| Artikkel EL 2008/2 |
 |
Kolmveerand sajandit Eesti Loodust |
| 15. veebruaril 1933 ilmus looduseuurijate seltsi ajakirja Eesti Loodus esimene number, mida peab oma alguseks ka nüüdisaegne, 59. |
Kas Eesti Loodusel on tulevikku? |
| Loodus muutub, meedia muutub, ühiskond muutub, inimesed muutuvad. Viimasel ajal järjest kiiremini. |
Käepigistus |
| Ühel kaunil kevadpäeval ma võtsin väikese tüdruku käekõrvale ja läksin jälle mäe taha loduheinamaale, kus oli palju allikaid ja ojakesi, mis olid otsekui loodud selleks, et lapsele vesiveskit ehitada. Olime käinud seal sagedasti ja polnud veel kunagi märganud, et oleksime kedagi tülitanud. |
Abivalmis värvulised |
| Omadus aidata kaaslasi on inimese kui bioloogilise liigi edu põhialuseid. Teame hästi, et üksteise heaks panustavad oma aega, energiat või turvalisust ka paljud muud loomad. |
Jaapani taimede avastuslugu |
| Eurooplaste tähelepanu on alatasa köitnud Jaapani saarestik, eraldatus mandrist, väga mitmekesine loodus ja omapärane kultuur. See suletud ühiskond hakkas Euroopale avanema alles 17. |
Toidumajakeste rohelised isandad |
| Pean alustuseks tunnistama, et selle Eestis võrdlemisi tavalise linnuga ei olnud ma enne tänavust talve suurt kokku puutunud. Ehkki minagi olin neid värvilisi säutsujaid looduses liikudes näinud ja kuulnud, ei olnud varem mahti nende tegemisi läbi objektiivi jälgida. |
Valgepöögi põhjapiiril |
| Eestis kohtab tänapäeval valgepööki üksnes pargipuuna, kuigi veel tuhatkond aastat tagasi kasvas ta siin looduslikult. Nüüdisaja põhjapoolseimad looduslikud valgepöögi leiukohad asuvad Läti edelaosas. |
Mis on lahti loodusega? Semiootikakonverents Tartus |
| Tänapäeval oskavad teadlased juba üpris hästi ennustada lähituleviku keskkonnamuutusi ja näidata inimühiskonnas vastu võetud otsuste mõju neile [4]. Väga tähtis on selgitada neid seoseid ka tavainimestele. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
