Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/12
Uusi andmeid Eesti ikesekliima kohta


ike on vimas ilmastikunhtus, mille jud vib mnikord phjustada palju pahandust. Rohkelt ikest ei ne me aga igal aastal ega kigis Eesti piirkondades.


ikese sagedus maailmas ja Euroopas. ikese sagedus on vljendatav ikesepevade arvuga kuus vi aastas, mis erineb maakeral paikkonniti suuresti. ldjoontes on kige ikeserikkamad troopilised alad, pooluste suunas ikese sagedus vheneb. Kui ekvaatori piirkonnas on ikest 100150 peval aastas, siis keskmistel laiuskraadidel kahaneb see arv 2040 pevani [3]. ldise sagedusjaotuse erand on aga Teravmgede kllalt sagedased ikesed (Phja-Atlandi hoovuse mju) ning peaaegu ikeseta piirkonnad troopikas Sahara krbes ja Araabia poolsaarel [1].

Maailma kige ikeserikkam paik on Jaava saar, kus ikesepevade arv aastas ulatub 322. Et ikest lb seal peva jooksul mitu korda, siis ulatub selle koguarv aastas ligikaudu poolteise tuhandeni [3]. Suuremad ikesekolded asuvad veel Kesk-Aafrikas (150 peva), Luna-Mehhikos (142 peva), Panamas (135 peva) ja Kesk-Brasiilias (106 ikesepeva aastas).

Euroopas on ikese poolest kige rikkamad piirkonnad Alpid ja Karpaadid: 3540 peva; kuid ka Kaukaasia, kus paiguti vib ike la le 40 peva aastas, ja Ukraina [1]. ldiselt on Euroopale iseloomulik 1030 ikesepeva aastas; alla kmne on selliseid pevi Iirimaal, Suurbritannias, Soome ja Rootsi kesk- ja phjaosas ning Phja-Venemaal.

Keskmistel laiustel on ldiselt kige ikeserikkamad juuni- ja juulikuu. Samas niteks Norras, Inglismaal ja iseranis Islandil tuleb kllalt sageli ette talvist ikest. Troopilistes piirkondades on ikeserikkaimad vihmaperioodid, niteks kevad ja sgis Indias [1].


Andmed meie ikesepevade kohta. Et anda levaadet ikese sagedusjaotusest ja selle vimalikest muutustest meie alal, saab tugineda Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) meteojaamades mdetud kuude ja aastate ikesepevade arvudele. Andmeallikateks on seejuures meteoroloogia aastaraamatud, kuublletnid, EMHI paber- ja digitaalarhiivis leiduvad kuutabelid. Selles vrdlemisi heas vaatlusridade andmestikus tuli siiski ette ka lnki: nende titmiseks on appi vetud regressioonvrrand ning puuduvad andmed on arvutatud lhima naaberjaama vastava kuu andmete phjal.

ikesepevade arvu sesoonse jaotuse ning pikaajaliste muutuste uurimisel olen aluseks vtnud heteistkmne vaatlusjaama andmed ajavahemikust 19502000. Tartu puhul on nimetatud nitajaid uuritud ka kogu eelmise sajandi kohta: perioodil 19012000. ikesepevade arvu territoriaalse jaotuse selgitamiseks olen uurinud 23 ilmajaama andmeid vaatlusperioodil 19912003. Kasutatud jaamade paiknemine on nha levaatekaardilt (# 1).

ikesepevadena on arvesse vetud kik need kuupevad, kui meteojaamas mrgiti lhedast vi kauget ikest. Selleks pidi olema kuulda mristamist, mis thendab, et ike ei asunud jaamast kaugemal kui 2030 kilomeetrit. iseid puavlgujuhtumeid, kus kaugelt on nha kll vlgushvatusi, kuid mrinat kuulda ei ole, ikesepevadena arvesse ei vetud.


Millal on pikse phihooaeg? ikesepevade sesoonses jaotuses ilmneb kikjal Eestis keskmistele laiustele ldiselt omane selge maksimum suvekuudel, eesktt juulis. Aastate 19502000 kohta arvutatud kuude keskmised ikesepevade arvud heteistkmnes vaatlusjaamas nitavad, et juulis on Eestis ikest keskmiselt 5,2 peval. Eri jaamades ulatub see nitaja 3 pevast Vilsandil 67 pevani Ida- ja Kagu-Eestis. Aasta keskmine ikesepevade arv kogu Eesti alal on aga 19 (vt. # 2).

Uuritud andmetest selgub, et philine ikesehooaeg on neil maist septembrini. Nende kuude pikaajaline keskmine ikesepevade arv on suurem hest, mis nitab, et ikest vime nha enamikul aastatel mainitud kuudel. Aprillis tuleb ikest keskmiselt hel peval kahe aasta kohta, oktoobris sama palju kolme aasta kohta ning novembris kord kmne aasta kohta. Detsembrist mrtsini theldati ikest veelgi harvemini.

Kui vrrelda ikesepevade sesoonset jaotust uuritud jaamades (11), ilmnevad hesugused phijooned. Juuli osutub kige ikeselisemaks kuuks heksas jaamas. Aga niteks Viljandi puhul on juuli ja juuni pikaajaline ikesepevade arv peaaegu vrdne.

ikesepevade maksimum ei lange juulisse ainult Vilsandil: kige pikserohkem on seal hoopis augustikuu. Ilmselt mrab selle Vilsandi kliima, mis on teiste jaamadega vrreldes kige merelisem ning augusti keskmine hutemperatuur on seal isegi krgem kui juulis. Seega on erinevused Eesti merelise ja mandrilise kliimaga alade ikesepevade sesoonses jaotuses sna hsti jlgitavad (# 3).

Selgeid erinevusi Vilsandi ja Vru, aga ka laiemalt rannikualade ning sisemaa ikesepevade sesoonses jaotuses saab ldjuhul seletada mere (otsese) mjuga vi selle puudumisega. Mere kui aluspinnatbi soojusmahtuvus on suurem, vee temperatuur muutub aeglasemalt. Sisemaal on seevastu aluspinna soojenemine kevadel palju kiirem, seetttu on aprillist juuni vi juulini parimad eeldused eriti just lokaalsete ikeste arenguks sisemaal. Augustis hakkab sisemaal aluspind tasapisi jahtuma, sedamda vheneb ka ikesepevade arv; merevesi on selleks ajaks judnud aga just enim soojeneda. Olud ikese arenguks vee kohal on sel ajal kige soodsamad, mistttu langeb Vilsandi ikesepevade arvu maksimum augustisse. Sisemaast aeglasemalt jahtuv meri jbki soojemaks aluspinnaks peaaegu aasta lpuni ja seeprast Vilsandil lb alates septembrist ikest selgelt enam kui niteks Vrus.


Talvel neb ikest harva. Talvisteks ikesteks vib Eestis ldjoontes pidada neid, mis shvivad novembrist mrtsini. Selline mrang on klimaatiline: nende viie kuu pikaajalised keskmised hutemperatuurid on nulli kraadi lhedased vi mnevrra madalamad ning maksimumid tusevad harva krgemale kui 510 soojakraadi. Nimetatud kuudel on ike Eestis haruldane. Novembris on heteistkmnes meteojaamas aastail 19502000 ikest les thendatud 36 ja detsembris 14 korral. Enamik nendest ikesejuhtumitest on olnud rannikul Vilsandi, Tallinna ning Prnu jaamades. Eesti lne- ja looderanniku detsembri ning eriti novembri ikeseid vib vaadelda ikese phihooaja lpuosana, kuna nende teket on tenoliselt soodustanud merevees akumuleerunud suvesoojus. Jaanuaris on ikest mrgitud seitsmes jaamas kokku heteistkmnel korral. Veebruaris, mis on kliima poolest ka kige klmem kuu, on poole sajandi jooksul olnud hel korral ikest vaid Prnu, Tallinna, Tartu ja Vilsandi jaamades. Mrtsis aga kmnel korral, kusjuures kaheksa neist vlgupevadest on kirja pandud Valgas, Tartus ja Vrus. Erinevalt jaanuarist ja veebruarist, kui ikest on lnud mitmel pool Eestis, on mrtsiikest sagedamini Kagu-Eestis, kuhu ka kevadsoojad ldiselt kige varem juavad.


Kige enam ikest kagu- vi kirdeosas. Uurides aastail 19912003 ikesepevade arvu territoriaalset jaotust 23 meteoroloogiajaama andmete phjal, ilmneb, et kige ikeselisem piirkond on Kirde-Eesti (vt. # 4). Jhvis, Kundas ja Vike-Maarjas oli ikesepevade aastasumma 2021, Kagu-Eestis aga (peale Valga) isegi alla 18 ikesepeva. Kige vhem li sel perioodil ikest Loode-Eestis, Hiiumaal ja Saaremaa phjaosas: 1214 peval aastas. Muidu ikesevaese Lne-Eesti ranniku ja saarte piirkonnas eristub Srve 17 piksepevaga aastas.

Kirde-Eesti ikeserohkus on mnevrra llatav, kuna mitme varasema uuringu phjal on enim ikest hoopis Kagu-Eestis [4; 5]. Selline vastuolu tuleneb ilmselt asjaolust, et kasutatud on vrdlemisi lhikese, vaid 13 aasta pikkuse perioodi andmeid. Niisamuti on nidanud viieaastase ajavahemiku kohta tehtud anals: 19872000. aasta andmete phjal koostatud ikese jaotuse kaart nitab, et Pandivere ja Haanja krgustikul on peaaegu vrdne ikesepevade arv [2].

Pikema ajavahemiku (19502000) ikese territoriaalse jaotuse kohta saab teha mningaid ldisi jreldusi, kasutades pikaajaliste suundumuste ja sesoonse jaotuse uurimisel aluseks olnud heteistkmne jaama andmeid. Nende jrgi selgub, et eelmise sajandi teisel poolel on kige enam ikest lnud siiski Kagu- ja Ida-Eestis: Vrus, Valgas ja Tiirikojal on keskmiselt 2122 ikesepeva aastas. Tartus on sama ajaligu kohta keskmiseks 20 ikesepeva aastas. Rekordaastatel on keskmised nitajad sageli olnud kaks korda suuremad. Kige rohkem on ikesepevi siis kirja pandud Kagu-Eestis: 4142; sna palju on ikest lnud ka Kesk-Eestis: 36 peva aastas. Mujal on registreeritud kige rohkem 3035 ikesepeva aastas, vaid Tallinna puhul on see alla kolmekmne: 26.

ikesepevade keskmine arv vheneb Eesti lne- ja loodeosa suunas, kusjuures sisemaal on piksepevi vhemalt 18 ning Lne-Eestis vhemalt 16. Alla 16 peval aastas on ikest vaid looderannikul ja saartel, kige vhem Vilsandil, kus vib selle ajavahemiku phjal ikest jlgida keskmiselt 14 peval aastas (vt. ka # 5). Kige vhem on ikest aastas olnud vaid hel peval, 1991. aastal Vilsandil. Kolm ikesepeva oli 1990. aastal Vrus. Teistes uuritud jaamades on perioodil 19502000 olnud aastas ikest vhemasti 510 peval. Vhemalt 10 peval aastas on ikest olnud Prnus, Tiirikojal ja Valgas.


Miks on meil mni piirkond ikeserikkam? Luna-Eestis asuvad Haanja, Otep ja Karula krgustik on meil kige vaheldusrikkama reljeefiga, Kirde-Eestis humasside liikumist mjutavad Pandivere ning Jhvi krgustik aga tublisti laugemate pinnavormide, viksemate absoluutsete ja suhteliste krgustega. Knkliku reljeefiga aladel soojeneb aluspind aga ebahtlaselt, mis omakorda mjutab ikesepilvede lokaalset arengut. Samuti sunnivad Luna- ja Kagu-Eesti suuremad krgusvahed huvoole enam tusma, soodustades seelbi nii lokaalsete kui ka frontaalsete ikeste kujunemist. Meie suvekuude krgeimad hutemperatuuridki on enamjaolt mdetud just selles piirkonnas: Eestist luna poolt mduvad sooja- ja kuumalained koos ikesepilvedega psevad mjule eesktt Vru- ja Valgamaal.

Ka meri vi selle lhedus saab ikese teket mjutada. Eespool vrreldud Vilsandi ja Vru ikesepevade arvu erinevus septembris (# 3) vibki mnel mral seotud olla mere kui soojema aluspinnaga (meri jahtub sisemaast aeglasemini).

Mere mju ikese sagedusele pole aga kikjal Eesti rannikualadel hesugune. Lne- ja looderannikul ning saartel on ikest tepoolest vhem kui mujal, Tallinnast idas aga suureneb ikesepevade arv oluliselt ka rannikujaamades. Kige ilmekam nide on vahetult Soome lahe rannikul asuv Kunda jaam: aastail 19912003 ks ikeselisemaid paiku Eestis.

Mere mju ikese sagedusele vib siinjuures tenoliselt selgitada lne- ja lunakaarte tuulte valitsemisega Eestis. Lne- ja looderannikul valdab seega hu ldine liikumine merelt maismaa kohale. Tallinnast idas seevastu puhuvad luna- ja edelatuuled juba sisemaa poolt. Seega, lne- ja looderannikule juavad peamiselt mere kohal kujunenud ikesed, mida on vhem. Samal ajal phja- ja eriti kirderannikule vivad tuuled sageli kanda kaugemal sisemaa kohal kujunenud ikesepilvi. Jrelikult ei saa kirderanniku ikeserohkuse phjal vita, et seal mere pidurdav mju ikese arengule on olematu: ikesepilved vivad Soome lahele judes vi juba rannikuvndi kohal mere mjul hbuda. Rannikujaamades registreeritakse sisemaa poolt lhenevad ikesed aga juba siis, kui need on merest veel 1520 kilomeetri kaugusel.

Samamoodi viks selgitada Peipsi kaldal paikneva Tiirikoja kuulumist Eesti ikeserohkeimate paikade hulka. Siingi pole ilmselt tegu jrve soodsa mjuga ikese arengule, vaid pigem edela- ja lnetuultega sisemaalt, niteks Vooremaalt toodavate juba vlja kujunenud ikesepilvede mjuga.


Pikaajaline muutlikkus ikesepevades. ikesepevade arvu aegridade analsil ilmneb, et aastatevahelised kikumised kuude ikesepevade arvus on suured ja olulised erinevused naaberaastate vahel on pigem tavalised kui erandlikud.

Selgub, et juunis, juulis ja augustis vib sisemaa jaamades ikest la 1115 peval ehk kuni pooltel pevadel kuus neb ikest. Sedavrd ikeseline oli august 1985 Tril ja Tartus. Mais on eelmise sajandi teisel poolel heteistkmne jaama andmete jrgi olnud kige rohkem 610 ikesepeva, septembris on ikest shvimas nhtud aga 48 peval. Aprilli rekordid 57 ikesepeva prinevad kik 1950. aastast, hiljem on aprillis vga harva olnud le 12 ikesepeva.

Sellele vrdluseks on perioodil 19502000 ette tulnud kuid, kus ikesepevi pole olnud peaaegu heski heteistkmnes jaamas. Erandina on kigil vaadeldud aastatel vhemalt ks ikesepev olnud Vrus ja Valgas juunis, Kuusikul, Narvas ja Tiirikojal juulis ning Narvas ja Valgas augustis. Tril on selles poolesaja aasta jooksul olnud juulis alati vhemalt kaks ikesepeva.

Rehkendades ilmajaamade andmete phjal Eesti keskmise ikesepevade arvu muutlikkust aastail 19502000, ilmneb, et aastatevahelised ikesepevade arvu kikumised on Eesti alal olnud sna suured (# 6). Selliseid naaberaastaid, kus ikesepevade arv erineb kaks korda, vib leida omajagu. Silmapaistvalt ikeserikkad ja kogu perioodi ikesevaeseimad aastad siiski ei vaheldu. Pigem jrgnevad vga ikeserikkad aastad normaalsetele vi pisut ikesevaesematele ja vastupidi: vga piksevaeste aastate naabruses on mdukalt vi keskmisest pisut ikeselisemad aastad. Sellest tuleneb ldine ikeserikaste ja -vaeste perioodide vaheldumine, mis on seitsmeaastase libiseva keskmise graafikult hsti nha (# 6).

Uuritud poolsajandi puhul saab rkida neljast ikesevaesest ja neljast ikeserohkest ajaligust. ikeserikkamad perioodid jvad 1950. aastate lppu, 1970. aastate esimesse poolde, 1980. aastate keskele ning 1990. aastate lppu. Nendevahelistest miinimumidest thelepanuvrseim on 1990. aastate algus. ldiselt ilmestab kogu vaadeldavat ajavahemikku aga kerge langus, mis nitab ikesepevade aastase arvu vhenemist vaid kahe peva vrra viiekmne aasta jooksul. Siiski tuleb tdeda, et vga tsiseid jreldusi tuleviku jaoks sellest teha ei saa, kuna statistilist usaldusvrsust siin ei ole.

ksikute meteojaamade pikaajalise aastase ikesepevade arvu puhul vib theldada langust kuues jaamas, neist neljas on tegu ka statistiliselt usaldusvrse ja kllalt mrkimisvrse ikesepevade arvu vhenemisega. Niteks Kuusikul on aasta ikesepevade arv vhenenud seitse, Tartus kaheksa ning Vrus ligikaudu kmne vrra. Seevastu on ikesepevade arv suurenenud Narvas viie ja Tris peaaegu kuue vrra, kuid need muutused ei ole statistiliselt usaldusvrsed. Sellised erinevused viitavad asjaolule, et eelpool mainitud ikeserohked ja -vaesed perioodid on eri vaatlusjaamades avaldunud mnevrra erinevalt. Tugevad ja usaldusvrsed langustrendid on jaamades, kus 1950. aastate lpu ikesepevade maksimum ja 1990. aastate alguse miinimum olid iseranis vljapaistvad. Samas niteks Narvas ja Tril oli 1950. aastate lpus ikest mnevrra vhem ning 1990. aastate alguses rohkem kui teistes uuritud jaamades need ongi mjutanud ikese sagedustrendi.

Arvestades joonisel # 6 ilmnevat ikesepevade aastasummade pikaajalist kikumist, vib oletada, et nende vhenemise phisuund on ennekike seotud 1990. aastate miinimumi sattumisega uuritava perioodi lppu ning 1950. aastate maksimumiga selle alguses. Seega, uuritud poolesaja aasta jooksul soodustavad teatud asjaolud ikesepevade vhenemise suundumust. Lhendades vaatlusperioodi (ja vib-olla ka seda pikendades) kmne aasta vrra, viks tenoliselt saada aga juba usaldusvrseid tusutrende. htlasi nhtub siit, et pikaajaliste suundumuste tugevus, olulisus (ja mnel juhul ilmselt ka suund) oleneb mrgatavalt lhematest, kuni paarikmneaastase perioodiga kikumistest. Aastail 19502000 usaldusvrseks osutunud langustrendid ei pruugi seda olla niteks ajavahemiku 19502010 jaoks. Lhiajalised kikumised nivad olevat ikesepevade aastasummade aegridade iseloomulikum omadus kui pikaajalised trendid.

Viimast jreldust kinnitab ldjoontes ka joonis 7, millel toodud eelmist sajandit hlmav ikesepevade aastaste arvude aegrida Tartu kohta. Ilmneb, et sajandi jooksul on aastas juurde tulnud keskmiselt viis ikesepeva, kusjuures statistiliselt on see muutus usaldusvrne. Samas on nha, et eespool ilmnenud langustrend oleneb selgelt vaadeldava perioodi pikkusest, ilmnedes vaid sajandi teise poole puhul. Sajandi esimesel poolel on ikese sagedus selgelt suurenenud ja sajandi kige ikeselisem periood hlmab aastaid 19451965. ikeserohkete ja -vaeste perioodide vaheldumine on paremini vaadeldav eelkige sajandi teisel poolel.


Eestil on uurimisvrne ikesekliima. Eelmise sajandi ikeseandmeid analsides tuli vlja sna huvitavaid seiku, mistttu on phjust meie ikesekliimat veelgi ksikasjalikumalt uurida. Tasahilju on edenenud ikesevaatlejate vrgustik, kuid ikese territoriaalse leviku ja ajalise muutlikkuse uurimiseks on vaja praegusest rohkem ning tihedamalt paigutuvaid vaatluspunkte ja loomulikult jrjepidevat seiret. Vaid nii saaks teha usaldusvrseid jreldusi selle kohta, kas meie ikeserikkam piirkond on Kagu- vi hoopis Kirde-Eesti. Samuti annaks jrjepidev ning tihedam ikesevaatlusvrk uusi andmeid haruldaste talviste ikeste leviku kohta ning lubaks phjalikumalt analsida ikese sageduse pikaajalise kikumise vimalikke phjusi.


1. Jrgenson, Mihkel jt. 1962. ikesevaatluste juhend. Prnu.

2. Jrissaar, Milvi 1998. Meteoroloogia. Tartu Lennukolled.

3. Ross, Vello 1970. ike ja ikesekahjustused. Inimene ja ilm (koost. Tooming, Heino). Tallinn.

4. Таллинская Гидрометеорологическая Обсерватория 1968. Справочник по климату СССР, выпуск 4. Гидрометеорологическое издателъство, Ленинград.

5. Tallinna Hdrometeoroloogia Observatoorium 1969. Eesti NSV kliimaatlas.



Sven-Erik Enno
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012