Eesti Looduse fotov�istlus
12/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2002
Halli kulli lugu

See lugu on indiaanlasest, keda polnud. Ta kirjanikunimi on Hall kull ja Eestis tuntakse teda kui lasteraamatu Seido ja tema kobraste seiklused autorit, llast loodusmeest ja metsavaikuse petajat.

Halli kulli seos Kanada plisrahva odibvede ja rahvusparkidega oli aga pris kummaline. Ta on Phja-Ameerika looduskaitseajaloo skandaalsemaid ja vastuolulisemaid kujusid, kes 1920. aastatel ilmub avalikkuse ette Kanada knnumaade plisasuka ja vapilooma tulihingelise kaitsjana. Kik saavad varsti teada, et kobraste lauskttimise vastu vitlev loodusemees on prit Mehhikost, ta isa olevat otlane ja ema apat. Alles prast Hall kulli surma 1938. aastal harutavad ajalehemehed jupphaaval lahti ta kireva eluloo ja mehe hauale kirjutatakse juba ige nimi Archibald Stansfeld Belaney.

Belaney oli pesueht keskklassi inglane, kes kehastas nii enda rahvale kui ka ameeriklastele ja kanadalastele kiki neid romantilisi kujutelmi, mida eurooplasedki ekslikult seostavad Phja-Ameerika indiaanlastega. Kui silmas pidada valge mehe raskesti seletatavat tungi samastada end punanahkadega, mis oli pris tavaline Kanada ja USA ajaloo koloniaalperioodil, kujunes Belaney elukik mitmes mttes tpiliseks. Teisalt olid phjused, miks ta hakkas plgama kike, mida ti kaasa lne tsivilisatsioon, palju sgavamal, ajendatud veendumustest, millest ta ei taganenud kunagi. Tervelt kaks aastakmmet nitles ta indiaanlast austusest nende eluviisi vastu, vajadusest uustulnukana pseda elukogenud kttide ringi, ja lpuks selleks, et vastu seista plismetsade kadumisele ning ssta nende asukate elupaiku [1].

Haritud valge mehe metamorfoos segavereliseks looduskaitsjaks algas igupoolest juba lapseplves. Belaney sndis 1888. aastal Sussexi krahvkonnas Hastingsi linnakeses ja kasvas les kahe range tdi majas. Isa George oli perekonna vara tuulde pillanud ja kuhugi Kanada avarustesse kadunud. Rgiti, et ta elas seal koos indiaanlastega. Emast hoiti poissi eemal vaesuse ja mittemidagitleva pritolu tttu. Vihates oma elu igast kljest piiravaid moraalinorme ja halastamatut kodukorda, veetis Archie suurema osa ajast vljas loomade seltsis. Ta lemmiklugemisvara moodustasid Cooperi romaanid. Nii nagu paljud poisid Inglismaal, pidas temagi spradega punanahkade ja valgete lahinguid. 1904. aastal, kuueteistkmneselt, emigreerus noormees vastu perekonna tahtmist Kanadasse, et nha oma silmaga unistuste phjamaad ja les otsida isa, kellest tal polnud peaaegu mingeid mlestusi.

Halifaxis maabudes oli Belaneyl taskus vaid mni nael. Paari aasta prast sattus ta Ontario ja Ottawa piirimail kokku kogenud metsamehega, kes petas talle kike vlieluks vajalikku. Archiest sai rikaste turistide teejuht ja postikandja paikades, mida Torontoga hendas esimene plismetsa tunginud raudteeliin. Maalilise Temagami jrve rsetel aladel elasid odibvede himud, kelle laagrist Karusaarel sai ta kodu. Noormehele, kes oli inglise metsatukkades ja nurmedel armastanud jlgida loomade kitumist, avanes maailm, kus kik oli tasakaalus. Ta ppis tundma sgavat tarkust, mis peitus selle maa plisrahva eluviisis ja jahitavades: inimene ei sundinud end metsale peale, vaid seadis oma tegemised ja vajadused selle eluringi. Looduselt ei vetud kunagi rohkem, kui ta anda jaksas, ning igal ktil olid oma tabud, mis ei lubanud tal hoolimatult tappa. Meelde jid lkke res kuuldud lood kobrastest, kelle majad ja majapidamisviisid ning pereelu sarnanesid paljuski inimeste omadega. 1910. aastal abiellus inglane odibvede himust prit Angele Egwunaga, kes snnitas talle ttre ja poja. Naisi oli Belaney elus veel mitu, nii siin kui ka sealpool Atlandi ookeani, kkabielude tagajrjed ei andnud talle kusagil rahu.

Teda peeti indiaanlaseks vi segavereliseks. Sellele aitasid kaasa eksitavalt tmmu nahk, peaaegu mustad patsi pimitud juuksed, krged psesarnad, suur kitsaste huultega suu ja kergelt khmus nina. Vaid imelik aktsent ja sinkjashallid silmad reetsid ta telist rahvust. Kigile ji mistatuseks, kust olid prit ta head kombed, klaverimnguoskus ja miks talle meeldis vahel kttide, palgiparvetajate ja kanuumeeste seltskonnas tsiteerida peast Shakespearei, Tennysoni ja Browningut. Et teda peetaks selleks, kes ta olla tahtis, oli Belaney valmis vlja kannatama kik segaverelistele osaks langevad alandused. Praegu mngis ta oma osa vikesele tuttavate seltskonnale.

Aastaid elas Belaney vaba ktielu, teenides elatist metsavahina Temagami mbruses ja Missassauga metsareservaadis. Siis puhkes Esimene maailmasda ja jrgnesid teenistusaastad Kanada armees. Raske jalavigastus pstis ta Prantsusmaa kaevikuist. 1917. aastal prdus Belaney tagasi Kanadasse. Temagami jrve res ja mujal tuttavates paikades polnud miski enam endine. Sda oli inimesed laiali pillutanud, paljud ei tulnudki tagasi. Armsaks saanud plislaasi, kus varem liikus vheseid, tkeldasid raudteerpad, mis olid toonud enda jrel puidukompaniid ja saeveskid. Kikjal raiuti metsa, jed olid palke tis. Jrvede rde olid kerkinud puhkemajakesed. Archie endistel jahimaadel liikusid uut sorti ktid, kes tapsid loomi tulu saamiseks. Kopranahkade turuhind oli krgem kui kunagi enne ja kikjal oli nha nende lhutud tamme ja pesakuhilaid.

Ka Archie polnud enam see, kes enne: snaaher, enesessesulgunud ja mtisklev mees hoidus veelgi rohkem eemale valgete seltskonnast. Ta hakkas plgama igal pool laiutavat kasuahnust ja rahavimu ning seda, mida misjonrid oli teinud ta spradega. Tihti peatus ta retkedel odibvede juures. Need ravisid ta viletsat jalga, andsid peavarju ja toitu. Ikka enam tundus talle, et inglast Archie Belaneyt pole enam olemas. Ta signaaliks sai kulli huige (talle ei meeldinud inimese kombel metsas valju hlega hikuda) ja odibved andsid talle nimeks Wa-Sha-Quon-Asin See-Kes-Knnib-sel. Ta oli ppinud kuulama puude vaikust ja ngema silma eest varjatud elu nende mber. Ta oskas pimedas kuuvanuse lume alt les leida pdra srajljed (et ra arvata, kuhu poole vis kari liikuda), sdata hmaras thevalguses paukuva pakase kes lket ja otsustada j omaduste le seda metallkepiga koputades. Temast oli saanud Hall kull. See oli suurim tunnustus poisile, kes oli Inglismaal Hastingsi tagahoovides mnginud indiaanlast.


Kobraste kaitsja. Belaney tahtis elult veel midagi, mida ta polnud seni leidnud. Phja- ja idaalade vahel rnnates ti saatus ta ellu olulisima prde: 1926. aastal kohtus Belaney irokeesi pealiku ttre Anahareoga, kellest sai ta kolmas naine ja kelle eeskujul oli otsustav mju ta edasisele elule. Nad elasid Quebecis Douceti asula lhedal jrve res Archie ehitatud palkmajas ja pdsid koos elatise saamiseks lksudega ilveseid, rebaseid, nirke, krpe ja kopraid. Anahareo suhtumine loomadesse hmmastas Belaneyt. Verine elatise teenimise viis tekitas temas kll vahetevahel vastikusetunnet, aga tal polnud muud valikut: nagu loomad, pidi ta tapma selleks, et elada. Anahareo vaatas lksudes moondunud kehi ja mtles nende kannatustele. Jrgides indiaani tava, oli Belaney alati pdnud kopraid talvel j alt enne poegimisaega. hel kevadel, kui noorpaar oli sunnitud raelamiseks taas lksud vlja panema, ei suutnud Anahareo enam taluda abitute poegade hdakisa. Ta judis arusaamisele, et nii ei tohi kttida. Raha teenimiseks tuleb leida mni teine moodus. Smepiinades veenis ta Archiet kasvatama les emata jnud koprapoegade paari. See oli nende kohus, sest nemad olid jtnud abitud loomad toidu, hoolitsuse ja peavarjuta. See juhtum pani Belaney mtlema, et koprapoegi, kellele nad andsid nimeks McGinnis ja McGinty, saaks kasutada nende suguvendade pstmiseks.

Anahareo kohvrist leitud kirjutuspiku abil pani Archie kirja oma esimese raamatu Viimne rajamaa (Men of the Last Frontier,193132), kus kirjeldas kttide ja kanuumeeste seas veedetud nnelikke pevi. Ta oli avastanud, et sna aitab tal jdvustada paiku ja eluviisi, mis muutusid kiiresti minevikuks. Kolme aasta prast jrgnesid Palvernnakud krvemaale (Pilgrims of the Wild) ja Seido ja ta kobraste seiklused (The Adventures of Sajo and His Beaver People).

Kuuldused kobrastega koos elavast indiaani naisest ja mehest, kelle raamatud olid vitnud paljude lugejate poolehoiu, judsid peagi ajakirjanikeni, ning Kanada rahvusparkide teenistus vttis abielupaari oma palgale. Kige rohkem oli neid vaja Ajawaani jrve rde Prints Alberti rahvusparki Saskatchewanis, kuhu moodustati kobraste kaitseala. Archie ja Anahareo omaprast perekonda kidi huviga vaatamas ja nende pilte avaldati lehtedes. Nii saigi Hall kull tuntuks kobraste iguste eest seisjana. Nd tuli tal mngida oma rolli eesmrgil, mida ta oli enne vaevalt ette kujutanud: ta rndas mda maad, esinedes pargiteenistuse korraldatud ritustel. Kobraste hukkumisega kaob terve eluviis ja maailm, rkis ta kuulajaile. Seal, kus on kopraid, on ka puhtaveelisi jrvi ja jgesid, kalu ja teisi loomi. Ilma kobrasteta jvad toiduta indiaanlased, kelle pllumaad viib minema suurvesi. Metsade laastamine ja loomade rvkttimine on muutunud rahvuslikuks hdaks. Kopraid ei tohiks lasta vljaspool hooaega ja nende populatsioonide taastumiseks tuleb jaht kohe keelustada. Selle snumiga reisis Hall kull 1935. aastal loenguid pidama ka vraks jnud kodumaale, kus kohtus oma kirjastaja ja hilisema elulookirjutaja Lovat Dicksoniga.


Dokumentaalselt testatud Archibald Stansfeld Belaney. Mida ta tundis, seistes rahvast pungil saali laval Londonis? Seda, et ta polnud Archie Belaney. Ta samastumine inimestega, kelle hulgas talle meeldis elada, oli tielik. Ta oli Hall kull, kaugelt Phja-Kanada retute metsade, tuhandete jgede ja jrvede maalt tulnud indiaani mees. Ta lummas vrika knemaneeri ja ebatavalise snumiga. Ta oli ngus just selline, nagu piltidel kujutatud. kski indiaanlane poleks aga elnud retult laiuvad metsad. Talle oli see enesestmistetav. Indiaanlane ei kasutaks snu tsiviliseeritud maailm, geograafia vi knnumaa ega mdaks looduse vrtust inimthjuse vi pdrakarjadega, mida keegi kokku lugeda ei juaks.

Hall kull si htust lordidega ja kutsus Buckinghami palees klaskigul olles kuningat vennaks. Jrgmisel loengutuuril Inglismaale avaldas indiaanimees Hastingsis kummalist soovi kohtuda mne inimesega, kelle nimi on Belaney. Igal pool, kuhu ta Kanadas ja hendriikides ilmus, tunglesid ta mber reporterid. Elu oli muutunud vaatemnguks. Mis kord ihatud, oli nd olemas. Enam ei tulnud muretseda homse suutie prast ja kobrastel lks paremini. Ent mehele nis, et ta oli kaotanud kik, mida armastas, ja ta otsis jrjest sagedamini lohutust pudelist. Anahareo oli lahkunud ja vtnud kaasa ttre.

hel aprillikuu hommikul 1938 tundus kik nii, nagu vanasti: taas oli kevad, mets lhnas vrskelt ja igal pool oli uue elu mrke. Onni nurgakeses puuokste kuhilas kuuldus uue koprapaari Jelly ja Rawhidei askeldamist. Aga Archie ei suutnud maha raputada imelikku tuimust ja vsimust. Mne peva prast suri ta Prints Alberti haiglas kopsupletikku.

Just sel ajal telegrafeeriti le ookeani snum, et reporterid olid les leidnud Miss Ada Belaney, kes teatas neile, et Hall kull on ta vennapoeg, kelles pole tilkagi indiaani verd. Hulgast kohtumistest ja intervjuudest koorus dokumentaalselt testatud Archibald Stansfeld Belaney, kes oli sndinud 18. septembril 1888. aastal Hastingsis. Ajalehtede veergudel lahvatas pahameeletorm. Inimesed hakkasid teda kutsuma petiseks, joodikuks ja mitmenaisepidajaks. Pevavalgele tulid ta skandaalsed topeltabielud. Alles hiljuti oli see mees abiellunud veel he korra... Enne kui Archie Belaney maha maeti, vttis preester ta seljast indiaani riided.

Halli kulli pole aga keegi unustanud, ta elab edasi raamatutes ja nende tlgetes, televisiooniprogrammides, filmides, turismitstuses. Tema haud on Ajawaani jrve res koduonni lhedal sealsamas, kus puhkavad Anahareo ja nende ttar Dawn. Igal aastal tulevad sinna kmned tuhanded matkajad. Halli kulli maaga saab tutvust teha ka Interneti leheklgedel Virtual Saskatchewan.


Halli kulli vlu. Kik eeleldu vib olla uudiseks lugejale, kes lapsena armastas nii vga lugu indiaani ktist, ta kahest lapsest ja nende spradest koprapoegadest, kelle nimed olid Pisike ja Pris Pisike. Kllap on Nmmel 1928. aastal vlja antud tagasihoidlikku raamatukest, mille kaanel on kujutatud kahte sellenimelist loomakest, lapsena kes hoidnud nii mnigi vanema plve looduskaitsja, kellele kobras oli eksootiline loom. Kas teadasaamine vhendab raamatu vlu?

Ja mis teeb sellest raamatust igupoolest indiaani kirjanduse? Kas toimetaja tehtud vike, kuid thelepanuvrne muudatus kolmanda, kige uuema trki (Valgus, 1997) pealkirjas: teise trki (Eesti Raamat, 1968) vhetlevast pealkirjast Seido ja ta kobraste seiklused on saanud palju pilkukitvam Vikeste indiaanlaste ja koprapoegade seiklused? Vi tiitellehe vastas mustvalgel fotol seisev vrikas narmasrivais ja sulgedest peaehtes mees, kelle lugeja samastab otsekohe jutustuse peategelaste odibvedega? Vi otsekui Cooperi romaanide leheklgedelt prit maastikud Kollase Kase je, selge jaheda vee ja hommikul varavalges sudva ksiku indiaanlasega? Vi hoopis loomad, kelle eluviisi autor tleb olevat kirjeldanud tepraselt. Ent Mati Kaal on teisele trkile lisatud jrelsnas leidnud, et kirjanik pole olnud iglane saarmaste vastu ja et metsaloomi ei maksaks ikka endale majaloomaks kasvatada.

Aga vib-olla polegi oluline kik see, vaid hoopis raamatu kaunis snum: Phendatud kogu maailma lastele ja kigile, kes armastavad metsavaikust. Just ununema kippuvas metsavaikuses ehk peitubki Halli kulli kolmekordse tagasituleku sgavaim phjus.


Tiiu Speek (1958) on inglise filoloog, Eesti humanitaarinstituudi ameerika kirjanduse lektor,
uurib keele, kirjanduse ja kultuuri mjusid looduse mistmises.

1. Dickson, Lovat 1999. Wilderness Man: The Amazing True Story of Grey Owl. MacMillan, Canada.



Tiiu Speek
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012