Euroopa Parlament (EP) toetas 13. novembril Euroopa Komisjoni (EC) ettepanekut lisada lennutegevus Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, tegi samas aga mitu ettepanekut karmistada EC pakutud nõudeid.

<p>Näiteks soovitakse nii EL siselennud kui ka EL ja kolmanda riigi vahelised lennud süsteemi hõlmata juba 2011. aastal, piirata saastekvoote ja eraldada veerand neist enampakkumisel.

<p>EL kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, üks võimalus nende gaaside heidet kahandada, ei ole seni hõlmanud lennundust. Samas on kasvuhoonegaaside heide lennundussektoris tohutult suurenenud: 1990. aastaga võrreldes ligi sada protsenti.

<p>Saastekvootide eraldamise süsteemi põhjal annab iga saasteluba õiguse emiteerida üks tonn süsihappegaasi aastas. Teatud arv saastelube antakse riiklike eralduskavade järgi lennuettevõtetele tasuta, ülejäänud saasteload eraldatakse enampakkumisel. Kui EC ei teinud konkreetset ettepanekut enampakkumisele minevate lubade kohta, siis EP soovib, et 2011. aastal eraldataks enampakkumisel 25% saastekvootidest.

<p>Enampakkumise tulusid tuleks kasutada selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, aidata eriti arengumaadel kohaneda kliimamuutuste mõjudega ja rahastada sellekohast teadus- ja arendustegevust. Samuti tuleks tulusid kasutada alandamaks keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele kohaldatavaid makse.

<p>Parlament soovib, et süsteem hõlmaks ka valitsuste ja riigipeade lende, millele EC tahab teha erandi. Küll tehtaks erand katse-, pääste- ja õppelendudele, samuti õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass on alla 5700 kilo.

<p>Kasvuhoonegaaside heitkoguste seisukohast on lennundus halvim transpordiliik. Lennukit kasutava reisija puhul paisatakse kilomeetri kohta õhku märkimisväärselt rohkem (191 grammi) kasvuhoonegaase kui bussi (31 g) või rongi (47 g) kasutava reisija puhul. Ka autokasutus (143 g) on tunduvalt keskkonnasäästlikum kui lennusõit.