Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/12
PAN Parks, Euroopa plislooduse hoiu vrgustik


Tnavu oktoobris kis Eestis Euroopa looduskaitsealade vrgustiku PAN Parks kaitsekorralduse juht Vlado Vancura. See vrgustik on ellu kutsutud kahel eesmrgil, mille hitamine vib nii mnelegi tunduda phaduseteotusena. Esiteks tahetakse rahvusvahelise kogemuse najal edendada Euroopa suurimate hirimata looduse alade kaitsekorraldust. Samavrra thtsaks peetakse arendada neil aladel loodushoidlikku turismi ja turismiettevtlust. Vrgustiku koduleht teatab muu hulgas, et selle liikmesalad on vrilised rivaalid Phja-Ameerika rahvusparkidele.


Praegu on PAN Parksi sertifikaadi saanud heksa Euroopa rahvusparki ja kmnes on kinnitamisel. Vrgustikku kuulumise ks eeldus on ala suurus: vhemalt 20 000 ha. Vhemalt poole sellest peab katma terviklik hirimata looduse tuumala (core area). Tuumalal lastakse loodusel areneda omasoodu ja ning sealt on keelatud loodusvarasid vlja viia, niteks raie, heina- vi roolikuse, jahi vi kalapgi kaudu. Phjamaadele on erandeid tehtud vaid marja- ja seenekorjamise puhul. Turistid tohivad tuumalal kia, kuid see peab olema korraldatud nii, et ei hiriks loodust.

Vlado Vancura eesmrk oli tutvuda looduskaitsekorraldusega Eestis ning hinnata, kas mni siinne ala viks sobida PAN Parksi vrgustikku. Enne lahkumist soostus ta vastama Eesti Looduse ksimustele.


Mida thendab PAN Parks? Mis on selle vrgustiku sisu ja eesmrgid?

PAN (Protected Areas Network) Parksi sihtasutus loodi kmme aastat tagasi Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevtte Molecaten eestvttel, kuna nhti, et looduskaitsealade mju hiskonnale viks olla suurem, kaitsekorraldus pole thus, puuduvad htsed standardid ja ka lihtsalt selleprast, et loodust ei kaitsta piisavalt. Sihtasutuse peamine tsuund on toetada looduskaitsealade ja kohalike turismiettevtete koostd.


Mida teeb PAN Parks nende loodushoiu puudujkide krvaldamiseks?

PAN Parks ei ole kindlasti vluvits, mis lahendaks kik probleemid. Pakume eelkige vlja vimalusi, kuidas liikmesalad viksid ise thusamaks saada ja oma probleemidele lahendused leida.


Seega pakute siiski ka konkreetseid lahendusi?

Eelkige aitab kaitsekorraldust parandada see, kui hindame ala vastavust meie nuetele. Hindamine on sltumatu ning tehakse kikjal htsetel alustel. Seetttu aitab see leida vigu ja kitsaskohti, mida igapevases looduskaitsets thele ei panda. Kigi vrgustiku liikmete kogemustel phinevad juhised aitavad hinnataval alal kaitset paremini korraldada ja vahendeid paremini kasutada. Samuti anname tuke tegutseda. Sageli on kaitsealadel samad sihid range looduskaitse, koostpartnerite sertifitseerimine, sihikohane klastuskorraldus ja koostvrgustike loomine kll seatud, kuid eri phjustel pole kavasid ellu rakendatud. PAN Parksi sertifikaati taotledes ollakse aga sunnitud tegutsema.


Kui PAN Parksi eesmrgid ei ole midagi erilist, milleks siis seda sertifikaati vaja on?

PAN Parks on tegelikult kvaliteedimrk: sertifikaat nitab, et suure loodusala kaitse on thusalt tagatud ning samas on vimalused arendada kohalikku majandust. Kohalikule ettevtjale thendab sertifikaat, et tema toode on igati koosklas meie nuetega ja tnu sellele on talle tagatud rahvusvaheline turustus ning sellest lhtuvalt ka kliendid.


Millised Eesti kaitsealad sobiksid PAN Parksi?

Peamine valikukriteerium on ala suurus. See peab olema vhemalt 20 000 hektarit, sellest vhemalt 10 000 hektarit peab olema killustamata, sealhulgas ilma autoteedeta rangelt kaitstud ala. Ala sobivust hinnatakse objektiivselt viie mahuka phimtete kogu alusel. Nende mrksnad on: rikas loodusprand, thus kaitsekorraldus, ohjatud turism, sstliku turismi arengukava ja koost. Praegu oleme leidnud vimaliku partneri Soomaa rahvuspargi. Siinsed rabad kujutavad endast piisavat metsiku looduse tuumala ning esialgse mulje phjal on kohalikud ettevtted huvitatud ja nuded tidetavad.

Klastasin pgusalt ka Matsalu rahvusparki, mille loodus ja kaitsekorraldus avaldasid head muljet. Siiski ei vasta Matsalu PAN Parksi nuetele, sest seal ei leidu piisavalt suurt tuumala. Looduse poolest sobiks mereala, aga seal on tsine takistus kalapk.


Ehk siis mni sna tpsemalt Soomaal kogetust?

Ligi 40 000 hektari suurune Soomaa rahvuspark tidab hsti pindala nuded, ka tuumala on olemas: suur Kuresoo sihtkaitsevnd. Soo ja liigniiskete metsade kossteemid on seega hsti esindatud. Kogesin kanuumatkal Soomaa viiendat aastaaega, nagu te siin leujutust nimetate, ja soovitan kaaluda ka mne jeligu llitamist tuumala koosseisu. Neil jeosadel tuleks sel juhul kll keelustada kalapk. Tegelikult oleme vga huvitatud, et vrgustikku liituks mageveekossteemide, sealhulgas niteks soode poolest rikas rahvuspark. Loodusprandilt on Soomaa rahvuspark vga esinduslik, kaitsekorralduskava on kinnitatud ning olemas on klastajate ohjamiseks vajalik infrastruktuur. Kindlasti on vaja vaeva nha sstliku turismi arengukavaga ja luua huvipoolte koostvrgustik nn. kohalik PAN Parksi rhm. Kohtusin seminaril Soomaa koostkogu esindajatega, kes suhtusid PAN Parksi kavasse hsti. Oleks soodne luua kohalik PAN Parksi rhm selle koostkogu phjal.


Ja kokkuvtteks?

Soovitame Eestil tsiselt kaaluda vimalust esitada Soomaa rahvuspark PAN Parksi kandidaadiks ning alustada hindamisega. Olen kindel, et sltumatu rahvusvaheline audit oleks juba vrtus omaette ning aitaks kaasa rahvuspargi arengule.


PAN Parksi vrgustiku kohta saab rohkem lugeda sihtasutuse kodulehelt: http://www.panparks.org



Murel Merivee, Agu Leivits
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012