Europarlamendi (EP) saadikud avaldasid 23. jaanuari erakorralisel täiskogul põhimõttelist toetust samal päeval avalikuks tehtud energia- ja kliimapakmele.

Samas olid saadikud skeptilised biokütustele seatava eesmärgi ja tuumaenergia rolli suhtes. Parlamendiliikmed rõhutasid, et keskkonna kõrval ei tohi ära unustada ka Euroopa konkurentsivõimet.

Uut energia- ja kliimapaket tutvustasid Euroopa Komisjoni (EC) president José Manuel Barroso, keskkonnavolinik Stavros Dimas ning energiavolinik Andris Pielbalgs. Barroso märkis, et tegemist on suurima energia- ja kliimapakmega, ja tõi välja selle kaks põhieesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20 protsenti ja rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel koguni 30 protsenti ning suurendada taastuvenergiaallikate osa kogu energia tarbimises 2020. aastaks viiendikuni. Konkreetsetest meetmetest tõi EC president välja vajaduse ajakohastada heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS); konkreetsed siduvad riiklikud eesmärgid ETS-st välja jäävatele sektoritele; kohustuse edendada taastuvate energiaallikate kasutust; ettepaneku siduda ja ladestada süsinikku; uued riigiabi reeglid ning n.-ö. 10 protsendi sihi biokütustele, tagades samas keskkonna jätkusuutlikkuse.

Barroso rõhutas, et ettepanekute koostamisel juhinduti eelkõige viiest põhimõttest: siduvad eesmärgid, õiglus, konkurentsivõime, heitmete vähendamise üldine rahvusvaheline kokkulepe ja valmistumine selleks, et 2050. aastaks tuleb heitmeid vähendada poole võrra. Ta tõi ka esile, et pakme rakendamine läheb 2020. aastani maksma pool protsenti Euroopa Liidu SKT-st ehk 3 eurot inimese kohta nädalas, ning rõhutas, et tegevusetuse kulud oleksid hoopis suuremad.