Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/5
Rimeletist saab ka muid loomi

Sellest ajast, kui Elvas suleti kalaputka, peab hid suhteid hoidma naabritega, kes kivad Tartus tl. Siis on lootust, et mnusad rimeroad pris ra ei unune.

Jrjekordne tehing saigi teoks jaanuari eelviimasel ndalal. Naabrinaine tuli rimekotiga ja mdus vaevalt paar minutit, kui kgist hakkas kostma hirmunud kiljumist: Taevas appi, kas see on skorpion! Issand, ta pissib! Viimati rikub kalad ra?

Mtlesin, et seal peab ikka midagi iseralikku olema ja panin teleripuldi kest. llatus oli olemas. Rimelasul lebas suhteliselt suur, umbes srmepikkune ja kahe srme laiune elukas, keda ma senisel eluteel isegi kaugelt pole juhtunud ngema. Aeg-ajalt viskus sabaosa les, nii et esimese ehmatusega vis testi nida, et tegu on millegi skorpionilaadsega. Saba otsas laienes vike ava ja sealt vulksus vlja mingit vedelikku, mis hirmunud silmale oleks mrgiks sobinud kll. Oli see nd vesi vi mingi muu vedelik, ji kindlaks tegemata.

Arvasin, et see rimede manuline kujutab endast mingit vhilist vi krabilist. ks perenaistest tegi ennastsalgava liigutuse ja tstis helebeeika olevuse kotist vlja. Selgus, et tervet selga, sabaotsani vlja, kattis tugev kilp.

Panin ta plastkarpi, lisasin sentimeetri jagu vett ja he viksema rime. Vib-olla tahab sa? Vi kui vesi ei meeldi, saab end rime najal natuke lespoole hoida. Korraks kis peast lbi, et mereelukale viks sobida soolasem vesi. Nd oli rahulikum uustulnukat lhemalt uurida. Eesotsas oli kaks paari tundlaid, hed ige tillukesed, teised suuremad (1,5 cm). Jalgu oli seitse paari, kolm esimest vhemalt poole viksemad kui neli jrgmist paari. Kilbil oli llisid kokku kaksteist (pea osal oli vike ovaalne lli, leminekul saba osale neli kitsamat). Kilbi serv oli mlemalt poolt hambuline.

Leidsin Loomade elust pilditahvli, kus tpselt samasugune elukas merikilk. Ja oma suureks imestuseks avastasin, et ta on meie tavalise keldrikakandi sugulane. hesnaga: kakandiline. ENE-st sain vastava mrksna alt lugeda, et knealusel loomal on lliline soomusr, kasvab 9 cm pikkuseks ja et Eesti vetes on ta arvukas. Ime siis, et nad ka rime loomusesse sattuvad.

Minu isendi kere oli 6,5 cm pikk (kui tundla pikkus juurde arvestada, siis 8 cm) ja 2,8 cm lai (koos kilbi hambulise servaga). Hommikul oli kilgil veel eluvaim sees, kuid paari tunni mdudes enam mitte.

Mitme rimeostja thelepanekud on kinnitanud, et minule sattunud isend ei ole ainumas. Nii et, kui keegi soovib oma akvaariumi uut loomakest, vtku hendust kalahalli rimeleti mjatega. Kes teab, vib-olla jrgmisse loomusesse neid enam ei sattu.


Kommenteerib Heli pilev Eesti mereinstituudist:


Tegu on tepoolest kakandiliste (Isopoda) seltsi kuuluva merikilgiga (Saduria entomon), kes on meie riimveelises Lnemeres vga tavaline asukas. Merikilk on Lnemeres hilisjaja jnukliik, seetttu leidub teda eelkige sgavamatel aladel ja jahedamas vees. Looma piklikovaalne keha on kaetud roheka vi pruunika paksu koorikuga, mis muudab tema vlimuse nii mnelegi inimesele hirmuratavaks. Siiski pole vhimatki phjust loomakest karta: ta ei ole mrgine ega muul moel meile ohtlik.

Inimese ja merikilgi kige tenolisem kohtumispaik ongi vast kalakaupluses vi traallaeva pardal. Vljaspool veekeskkoda, kuid niiskes ja klmas niteks kalaga koos klmkapis suudab merikilk oma lpused, millena talitlevad plaatjad tagakehajalad, niisked hoida ja elus psida mitu peva.

Kalurid on merikilki lbi aegade sdistanud kalapniste lhkumises ja pnistest kala smises, samuti kalamarja gimises. Esimesena nimetatu ilmselt paika ei pea, aga pnistesse kinni jnud vi merephja vajunud surnud kalast kilk testi ra ei tle. Peamiselt tegutseb merikilk merephjas ja jahib teisi vikseid koorikloomi, mningal mral sb ta ka veetaimi. Plaatjaid tagakehajalgu kasutades suudab merikilk ka ujuda, pris veepinna lhedale nad tavaliselt siiski ei satu. Vabalt ringiujuvaid kalu ei suuda merikilk ohustada, kuid ra ei tle ta niteks planktiliste vhikeste smisest.

Merikilk on osav ja uudishimulik ronija. ks mu kolleeg kirjeldas juhtumit, kus 80 meetri sgavusele merephja lasti liini otsas seadmeid ja 30 meetri krgusele phjast ji seadeldis planktoni kogumiseks. ige pea judis sinna mda sedasama kit ehk liini ronides esimene merikilk.

Merikilk ise on paljude phjatoiduliste kalade, niteks lesta, merihrja, nolguse, emakala ja angerja oluline toiduobjekt. Koduloomaks teda siiski soovitada ei saa: akvaariumis tunnevad end hsti eelkige selleks aretatud olendid.



ENN LUMET
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012