Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/12
Haarang Matsalu pisiimetajatele

Tnavune suvi pakkus mnelegi Matsalu kandi pisiimetajale revaid hetki: 17. juulil saabus Penije keskusesse suvelaagrisse imetajahuviliste trhm Hollandist. Seltskonna tegevust vedasid elukutselised terioloogid, kuid enamik 23 klalisest olid asjaarmastajad, eri vanuses ja erisuguste elukutsetega inimesed. Juba aastaid pakutakse igal suvel oma teenust mnes Euroopa riigis. Hollandlased on tuntud innukuse poolest: usin t kis kaks ndalat vaata et pevad ja d lbi. Vaatlusi kogunes muljet avaldav hulk. Praegu tehakse raportit, mis peagi peaks ilmuma kodulehele [1]. Laagri lpus andis lhiintervjuu rhma juht Eric Thomassen.

Mis on teie rhma eesmrk? Kes on liikmed? Kui kaua olete tegutsenud?

Vliuuringute rhm on osa 55 aasta vanusest Hollandi imetajate uurimise ja kaitse seltsist [1]. Rhm hakkas tegutsema 70-ndatel aastatel ja esimene suvelaager peeti 80-ndatel Hollandis. Mni aasta hiljem tehti laager juba vlismaal. Sellest ajast alates oleme korraldanud 25 laagrit eri paikades le Euroopa, Norrast Bulgaariani ja Portugalist Eestini. Meie eesmrk on alati olnud teha ja soodustada vlitid. Lppude lpuks, vlitdel kogutud andmed on nii teaduse kui ka looduskaitse alus. Andmeid kogudes htlasi katsetame ja arendame uusi meetodeid. Rhm viib kokku inimesed Hollandist ja muudest maadest, soodustades teadmiste ja kogemuste vahetust.

Mis on peamised meetodid, et koguda teavet kohaliku imetajafauna kohta?

Hiirlaste, hamsterlaste ja karihiirlaste jms. pisiimetajate kohta saab koguda andmeid lksude abil vi lahates kakuliste rppetompe. Kasutame vaid loomasbralikke lkse: nn. Longworthi lkse, nn. Shermani lkse (# 4) ja koonuslkse. Viimaseid on lihtne valmistada karastusjookide plastpudelitest, millel on phi ra ligatud. Mullapuuri abil paigutatakse koonus servani maasse ja vihmaohu korral pannakse selle kohale katus, ehkki see mjub loomadele pisut peletavalt. Sda ja toiduna kasutame segu maaphklivist ja kaerast, lisame una vi porgandit hamsterlastele ja hiirlastele ning mned jahumardika tugud karihiirlastele. Ilma toiduta ei pruugi pisemad ja kiirema ainevahetusega loomad, niteks karihiired, lksus veedetud aega le elada, jahumardika tugud on ka piisavalt mahlakad, et vltida neil veepuudust. Mnda liiki pisiimetajad suudavad pnisanumast vlja hpata, neid pame teiste lksutpidega. Longworthi lks koosneb uksekonstrukstiooniga tunnelist ja eraldi eluruumist, millesse pannakse kuiva heina ja pisut sta. Shermani lks on suurem ja vimaldab pda suuremaid liike; seda pnist on lihtsam kaasas kanda, sest seda saab kokku voltida. Kuna see aga koosneb hest tkist, pole vimalik lisada heina vi muud srast materjali ja ka sta on sinna keerukas asetada.

Sootuks teistmoodi kib nahkhiirte seire. Neid vib sel vaadelda ja nende hlitsusi detektorite abil kuuldavaks muuta ja salvestada ning hiljem vastava tarkvara abil analsida. Vaatluste ja hlitsuste phjal saab mne liigi ra mrata, kuid paljudel juhtudel, eriti perekonna Myotis puhul, tuleb loomad siiski kinni pda. Selleks kasutatakse loorvrke. Mnda aega oli nahkhiirte loorvrkudega pk Hollandis ebapopulaarne, kuid nd tehakse seda taas regulaarselt. Ehkki nuab teadmisi ja kogemusi, et panna loorvrk igesti les, eemaldada nahkhiired sealt turvaliselt ja ksitseda ning mrata neid korrektselt. Ent kui seda suuta, on see meetod suureprane vimalus andmeid koguda ja nahkhiiri lhedalt nha. Nahkhiirte seirel on abiks ka pildistamine ja infrapunakaameraga filmimine. Filmilt on mugav niteks kolooniate isendeid loendada. Ltsega paralleelselt kinnitatud valgusti ja vlklambiga fotoaparaadi (# 5) abil saab pildistada nahkhiiri lennult, seegi aitab neid mrata.


Suurte imetajate kohta on ldiselt rohkem teavet kui pisiimetajate ja nahkhiirte kohta. Seda mitte ksnes seetttu, et neid vi nende jlgi on lihtsam mrgata, vaid nende vastu tuntakse ka suuremat huvi, niteks ktid ja looduskaitseametnikud. Seeprast keskendume oma laagrites nahkhiirtele ja pisiimetajatele, kuid kogume siiski ka ettejuhtuvaid andmeid suurte imetajate kohta. Eestis katsetasime meie jaoks uudset tehnikat: automaatset videokaamerat (# 6). See ssteem koosneb videokaamerast veekindlas kastis ja infrapunavalgustist, mida kontrollib passiivne infrapunatundlik sensor. Kaamera filmib, kui imetaja liigub sensori tajupiirkonnas. Veel kasutame autodele paigaldatavaid tugevaid lampe, mida juhitakse autost seestpoolt ja mis ttavad auto aku jul. Lambi tugev valgus vimaldab vga thusalt loomasilmade peegeldusi mrgata.


Kas peate oma andmekogu vi lheb teie kogutud teave riiklikku andmekogusse?

Suvelaagris koostame ajutise andmekogu: tavaliselt on see vaid lihtne, kuid thus arvutustabel. Eestis kasutasime htlasi rakendust, mis annab ette andmete sisestamise vormid; selle tegi ks laagri osaline FileMakeri programmiga. Kodus koostame oma andmete phjal levikukaardid nende liikide kohta, keda kohtasime; digitaalsed kaardiphjad selleks annab tavaliselt meie vrustaja. Hollandis on meie seltsil suurim andmekogu imetajate leviku kohta. Meil on ka ka teisi, piirkondlikke asutusi, mis uurivad imetajaid, kuid enamik neist vahetab teavet meie seltsiga. Selts on ka valitsuse ametlik koostpartner. Teeme praegu koostd mitme teise liigikaitsega tegeleva asutusega, et luua uus ldine andmekogu Ecogrid. Selle kaudu plaanime avada ligipsu teabele Internetis ja vimaldada kasutajatel, niteks vabatahtlikel teavet lisada. Ecogrid on siiski tuleviku, kuid loodetavasti lhituleviku teema.


1. http://www.vzz.nl/wg-veld/english.htm



Kaja Lotman
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012