Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/12
Tavaline kadakasass

Kadakatks on vga tavaline lind, keda arvatakse meie mail pesitsevat umbes 50 000 kuni 100 000 paari. Neid on nii palju, et on raske tpselt elda, kui palju. Ja kes ikka juab kiki neid pisikesi rasvatihase suuruseid linde kokku lugeda? Seda imelikum on asjaolu, et harva saab kadakasasse lhedalt vaadelda.

Kui niteks rasvatihastele meeldib puuokstel keksida ja uudistada, kellega puu all tegu on, siis kadakatksid nii uudishimulikud ei ole. Tkse on tis kik heina- ja rohumaad, olgu need kasutusel, sti jnud vi juba hreda vsaga kaetud nad on asustanud terve Eestimaa, kuid eestlastele nad ennast eriti nidata ei soovi. Hoiavad kaugele ja paistavad esmapilgul kuidagi arutult ringi tksivat. Kadakatkside elus kehtib reegel: pigem karta kui kahetseda. Lagedal elutsejate ja maas pesitsejatena tuleb neil pidevalt valvel olla. Olgugi et terve heinamaa paistab tkse tis olevat, ei pse helegi lhemale kui paarkmmend meetrit, enne lahkub tks oma valvepostilt jrgmisele. Aga mitte eriti kaugele, sest nii on jlitajal motivatsiooni edasi tulla. Ja edasi peab jlitajat sundima, pesast vimalikult kaugele, enne kui vib ise sinna ringiga tagasi lennata. Inimese silma eest oskavad kadakasassid oma pesa ilusti ra peita, kuid suurt ohtu ja peavalu valmistavad neile pisikestele lindudele eelkige nuuskuritest metsloomad rebased, khrikud, mgrad. Et kadakatksi elupaigad asuvad tihti ige inimelamute lhedal, siis vivad isegi kodukassid nurjata tksipere ritused jrelkasvu saada. hesnaga, tkside ettevaatlikkuse phjustab nende maine elustiil.

Kui ohtu silmapiiril pole, on tksid elurmsad ja vilkad nagu teisedki vrvulised. Krge heina sees peituvas pesas toitu ootava viie kuni seitsme poja soove tidetakse umbes iga viie minuti tagant. Nii enam-vhem pev otsa, lubades iga tunni kohta paar pikemat vaheaega. Pikemat tksi mistes: kige rohkem kmme minutit. Kui nime jrgi viks arvata, et tksid on peamiselt seotud kadakatega ja ka nende toidupoolis phineb kadaka pakutaval, pole see tegelikult nii. Tksid on puhtalt putuktoidulised, pdes kiki, kellest jud ja lennuosavus le kib. Tkse lhedalt vaadates ei teki nende osavuses mingit kahtlust, sest pesale ei saabuta tavaliselt mitte he, vaid terve nokatie putukatega.

Kuidas tkse lhedalt vaadelda? See on raske nii tehniliselt kui ka pshholoogiliselt. Tehnilist klge on vga lihtne lahendada. Esmalt tuleb eemalt binokliga kindlaks teha tkside kodupaik. Nnda vib kuluda kuni poolteist tundi, sltuvalt vaatlusposti kaugusest. Peagi selgub isas- ja emaslinnu liikumiste keskpunkt see ongi heina sisse peidetud pesake. Kui koht on selgunud, jb ksimus, kuidas pseda lhedale. Selleks tuleb kasutada varje- vi vaatlustelki. ldiselt harjuvad pisikesed linnud sellega kiiresti: peatavad oma kohustused vaevalt kmneks vi viieteistkmneks minutiks. Sellegipoolest tuleb esmalt eemalt binokliga jlgida, kas nad ikka harjuvad. Kui aega lheb kauem, siis tuleks telk kaugemale tsta. Et pesas toimuvat nagunii ei ne, viks telgi asetada nii, et see oleks suunatud pigem pessa lendamise oksale vi putkele. Tksid ei lenda nimelt kunagi otse pessa, vaid peatuvad korraks lhedal oleval vaatluspostil ning veenduvad, et rohu sisse sukeldumine on ohutu. Kui telk on pesale liiga lhedal, vivad linnud seda ohtlikuks pidada.

Pshholoogilist takistust on mrksa raskem letada kui tehnilisi probleeme. Tegelikult tuleb see esimesena lahendada, sest kui telk paigas, on juba suur isu minna vaatama, mida linnud teevad. Kige raskem on algus: vtta ktte binokkel, otsida, vaadelda ja pstitada telk. Minul kulus selleks kolm aastat, kuigi ma ngin tkse iga pev kodumbruses laulmas ja toimetamas. Kevad-suvi on ju loodushuvilisele raske aeg. Kike on vga palju ja see kik kipub olema huvitavam kui pisikesed kadakasassid, keda kik heinamaad tis on. Ikka kutsub kevad mujale ja hing ei anna rahu kki on mujal pnevam? Nii sai uudishimu alati vitu ja helgi aastal ei nnestunud kadakatkse jdvustada, kuigi igal talvel tegin uhkeid plaane jrgmisel suvel kindlasti tksidega tegeleda.

Linud suvi paistis alguses samuti muude toimetuste nahka minevat. Ent hel htul olin krvukrtsu ootamas ja sain teha kaks vaatlust samal ajal. Krvukaid ei tulnud, kll aga avastasin kadakasasside suvekorteri. Jrgmisel peval sadas vihma ja polnud mingit valgust, ometi kisin pstitatud telgis lindude tegemisi jlgimas. Prast esimest varjepeva olin tahtmist ja ideid tis, kuid teiseks pevaks olid tksid oma suviste kohustustega valmis saanud ja pojad mda heinamaad laiali. Vaadelda sai, kuid jdvustada mitte. Tagantjrele tarkus on tppisteadus miks ma kll varem ei alustanud! Poleks uskunud, et nii tavalised linnud suudavad sedasi kita. Elusolendit suures plaanis vaadelda on alati elamus, olgu see olend kui tavaline tahes. Eks paistab, kas need tunded jrgmiseks aastaks muutunud on praegu on kadakatks mu plaanides krgel kohal. Kevadeni!



Sven Zaek
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012