Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2008/5
Kuidas suhtub looduskaitsekeskus liste lindude pesemisse?

Ksimus on kavalalt tstatatud. Ksimusele MIKS looduskaitsekeskus liseid linde peseb? oleks vastus olnud lhike: seda neb ette looduskaitseseaduse paragrahv 62 lige 2: looduskaitsekeskus peab tagama vigastatud loomade rehabilitatsiooni. Selle kohaselt peseme linde ning hooldame vigastatud loomi Nigula taastuskeskuses.

Suhtumist on aga keerulisem vljendada, eriti arvestades viimase juhtumi kogemusi: 57 ptud linnust kulus 31 linnu vabastamiseks ligi 110 inimtpeva ja 100 000 krooni. Hukkununa leiti 167 lindu. Eksperdid vidavad, et olenevalt reostuse liikumisest, ilmastikuoludest ja teistest nitajatest vib rannas leida vaid kmnendiku kigist liga mrdunud lindudest. Seega on kulutatud hulk raha ja aega, kuid tagajrgedest oleme suutnud heastada vaid murdosa.

Rehabilitatsiooni nue on seaduses stestatud eelkige ldsuse surve tttu. Sageli vetakse mdupuuks teised riigid: seal kll tehakse nii. Tepoolest, kuid meie teada on Eesti ainuke maa, kus see tegevus on tielikult riigi hooleks jetud. Mujal on ajendiks ldsuse huvi ning alatine toetus. Juletakse vlja elda, et tegevus lhtub humaansest aspektist.

Looduskaitse sihtide saavutamisele (nt. eluslooduse mitmekesisuse tagamine vi liigikaitse) ei avalda liste lindude pesemine olulist mju. Looduskaitsekeskus on seisukohal, et nii krvaldame ainult tagajrgi. Selle asemel tuleks rohkem tegeleda loodusreostuse rahoidmisega.

Looduskaitsekeskus on teinud oma ettepanekud ning loodetavasti lhtub rehabilitatsiooninue juba lhitulevikus rohkem looduskaitse sisulistest eesmrkidest. Saame aru, et liste lindude pesemine ei aita kaasa pikaajaliste looduskaitsesihtide saavutamisele, kuid annab hiskonnale tunde, et midagi on looduse heaks tehtud.

Muret teeb suundumus, et aasta-aastalt tuleb lireostusjuhtumeid ha sagedamini ette. Me peame arvestama, et riiklik looduskaitsessteem tegutseb hendatud anumate phimttel. Jrjest rohkem inimtjudu ja raha kulub vhethusale rehabilitatsioonile, kuid see paelub avalikkuse ja meedia thelepanu. Seda vhem aega ja raha jb muu tegevuse jaoks.

Tahame knealust teemat sel looduskaitsekuul selgitada ning loodame, et tekib arutelu: kas vajame lindude pstmist enese rahuloluks vi peaksime siiski rohkem panustama tegevusse, mis tagab tulemuse kaugemas perspektiivis.



Leelo Kukk, riikliku looduskaitsekeskuse peadirektori asetitja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012