Mulle näidati kurisuauku Rakke vallas Mõisamaa külas. Tõsi, ega näha polnud midagi: auk oli põllukive täis veetud. Kevadel pidi sellesse auku üsna suurelt alalt Emumäe nõlvadelt voolama hulk vett ja kaduma keerisena maa sisse.

Mõisamaarahvas teadis kurisust rääkida palju huvitavat, kohati lausa uskumatuid lugusid.

Tavaliselt suurveeaegu kogunes sinna lohku vesi, ei olnud keerist ega midagi, siis aga lähed teisel päeval vaatama ja selline keeris, et ajab hirmu nahka, kohe kohises, kui vesi läks. (Avo Joonuks, 60 a.)

Külanaised pesid kurisuaugus pesu. Äkki pesukurikas kadunud. Hiljem tuli sama kurikas Tammiku järves välja. (Vilma Reinlo, 87 a.)

Suurveeajal olid lutsud kurisuaugu kaudu Tammiku järvest põldudele ujunud. Kui vesi taganes, jäid kalad põllulohkudesse lõksu, ema käis neid sealt püüdmas. (Avo Joonuks)

Praegu on kurisuaugu neeluava üsna augu servas, varemalt oli üsna augu keskel (Heino Joonuks, 71 a.)

Kui käisin esimeses või teises klassis, viis onu Heino mind kurisuauku vaatama. Suur keeris oli ja kohises. Heino hoidis mul kõvasti käest kinni, et ma liiga lähedale ei läheks. Hiljem olen seda mitu korda näinud. Viimase kümne aasta jooksul ei ole veekeerisest kuulnud, arvatavasti on maaparandus veed ära tõmmanud. (Lembit Hiie, 44 a.)

Kurisuaugu servas oli umbes poolemeetrise läbimõõduga peaaegu ümmargune ava, kust vesi alla voolas, nüüd on üks suur kivi otse sellele avale lükatud, kivide ümbrus praegugi veel puhtaks uhutud. Küllap leiaks avause üsna lihtsalt jälle üles, kui see kivi ära veeretada. (Lembit Hiie)

Kolhoosiajal uuriti, kuhu see vesi kaob. Värviti puupulgad punaseks ja visati keerisesse. Hiljem leiti kõik pulgad Tammiku järvest üles. (Avo Joonuks)

Paar aastat tagasi oli naabrimehe traktor august mõnikümmend meetrit eemal põllul läbi vajunud. (Avo Joonuks)

Kommenteerib geoloog Hella Kink

Geoloogiliselt on Pandivere kõrgustik aluspõhjaline jäälahkmekõrgustik, mille pinnamood kujunes peamiselt viimase mandrijää kulutaval toimel. Mõisamaa-Tammiku paikneb selle kõrgustiku lõunanõlval Rakke vallas.

Kõrgustiku aluspõhja (lubjakivi) läbivad rohked lõhed, rikkevööndid ja ürgorud. Mõnes kohas on karsti intensiivset arengut soodustanud õhuke pinnakate. Ühtekokku on Lääne-Virumaal teada pisut üle paarisaja (208) karstiala ja üksikvormi.

Pandivere lõunanõlval ja jalamil paiknevas Rakke vallas on karsti aga vähe. Ainuke karstiala – Jaala karstiväli – jääb Rakkest kirde ja loode poole. Allikaid võib leida ainult Onga ja Salla jõe alguses.

Mainitud kurisuaugust umbes neli kilomeetrit kagus on Pandivere kõrgeim koht: Emumägi (absoluutkõrgus 166,8 meetrit, suhteline kõrgus 79 meetrit). Tegu on Salla voore peal laiuva oosiga, mille pinnakatte paksus ulatub 45 meetrini. Järelikult on karstivormid siin välistatud.

Ligikaudu pool Pandivere kõrgustiku nõlvadel maasse infiltreerunud veest väljub nõlvadel allikatena, millest tähelepanuväärsemaid on 92. Kõrgustiku nõlvadel avaneb vesi langeallikatena, jalameil tõusuallikatena, kuna avanev põhjavesi on surveline.

Mõisamaa-Tammiku piirkonnas avaneb arvukalt tõusuallikaid, mis on tekitanud sügavaid lehtreid. Pärast maakuivendust avanesid Tammiku allikad tihtipeale kraavides. Mõisamaa (Otsa) allikad asuvad Onga jõe paremal kaldal Otsa talu juures. Kohati avaneb Onga jõkke suubuvate tõusuallikate vesi kuni kolme meetri sügavustes lehtrites. Seega: kirjeldatud lehter on tõusuallikas, mis maade kuivendamise tagajärjel töötab ajutiselt.