Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2008/5
Miks loodusajakirjanik ei ki liseid linde pesemas?

Hea ksimus, nagu on kombeks elda.
Vhe sellest, et ma pole ei linde pesemas ega pesemisest raporteerimas kinud: olen juba mitu aastat lausa hbematult mnegi ELF-i poisi ja looduskaitsja npe keeranud ning uurinud, kas nad on ikka kindlad, et see on igati mtestatud tegevus. Sellist ksimust on mulle enamasti natuke pahaks pandud: kas ma siis ei arvagi, et iga elu on pstmist vrt. Ja ega ma tohi neile seda vastuksimust pahaks panna. Mneti rohkem on mind hirinud see, et aastate jooksul pole kski inimene, keda selles valdkonnas testi kompetentseks olen julgenud pidada, nustunud vastama minu pris lihtsale, aga sirgjoonelisele ksimusele: Kas sellel ikka on mtet?

Loomakaitsjad ongi natuke teistmoodi inimesed. Hea, et nad olemas on: kindlasti suudavad nad juhtida thelepanu olulistele asjadele. Kuni nad ei hakka puuriloomadeks aretatud karusnahaandjaid vi Maximast ostetud vrvhke nendestsamadest humaansetest kaalutlustest lhtudes loodusesse vabastama. Aga testi tagajalgadele tundsin end tusvat, kui terve veebruarikuu nis RIIKLIKU looduskaitsekeskuse phimure olevat see, kas iga pev ikka saadakse mere rest mni line aul ktte ja kas suure hulga inimeste tohutu t- ja ajakuluga mni neist puhtaks saab. Kord llitati koguni pressiteade Ristnas liseid linde seni ptud pole. Sandan arvata, et nii vrikal asutusel tuleks pigem tegelda paljude muude pakiliste probleemidega.

Kui nd omapoolset skepsist veidi lhemalt seletan, siis ei seisne see mitte niivrd teadmises, et rohkearvulise liigi psimise seisukohalt on sellised puhastuspingutused ilmselgelt ebaproportsionaalsed, vaid hoopis hes ammuses intervjuudereas, mille tegin Taani asjatundja Ib Clausageriga. See mees tegi mulle ja loodetavasti ka toonastele raadiokuulajatele rohkele teadusmaterjalile toetudes selgeks, et ldjuhul ei ole peaaegu mingit lootust kord liseks saanud veelindu elule aidata. Ja et kogu puhastusprotseduur vaid pikendab piinarikast agooniat. Eks minagi hooli ju loomade heaolust.

Nagu 21. sajandi kneknd kinnitab, on sellest ajast alates palju naftat merre voolanud. Ja uusi puhastusvahendeid leiutatud. Aga vhesed selle aja jooksul loetud vi kuuldud edulood abist likatku jnud lindudele prinevad pigem amatridelt. Professionaalid, nagu eldud, on eelistanud vaikida.



Toomas Jriado, MT Loodusajakiri snumitoimetaja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012