Eesti Looduse fotov�istlus
2007/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/12
Kus kasvavad Eesti suurimad saared?

Suuri saari mtes tuleb iget metoodikat jlgida pingsamalt kui teiste puuliikide puhul. Paljud varasemad krgusmdud on tegelikkusest suuremad. Jmedusega on lood veelgi segasemad: saared kipuvad sageli harunema, pealegi on neil tved sna pahklised.

Eesti krgeim saarepuu on teada Sangaste pargist. le 30-meetriste saarehiiglaste kohta on teateid meie metsadest vga vhe, kuid vanadest parkidest pris ohtralt. Dendroloogiakirjanduses leidub mnikord ka andmeid 35-meetri krguste vi isegi krgemate saarepuude kohta. Tpsemal krguse kontrollimisel on siiski osutunud, et puu tegelik mt on olnud mrksa viksem.

Niteks pakub Heldur Sander oma 1999. aastal ilmunud Audru pargi levaates kahe sealse hariliku saare eksemplari krguseks 35,5 meetrit [3]. Mtsime 2000. aastal need puud le elektroonilise teodoliidiga. Esimest puud mtsime kolmest kljest 80 meetri kauguselt ja saime mtmistulemuste keskmiseks 31 meetrit. Teist puud saime mta kahest kljest 80 meetri kauguselt ja puu krguseks tuli 31,5 meetrit.

Peamine phjus, miks puude krgus Audru pargis oli varem tugevasti le hinnatud, oli ilmselt see, et kasutati krgusmtjat, mis ei vimalda mtmisel minna puust piisavalt kaugele. See viga ei ole mitte mtja eksimus, vaid tuleneb mteriista eriprast.

Puu krgust hinnatakse kolmnurga kaudu, mille ks tipp on puu latv, teine juurekael ning kolmas mtja. Kui puud mdetakse lhemalt kui puu krgus meetrites, on nurk, mille phjal krgust hinnatakse, suurem kui 45. Trigonomeetriast teame, et sel juhul hakkab tangensi vrtus ha jrsemalt suurenema. Lihtsalt vljendudes: kui kaugus puust jb viksemaks kui puu krgus, suureneb mtmisviga vga kiiresti ja puu krgust hinnatakse tegelikust kindlasti krgemaks. Samasugust krguse lehindamist vib eeldada ta ka teiste krgete saarepuude andmete puhul, mis kirjandusest leida [4].

Elektroonilise teodoliidiga saab puud mta mitu korda kaugemalt kui optiliste krgusmtjatega, mida tavaliselt metsanduses kasutatakse. Seeprast on tulemus ka tpsem. Sellisel viisil mdetuna leidsime Eesti rekordkrgusega saare 2006. aasta talvel Sangaste pargist Valgamaalt. Eri ilmakaartest 80 meetri kauguselt tehtud kolme mtmise tulemusel saime Sangaste saarehiiu krguseks 35 meetrit.


Saared tve mbermduga le 4,5 meetri vrivad alati thelepanu. Nii nagu krgeimaid, on ka jmedaimaid saari kige enam teada vanadest parkidest. Eestis leidub vga harva saarepuid, kelle tve rinnasmbermt ulatub le 4,5 meetri. Ka varasemast ajast on andmeid niisuguste saarehiiglaste kohta napilt.

Thelepanuvrseim selliste saarehiiglaste seas, mille kohta on olemas tpsed andmed, oli Viljandimaal Prsti misapargis asunud puu, mis on praeguseks hvinud. Tema rinnasmbermt oli 1957. aastal 570 ja 1991. aastal 577 cm [2]. Puu krgus oli 24 meetrit. Saar murdus 1996. aastal.

Praegu kasvavatest saartest letab rinnasmbermdult 4,5 meetrit niteks Tartu linnas Arukla tee res asuv hiid. Puu tve mbermt oli 1996. aastal 458 cm. Tol ajal peeti seda saart kigi Tartu puude seas jmeduselt neljandaks [1].

Vgev saarepuu on teada ka Jrvamaalt. Ambla vallas Ambla pastoraadi majast 200 meetri kaugusel kasvava puu tve mbermt 1,2 meetri krguselt oli 1998. aastal 470 cm [4]. Puu seisund on praegu hea. Erakordselt jmeda saare leidsin tnavu Harjumaalt endise Uus-Harmi misa pargist. Igati elujulise puu tve rinnasmbermt on 480 sentimeetrit. Puu haruneb 3,5 meetri krguselt kolmeks ja tema krgus on 30 meetrit.

Vga napilt on andmeid suurte saarepuude kohta, kes harunevad madalamalt kui 1,3 meetrit. ks niisugune neljaharuline saar on teada Harjumaalt Raasiku vallast Kangla klast Porissoo taluuelt [5]. Puu tve mbermt maapinna lhedalt oli 2002. aastal 545 cm. Harude mbermdud olid rinnakrguselt 130200 cm, puu krgus 18 meetrit. Puu kohta on teada primus, et tema neli haru on seotud nelja suguvsaga, kes on vrsunud siinsest talust. Kui kahe suguvsa vanemad liikmed mned aastad tagasi surid, murdus 2002. aastal ks neljast harust. Selline primus, kus pereliikmete kekiku seostatakse nende perepuude kekiguga, on Eesti primuskultuuris sna tavaline.

Tenoliselt leidub Eestis praegu mneski paigas saarepuu, kelle tve mbermt ulatub le 4,5 meetri, ehkki selle kohta pole tpseid andmeid. Neist tasub allakirjutanule vi Eesti Looduse toimetusele kindlasti teada anda.


Eesti jmedaima saarena on ammu tuntud Sargvere saar. Puu asub Jrvamaal Paide vallas endise Sargvere misa pargis. Ta on rekordsaarena tuntud juba paar aastakmmet. 1991. aastal mtis Fred Puss tema rinnasmbermduks 610 cm [2]. 1998. aastal sain tve mbermduks 631 cm. Seega oli puu ligi seitsme aastaga jmenenud ligi 20 cm.

Prast seda on puu vlimus tsiselt kannatada saanud. 2000. aastal murdus ks tema harudest ja 2006. aastal teine. Kolmas haru on siiski veel psti ja puu krgus on praegu 28 meetrit. Kui tve 2006. aastal uuesti mtsin, sain rinnasmbermduks 648 cm. Seega oli saar viimase kuue aastaga jmenenud 17 cm. Vrdlusandmed varasemaga osutavad, et puu tve paksenemine on viimaste aastakmnetega olnud sna kiire ja htlane.

Sargvere saare vanust vib siduda misapargi rajamise ajaga. Ajaloost on teada, et parki ja uut peahoonet hakati rajama 1760. aastal. Tenoliselt on vana saarepuu istutatud just siis. Niisiis vib saart pidada ligikaudu 250-aastaseks. Otseseid primusi saare kohta pole rahvasuust teada. Kll aga on kohalik rahvas mletanud lugu saarepuu krval asuva knka kohta. Nimelt olevat see Punase Hrra haud. Hdnime olevat see misahrra saanud tulipunase habeme ja vurrude tttu. Lossiisand olnud kuulus oma krgi oleku ja eluse poolest. Prast surma maetud ta koos raudr ja valge hobusega misa parki. Kuid misahrra vaim hakanud lossis kummitamas kima ja seal elavate inimeste elu segama. Selle vastu polevat aidanud muu, kui surnu mbermatmine nii, et koolnu oleks kummuli asendis. Prast seda polevat kummitust enam nhtud. Vaid ks tundmatu valge koer kinud Punase Hrra haua peal aeg-ajalt istumas [5]. Ajaloorikuist pole teada htegi mrget sellise misaomaniku kohta Sargverest.


Veski saar vistleb rekordpuu tiitli prast. Puu asub Raplamaal Vigala vallas Kivi-Vigalas tiigi kaldal. Saar kasvab kallakul ja on vga ebahtlase tvekujuga. Seeprast pole tema mbermdu vtmine sugugi lihtne. 1997. aastal said Metsaordu liikmed Tiina Trokin, Andrus Jair jt. tema tve mbermduks rinna krguselt 660 cm. Samas tdesid nad, et altpoolt rinnakrgust saare jmedus kahaneb. Sellisel puhul tuleb tingimata kirja panna ka see mt ning puudega, kelle tve jmedus altpoolt rinnakrgust ei kahane, ta enam vistlema ei pse. 0,8 meetri krguselt maapinnast saadi saare tve mbermduks 630 cm ehk 30 cm vhem kui rinnakrguselt.

Sama saare krguseks mdeti 1997. aastal 25 meetrit [6]. Kui tnavu uuesti saart mtma lksin, leidsin, et mtmisandmed klappisid pris hsti. Tve rinnasmbermduks sain 663 cm ja mbermduks 0,8 meetri krguselt 650 cm. Puu krgus oli 25 meetrit. Kuna tve mbermdu vtmine on Veski saare puhul problemaatiline, vib arvata, et mtmisvahed tulenevad peamiselt sellest, et mdulint sai vga ebahtlasele tvele asetatud veidi teistsugusele krgusele ja asendisse kui eelmine kord. Kokkuvttes vib otsustada, et Veski saare tve mbermt ja krgus on viimase aastakmnega suurenenud ige vhe.

Kui vrrelda Veski saare jmeduse andmeid Sargvere saare omadega, tuleb tunnistada, et Veski saarel on need isegi mne sentimeetri jagu suuremad. Teisalt on Veski saare tvi altpoolt rinnakrgust kindlasti peenenev, Sargvere saarel aga mitte. Kumba hiidudest pidada siis Eesti rekordsaareks? Arvan, et iglane on elda, et Eesti jmedaima saare tiitlit vrivad nad htviisi.


Puu on kitnud paljusid plvkondi. Veski saar on saanud oma nime selle jrgi, et asub endise vesiveski paisu lheduses. Sain ajakirjanik Viio Aitsamilt huvitava foto, kus nha sama puu ligi kolmveerand sajandit tagasi. Foto on trkis avaldatud Mihkel Aitsami jrjejutus Hiislari ttar, mis ilmus 1939.1940. aastal Pevalehes. Ajaloolises jutustuses saarest otseselt ei knelda, kuid sndmused kulgevad Kivi-Vigala kandis, kus saar kasvab. Viio Aitsami andmetel on tema isa Mihkel Aitsam juunior teinud foto saarest 1930. aastate teisel poolel, kui ta Viio vanaisa Mihkel Aitsam seenioriga Kivi-Vigala kandis pildistamisretkedel kis. Nagu fotolt nha, asus saar tol ajal oru kaldal. Puu oli praegusega vrreldes selgesti peenema tve ja lopsakama vraga.

Praegu elavad saarepuule kige lhemas majas Helmi ja Harri Hiibus. Kui neid usutlesin, sain teada, et nad on siin elanud juba nelikmmend aastat. Helmi mletas, et varem voolas oru phjas oja, kuid 1988. aastal paisutas kohalik kolhoos oja les. Nii tekkis suur tiik. Vesi tusis saare juurtele vga lhedale ning see ei mjunud puule hsti. Kuigi saar ka praegu suviti haljendab, on lehti jnud palju vhemaks ja vrasse on tekkinud rohkesti kuivanud oksi.

Ksimusele, kuidas Hiibuste pere saare naabrusesse elama sattus, sain vastuseks, et Harrile oli noore mehena meeldinud vga saarepuu all istuda. Seal istunud ta sageli koos oma armsamaga. Siis tulnudki hel peval ratundmine, et nii uhke puu juures viks veeta kogu oma elu. Tal nnestus puu lhedale hankida krunt; sinna rajas ta talu. Vahepeal judis kallim kll teisele mehele minna ja Harril tuli uus noorik vaadata. Aga puu ei linud kuskile, see ji tema juurde edasi, kneles Helmi kelmikalt Harri poole kiigates.


Jmeduselt kolmas saar vriks samuti looduskaitse alla vtmist. Jmeduselt teadaolevalt kolmas saarepuu Eestis asub Muhu kiriku krval. Puu kasvab osalt vana kiviaia varemetel. Asukoht reedab, et puu ei ole sinna plaanikohaselt istutatud, vaid et ta on seal kunagi kasvama hakanud looduslikult. Saare tvi on pahklik ja jme, pahkasid ja oksi katab paks samblakiht. Kuigi ks jme oks on murdunud, neb puu uhke ja pnev vlja.

Varasemate mtmiste kohta leidub andmeid eesti dendroloogia klassiku Aleksei Paiveli kirjast. Ta saatis 1997. aastal kirja Tiina Ojalale, Metsaordu plispuude projekti koordinaatorile Saaremaal. Aleksei Paivel mrgib, et Tallinna botaanikaaia ttajate andmetel oli saare tve rinnasmbermt 549 cm ja krgus 12 meetrit.

2000. aastal mtsin puu le. Muhu saare tve jmeduse mtmisel on tsine probleem krgus, kust mbermtu hakata vtma. Teatavasti tuleb juhul, kui tvel on selgesti nhtav juurekael, vtta rinnasmbermdu krgus 1,3 meetri krguselt juurekaelast. Muhu saarepuul asub jmenev knnuosa ehk juurekael maapinnast pris krgel, 0,5 meetri krgusel. Kui mtsin tve mbermtu sellelt krguselt, sain tulemuseks 591 cm.

Tve silmitsedes tekkis kahtlus, et tvi vib allpool olla peenem. Mtmine kinnitas kahtlusi. Tve mbermt oli kige peenemast kohast 551 cm. Kige peenem koht asus juurekaelast arvestades 0,8 meetri krgusel ja maapinnalt arvestades 1,3 meetri krgusel. Vrreldes andmeid Aleksei Paiveli omadega, ji mulje, et tve mbermt ei olnud varem vetud mitte juurekaelalt, vaid maapinnalt 1,3 meeri krguselt. Sellisel juhul klappisid andmed kunagistega pris hsti ning tvi vis olla jmenenud 3 cm. Puu krguseks sain 2000. aastal 17 meetrit.

Muhu saarepuud vime kindlasti pidada tve vgevuselt Eesti kolmandaks. Erinevalt Sargvere ja Veski saarest ei ole Muhu saarepuu praeguseni looduskaitse all. Arvestades tema uhkeid mte, pilkupdvat vlimust ja silmatorkavat asupaika otse kuulsa turismimagneti Muhu kiriku krval, tasuks puu edaspidi kindlasti looduskaitse alla vtta.


1. Hansen, Tiiu; Margus Pedaste 1996. Tartu jmedatest puudest. Mls, Tnu (toim.) Eesti Looduseuurijate seltsi aastaraamat 77. kide. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn: 119145.

2. Puss, Fred 1991. Uusi andmeid Eesti suurimate puude edetabelisse. Eesti Loodus 42 (4): 244247.

3. Sander, Heldur 1998. Audru pargi levaade ja puittaimede nimestik. Eesti dendrofloora uuringud IV. Tallinn.

4. Relve, Hendrik 2000. Eesti plispuud. Projekti Plispuu andmed Eesti looduskaitsealustest ksikpuudest ja plispuudest. Tallinn.

5. Relve, Hendrik 2003. Plispuud. Koolibri. Tallinn

6. Relve, Hendrik 2007. Eesti krgemaid puid selgitamas. Eesti Mets 3: 1013.



HENDRIK RELVE
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012