga varustavad. Nõnda on tehtud lillekauplustes müügil olevad mitmevärvilised kaktused, näiteks “istub” ainult antotsüanidiine moodustav punane kaktus rohelise kaktuse peal. Albiinotaimede seemneid peaks saama tellida vastavatelt ettevõtetelt, huviline leiab kindlasti abi Internetist.

Herilasepesa kohta arvasid asjatundjad Kalle Remm ja Marika Mänd, et küllap oli sel pesakonnal lihtsalt tavapärasest erinevat värvi puitmaterjal käepärast. Beeþe pesi olevat aeg-ajalt siiski kohatud. Kuna ühtegi pesaasukat üle vaadata ei õnnestunud, jääb liik seekord välja selgitamata.