Sõidan nädalas rohkem kui kord Aegviitu. Vahetult asula alguses Tallinna poolt tulles avastasin puud, mis on ebaloomulikult habesamblikku täis kasvanud. Koolis räägime õpilastele, et samblikurohkus lubab oletada puhast õhku. Kas siis mõne puu ümber on õhk sedavõrd puhtam? Ei usu. Kuivõrd oleneb sambliku heaolu substraadiks valitud puu liigist? Võib-olla on veel mõni tegur, mis samblikud vohama paneb? Kõik “habemikud” on hekis kasvavad lehised.

Kommenteerib Tiiu Tõrra, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant:

Lisatud fotode põhjal võib siiski öelda, et pildistatud lehistel habesamblikke (perekond Usnea) ei kasva, need on teised põõsasja tallusega samblikud. Kõige silmatorkavamad – suured, rippuvad, habet meenutavad ja niitjate harudega – tallused kuuluvad peenele narmassamblikule (perekonnast Bryoria). Väiksemad, lapikute harudega tallused, mis annavad lehise okstele harjasja või karvase ilme, kuuluvad harilikule rihmsamblikule (perekonnast Ramalina).

Habesamblikel on keskjuhe, mida narmassamblikel ja rihmsamblikel pole. Keskjuhe on tunnus, mida saab kindlaks teha ka iga huviline. Selleks tuleb lihtsalt sambliku haru venitada. Kui haru venitades pealmine kollakasroheline koorkiht katkeb ja nähtavale tuleb valge keskjuhe, siis on tegemist habesamblikuga. Teistel sama laadi liikidel katkeb haru kohe, sest neil puudub elastne keskjuhe.

Rippuvate samblike talluste harusid võib proovida venitada mitmel põhjusel. Näiteks, kui keegi juhtub Eestist kogutud habesamblikul nägema roosakasvalget keskjuhet, siis on ta leidnud Eesti jaoks uue samblikuliigi – roosa habesambliku. Seda samblikku on kogutud küll Põhja-Lätist, kuid Eestist seni mitte. Sellisest leiust tuleks kindlasti meile teada anda.

Fotode autoril tekkis küsimus, kas samblikurohkus näitab alati õhu puhtust. Mainitud samblikest võib peen narmassamblik taluda mõõdukat ja harilik rihmsamblik üsna tugevat happelist saastatust. Habesamblike kohta üldiselt küll arvatakse, et nad on õhu saastatuse suhtes tundlikud, kuid liigiti pole tundlikkus ühesugune. Täpseid andmeid habesamblike saastetaluvuse kohta praegu pole, sest liikide määramine võib sageli olla väga keerukas erinevalt perekonna äratundmisest.

Eestis on seni kindlaks tehtud 12 liiki, neist mõned tavalisemad kasvavad isegi linnades. Näiteks kaharat habesamblikku võib leida Tallinnas, kuid suhteliselt väikese talluse ja püstise kasvuvormi tõttu ei anna see liik puudele habetunud ilmet. Üldine tähelepanek on siiski, et linnades või muudes tugevalt saastunud piirkondades ei kasva suure rippuva tallusega samblikke.

Mis võis olla põhjuseks, et nii lopsakad narmassambliku tallused kasvavad just nendel, pildil näha olevatel puudel? Esiteks, metsa lähedus annab soodsa võimaluse levida: narmassamblikud paljunevad talluse fragmentide abil. Levik suurte tallusetükkide abil on kindlasti tulemusrikkam kui väikeste osakeste abil, samas suuremad tükid ei levi kuigi kaugele. Teiseks, fotodel on näha väga suuri ja lopsakaid talluseid, seega on see koht tõenäoliselt varjatud suuremate tuulte eest, mis muidu oleksid kindlasti talluseid räsinud. Kolmandaks võivad narmassamblikele sobida head valgusolud lehise kuivanud okstel. Sellised üleni habetunud puud pole siiski harukordne nähtus, lopsakaid habemeid oleme näinud rippumas teeäärsetel puudel nii Eestis kui ka mujal.