Eesti Looduse fotov�istlus
2008/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/4
Tundmatud rilised pesakastis

Puhastasin 7. veebruaril suvekodu hoovis linnupesakaste. Seitsmest pesakastist vaid kahes oli linnupesa. Kahes olid suvel elanud vist nahkhiired, sest kasti phi oli vljaheiteid tis ja suurt muud tidet pesakastis ei olnud.

lejnud kolmest kaks pesakasti olid kuni sissepsuauguni pehmet sammalt ja kuivanud lehti tis. Pehme pesa phjas oli hiirte vljaheiteid, nii et ilmselt olid neis elanud mingisugused vikesed nrilised. Ka viimases pesakastis peitus samblast vooderdatud pesa. Kui kasti ktte vtsin, hakkas aga pesa kki liikuma. Ilmselt magas keegi selles talveund. Looma ennast ma ei ninud, sest ei tahtnud teda keset talve titsa ra ehmatada.

Huvitav oleks teada, kes see tegelane oli, kes magas talveund kodu hoovis linnupesakastis. Suvekodu asub Phja-Eestis Vihula vallas. Paik on sna vaikne, hoovi mber on stis niiske heinamaa, kus kasvab hredalt puid ja psaid. Kik kolm pesakasti, kus leidus suur sambla- ja lehepesa, paiknevad kase otsas, maapinnast 35 meetri krgusel.


Kommenteerib ornitoloog Jaanus Elts:


Lindude pesakaste tarvitavad peatuspaigana paljud loomad, nii suvel kui ka talvel. Peale lindude ja nende parasiitide asustavad pesakaste enamasti kimalased, vapsikud ja pisinrilised. Viimastest kige sagedamini kaelushiired, kes on vga head ronijad ja koguvad oma talvevarusid vahel isegi kuldnokakastidesse. Eesti imetajatest vib pesakaste asustada paarkmmend liiki, kuid nende pesakastilembus oleneb suuresti sellest, kuivrd leidub mbruskonnas looduslikke nsusi. Ka tuleb silmas pidada imetajate endi levikut, niteks unilasi leiab pesakastidest tenoliselt vaid Lne-Eestis.


Kommenteerib zooloog Jaanus Remm:


See kirjeldus toob mulle meelde kujutluspildi hiirepesadest, mida olen leidnud puuriitade vahelt; pesad on tehtud samamoodi kuivanud lehtedest ja muust keprasest pehmest materjalist. Vljaheited, mida kastidest leiti, ei pruukinud tingimata prineda nahkhiirtelt: ka nrilised vivad pesakastis kies jtta sinna rooja. Nahkhiirte vljaheited koosnevad iseloomulikult putukate kitiinkesta tkkidest, hiirte omad mitte. Kllap oli pesaomanik mni hiirlane, aga liiki ei oska pakkuda. Omad piirid seab kasti ava lbimt.

See loom, kes end pesas liigutas, arvatavasti talveund ei maganud, pigem oli tegu pevase uinakuga. Talveund magava looma ainevahetus on nii aeglane, et kerge hirimise peale ta ei rka ega hakka liigutama. Talveund magavad meil unilased: phklinpp ja lagrits. Hiirlased seevastu on aktiivsed aasta lbi, tegutsedes peamiselt hmaras vi sel ja redutades peval pesas. Kui pesadega kastid asusid teineteise lhedal, siis kuulusid pesad ilmselt samale omanikule.


Kommenteerib zooloog Uudo Timm:


Esimese hooga arvaks, et tegu oli kaelushiirega. Samas ei selgu, kas tegemist oli tihase- vi kuldnokapesakastiga. Vahel on ka leethiired kllalt krgel puu otsas pesakaste asustanud. Et talv oli soe, viks kne alla tulla ka lagrits. Kord pti lagrits Laitse kandi metsast jaanuarikuus, kui ta peaks rahulikult talveund magama.



MAREK ALANURM
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012